lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-15560/6

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-15560/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1671
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KOS § 11 lg 1TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 132 lg 1, 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigidVÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselVÕS § 492 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-09-15560/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval30.11.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2010.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number

2-08-15560

Tsiviilasi

Swedbank Varakindlustus AS hagi OM’i vastu võlgnevuse nõudes.

Hagihind

26 500 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Swedbank Varakindlustus AS esindaja Kadri E xxx Kostja: OM (isikukood xxx, elukoht xxx).

esindajad Istungi toimumise aeg

28. aprill 2010.a.

Istungil osalesid

Hageja esindaja Kadri E

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OMilt AS-i Swedbank Varakindlustus kasuks 26500 krooni ning menetluskulude kattes 1750 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused
1.24.04.2008.a. esitas AS Hansa Varakindlustus hagi OM’i vastu 26 500 krooni nõudes. 08.10.2007.a. pöördus AM avaldusega hageja poole seoses 04.10.2007.a. XXXtoimunud veeