2-01-2005
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Määruse tegemise aeg ja koht
24.mai 2010 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-01-2005
Menetluse ese
AS Viljandi Erakliinik ( pankrotis) pankrotimenetlus.
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist Võlgnik AS Viljandi Erakliinik, registrikood 10130620, asukoht Varstu alevik Varstu vald Võru maakond; pankrotihaldur Olev Kuklase, Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, Jüri 26 Võru.
Pooled ja nende esindajad
lõpetada AS Viljandi Erakliinik (pankrotis), registrikood 10130620, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vabastada pankrotihaldur Olev Kuklase AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) pankrotihalduri kohustusest pärast AS Viljandi Erakliinik äriregistrist kustutamist. Kanda äriregistrisse pärast AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) registrist kustutamist AS Viljandi Erakliinik dokumentide hoidjaks Olev Kuklase, isikukood xxxxxxxxxxx. Määrata pankrotihaldur Olev Kuklase tasuks pankrotivara arvelt 2 200 (kaks tuhat kakssada ) krooni. Kinnitada AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustute täitmiseks vajalike ja põhjendatud kulutused aruandes toodud suuruses. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ja menetlusosalistele . Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
Võru Maakohtu 25. jaanuari 2005 otsusega kuulutati välja AS Viljandi Erakliinik pankrot
I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise ajal koosnes pankrotivara: EKG Schiller, defibrillaator, biokeemia aparaat, röntgen Siemens, hambaravi tool, sõiduauto Toyota Corolla ea 1996. Pangakontol pankroti väljakuulutamise seisuga so. 25.01.2005 SEB Pank 347.60 krooni AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud: Vara müügist 15 200.00 krooni Osavõtutasu 1 000.00 krooni Debitoorne võlgnevus 384.00 krooni Pangaintress 1.38 krooni Kokku: 16 585.38 krooni Kokku pankrotivara suurus 16 933.00 krooni, sellest laekus pankrotimenetluses pankrotihalduri tegevuse tulemusena 16 585.00 krooni. II. Andmed väljamaksete kohta pankrotivarast (PankrS § 146). 2.1 Pankrotimenetluse kestel pole esitatud vara välistamise nõudeid. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded: Pankrotimenetluse käigus on selgunud, et AS Viljandi Erakliinik endine likvideerija S. S. müüs äriühingule kuuluva kinnistu alla selle hariliku väärtuse, kahjustades sellega ilmselgelt võlausaldajate huve. 31.08.2004 sõlmiti AS Viljandi Erakliinik (likvideerimisel) ja OÜ Daxton Invest vahel notariaalne kinnistu müügileping. Nimetatud lepinguga müüs AS Viljandi Erakliinik (likvideerimisel) OÜ-le Daxton Invest Viljandi Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 5790 sisse kantud kinnistu nimetusega xxxxxxxxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, kinnistu müügihinnaks oli 300 000
2 (7)
krooni. Pankrotihaldur leidis, et esinevad asjaolud, mis on aluseks AS Viljandi Erakliinik (likvideerimisel) ja OÜ Daxton Invest vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Pankrotihaldur esitas hagiavalduse Viljandi Maakohtule, milles palus tunnistada kehtetuks AS Viljandi Erakliinik (likvideerimisel) ja OÜ Daxton Invest vahel 31.08.2004 sõlmitud kinnistu müügileping. Ametlikes Teadaannetes oli avaldatud enampakkumisteade, millest nähtus, et 10.11.2004 oli registrisse kantud kinnistu käsutamise keelumärge OÜ Heromal (registrikood 11017788) kasuks, Harjumaa ja Tallinna kohtutäituri avalduse alusel. Teatest nähtub, et kohtutäitur Kristiina Feinman viib sundenampakkumise läbi 05.01.2005 Haldur taotles Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt sundenampakkumise teel OÜ-le Daxton Invest kuuluva kinnistu (Viljandi Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5790) müügi peatamist. Pankrotihaldurile teadaolevalt on ülaltoodud kinnistul hetkel juba viies omanik. Antud asjas polnud käesoleva ajani veel kohtulahendit, kuid arvestades seda, et kinnistut on juba viis korda edasi müüdud ja OÜ Daxton Invest ei ole maksevõimeline vastustaja, on vähetõenäoline, et isegi positiivse kohtulahendi puhul pankrotipessa vara laekuks. Äriregistri teabesüsteemi kaudu sai pankrotihaldur teada, et OÜ Daxton Invest on lõpetanud tegevuse ning äriregistrist kustutatud 11.01.2008. 2.2 Pankrotimenetluse kestel pole esitatud nõudeid võlgniku ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksmiseks. 2.3 Massikohustused on olnud summas 2 606.00 krooni riigilõiv 200 krooni; kontoritarbed, paljundus 2 369 krooni; panga teenustasud 37 krooni. 2.4 Pankrotimenetluse kulud kokku summas 14 200.00 krooni. Ajutise pankrotihalduri tasu: Võru Maakohtu 25.01.2005 mõisteti ajutise pankrotihalduri tasuks välja 5 900 krooni.
kohtuotsusega tsiviilasjas
Pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks: Raamatupidamisteenus 3 600 krooni; hindamisakt (Linna Gr.kinnisvara) 2 500 krooni. Pankrotitoimkonna liikmete pankrotitoimkonna tasustamist.
tasu:
võlausaldajate
üldkoosolek
pole
otsustanud
Pankrotihalduri tasu: PankS § 651 alusel on pankrotihalduril õigus saada 15 585 krooni suuruse pankrotivara korral tasu 20 % pankrotivarast summas 3 117 krooni. Arvestades, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks pankrotihalduri tasuks tasu alammääras, siis taotleb pankrotihaldur halduri tasuks pankrotivara arvelt tasu summas 1654 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 546 krooni, kokku taotleb pankrotihalduri tasuks 2 200,00 krooni. Pankrotimenetluse reservsummaks jääb 127 krooni, eelviidatud reservsumma alusel oleks eelduslikult võimalik katta pankrotimenetluse lõpuleviimisega kaasnevad pankrotimenetluse kulud. IV. AS Viljandi Erakliinik ( pankrotis) pankrotimenetluses pandiga tagatud nõue puudub
3 (7)
V. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta AS Viljandi Erakliinik ( pankrotis) pankrotimenetluses müümata pankrotivara puudub. VI. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse läbiviimisel ning pankrotivara valitsemisel on pankrotihaldur juhindunud võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. VII. Võlausaldajate tunnustatud nõude osad, mille ulatuses võlausaldajad raha ei saanud: Maksu- ja Tolliamet 347 193 krooni: Eesti Haigekassa AS Hansa Liising Eesti OÜ Maramaa Kliinik
725 krooni 100 124 krooni 13 593 krooni
VIII. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Nõuete kaitsmise koosolekule 27.05.2005 esitasid võlausaldajad nõudeid kogusummas 4 108 855 krooni, millest tunnustati nõudeid kogusummas 361 511 krooni. Võlausaldaja, kelle nõudele vastu vaieldi pidi vaidlustatud nõude tunnustamiseks pöörduma hagiga nõude tunnustamiseks kohtusse. Võlausaldajatest pöördus Võru Maakohtusse AS Hansa Liising Eesti nõude tunnustamiseks AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) pankrotimenetluses summas 947 352,18 krooni. Võru Maakohtu 20.01.2006.a kohtumäärusega nr 2-05-3750 kinnitati kompromiss AS Hansa Liising Eesti ja AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) vahel. Kohtumääruse alusel kinnitati, et AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) tunnustab pankrotimenetluses AS Hansa Liising Eesti II järgu nõudena nõuet summas 100 124.00 krooni. Pankrotimenetluses esitatud nõuete kogusumma 461 635,00 krooni. Pankrotimenetluse käigus esitas pankrotihaldur hagiavalduse Viljandi Maakohtule, milles palus tunnistada kehtetuks AS Viljandi Erakliinik (likvideerimisel) ja OÜ Daxton Invest vahel 31.08.2004.a. sõlmitud kinnistu müügileping. Antud asjas ei ole kohtulahendit, kuid arvestades seda, et kinnistut on juba viis korda edasi müüdud ja OÜ Daxton Invest ei ole maksevõimeline vastustaja, on vähetõenäoline, et isegi positiivse kohtulahendi puhul pankrotipessa vara laekuks. Äriregistri teabesüsteemi kaudu sai pankrotihaldur teada, et OÜ Daxton Invest on lõpetanud tegevuse ning äriregistrist kustutatud 11.01.2008. Kuna kostja OÜ Daxton Invest on lõpetanud tegevuse ja 11.jaanuaril 2008 äriregistrist kustutatud, siis esitas pankrotihaldur Tartu Maakohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-617-04 menetluse lõpetamiseks. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.01.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-04-1958 menetlus lõpetati. IX Maksejõuetuse tekkimise põhjused 15.07.2003 otsustati Viljandi Erakliiniku erakorralise aktsionäride üldkoosoleku otsusega, et lõpetatakse aktsiaseltsi tegevus ja alustatakse likvideerimismenetlus. Aktsionärid võtsid otsuse tegemisel aluseks äriühingu tegevuses kujunenud olukorra, eelmise majandusaasta aruande ja 2003 aasta majandustegevuse. Äriühing oli plaanis ümber kujundada osaühinguks, kuid kavad ei realiseerunud. Liisingulepinguga soetas võlgnik 1 128 000 krooni maksva ultraheliaparaadi, millega seoses tekkis võlg liisinguandjale. Nimetatud investeering osutus liiga suureks ja seade on käesolevaks hetkeks liisinguandjale tagastatud ning ei ole käsitatav võlgniku varana. Investeeringute tegemisel oli võlgnik arvestanud ka täiendavate rahaliste vahenditega Haigekassa poolt, milliseid aga vähendati aastal 2001
4 (7)
märkimisväärselt. Kuni 2001. märtsini oli võlgniku ja Haigekassa vahelise lepingu maht 1 100 000 krooni, alates aprill 2001 aga Haigekassa poolt investeeritavate teenuste maht vähenes ning leping sõlmiti rohkem kui poole väiksemas mahus so 400 000 krooni ulatuses. AS Viljandi Erakliinik tegi suuri rahalisi kulutusi seadmetele ja inventarile. Neid kulutusi ei õnnestunud raviteenuse osutamisest saadava tuluga katta. Äriühing kaotas võimaluse tagasi teenida tehtud kulutused ja saada teenuste osutamise eest kavandatud tulu. Võlgnevuste tekkimine hankijate ees tingis olukorra, kus hankijad keeldusid väljastamast kaupa. Likvideerimismenetluse käigus tehti vara müügitehing, mis ei olnud majanduslikult otstarbekas ja mida ei ole AS Viljandi Erakliinik aktsionärid heaks kiitnud. 31.08.2004 sõlmiti AS Viljandi Erakliinik (likvideerimisel) ja OÜ Daxton Invest vahel notariaalne kinnistu müügileping. Nimetatud lepinguga müüs likvideerija kinnistusregistriossa nr 5790 Aktsionäride poolsel kontrollimise tulemusena selgus hilisemalt, et kõnealuse kinnistu müüs endine likvideerija S. S. alla selle hariliku väärtuse kahjustades sellega ilmselgelt võlausaldajate huve. Likvideerija S. S. tegevust ei kiitnud heaks ka aktsionärid, mistõttu erakorraline üldkoosolek vabastas likvideerija ametist ja määras uue likvideerija, kes on samal ajal põhiaktsionäri OÜ Rugosa juhatuse liige. Tulenevalt asjaolust, et põhivara müügi järel ei jäänud AS –le Viljandi Erakliinik enam tegutsemiseks aadressi oldi sunnitud ettevõtte tegevus üle viima põhiaktsionäri ja likvideerija tegutsemisaadressile Võrumaa, Mõniste vald, Saru. Varasema likvideerija S. S. seletuse kohaselt ei olnud tema piisavalt hoolikas, et selgitada enne tehingu tegemist välja kinnistu tegelik hind ja seega võib eeltoodust järeldada, et varasema likvideerija S. S. poolt pandi ettevõtte juhtimisel toime raske juhtimisviga. S. S. poolt on püütud küll oma viga parandada ja tulenevalt aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusest 28.12.2004 esitati hagi kohtusse selle lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Pankrotihaldur esitas hagiavalduse Viljandi Maakohtule, milles palus tunnistada kehtetuks AS Viljandi Erakliinik (likvideerimisel) ja OÜ Daxton Invest vahel 31.08.2004 sõlmitud kinnistu müügileping. Pankrotihaldurile teadaolevalt on ülaltoodud kinnistul hetkel juba viies omanik (peale müüki ). Pankrotihalduril puuduvad käesoleval ajal alused viidata antud ettevõtte puhul võimaliku kriminaalkuriteo tunnuste esinemisele. Seega kokkuvõtvalt võib AS Viljandi Erakliinik maksujõuetuse peamiseks põhjuseks pidada loodetud tegevuskulude kompenseerimiseks ebapiisavat käivet.
PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepaneku pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotmenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millisele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, tutvunud ja hinnanud halduri poolt esitatud materjale leiab, et pankrotihalduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on müüdud kogu AS Viljandi Erakliinik vara. Saadud rahasummad on kulunud pankrotimenetluse kulude katteks. Asjas ei ole saadud teha mingeid väljamakseid ning ei ole ka võimalik pankrotivarasse laekumisi ette näha. Võlausaldaja või kolmas isik ei ole pidanud otstarbekaks finantseerida edasist pankrotimenetlust. Seega on tegemist olukorraga, kus on 5 (7)
otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist seoses raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Ka pankrotitoimkonna liikmed toetavad halduri seisukohta pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Neil asjaoludel leiab kohus, et AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb PankrS § 158 lg 4 alusel lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, millises ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on järgmised: Maksu- ja Tolliamet 347 193 krooni Eesti Haigekassa 725 krooni AS Hansa Liising Eesti 100 124 krooni OÜ Maramaa Kliinik 13 593 krooni AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt ei ole võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu tuleb pankrotihaldur Olev Kuklase vabastada PankrS § 165 lg 3 alusel pankrotihalduri kohustusest pärast AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) äriregistrist kustutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga maksejõuetuse põhjuste osas. AS Viljandi Erakliinik maksujõuetuse peamiseks põhjuseks võib pidada loodetud tegevuskulude kompenseerimiseks ebapiisavat käivet. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg 2, 5, halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõtmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus määrab haldurile tasu PankrS § 65 1 lg 1 nimetatud alammääras. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Arvestades asjaolu, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks pankrothalduri tasu alammääras, siis taotleb pankrotihaldur Olev Kuklase määrata halduri tasuks pankrotivara arvelt tasu summas 1 654 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 546 krooni Seega taotleb pankrotihaldur määrata lõplikuks halduritasuks 2 200 krooni. Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 16 585, 38 krooni. PankrS § 65 lg 2, 5; 65 1 lg 1 kohaselt on sellisel juhul halduri tasu alammäär 3 317, 07 krooni. Võlgniku pankrotitoimkonna liikmed on nõustunud pankrotihalduri tasu määramisega summas 2 200 krooni (tl 110). Neil asjaoludel kohus leiab, et arvesse võttes pankrotimenetluse keerukust, halduri töö mahtu ja pankrotivara suurust summas 16 585, 38 krooni ning kuna pankrotitoimkonna liikmed ei ole vastuväiteid esitanud, on pankrotihaldur Olev Kuklase taotlus halduri tasu saamiseks alammäärast väiksemas
6 (7)
summas põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri tasuks tuleb määrata pankrotivara arvelt 2 200 krooni ( koos sotsiaalmaksuga) krooni. Vastavalt PankrS § 66 lg 1, 3 on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur on aruandes märkinud AS Viljandi Erakliinik pankrotimenetluse kulud. Kohtul puudub alus kahelda halduri poolt lõpparuandes kajastatud pankrotimenetluse kulude õigsuses. Pankrotitoimkonna koosoleku 29.12.2009 protokollist nähtuvalt on pankrotitoimkond kinnitanud pankrotimenetluse käigus halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 14 200 krooni. Kohus leiab, et aruandes kajastatud pankrotihalduri poolt tehtud kulutused oma kohustuste täitmiseks on kohtu arvates olnud vajalikud ja põhjendatud arvestades PankrS § 66 lg 1, 3 sätestatut, mistõttu kohus kinnitab AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustute täitmiseks vajalike ja põhjendatud kulutused lõpparuandes toodud suuruses. ÄS § 58 lg 1 p 4 kohaselt kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega- kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivaarst ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Kuna AS Viljandi Erakliinik pankrotimenetluse aegsed dokumendid asuvad faktiliselt Olev Kuklase käes, siis taotleb haldur määrata AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) dokumentide hoidjaks Olev Kuklase. Eeltoodut arvestades tuleb ÄS § 58 lg 1 p 4 alusel äriregistrisse kanda AS Viljandi Erakliinik (pankrotis) dokumentide hoidjana Olev Kuklase.
Kohtunik:
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.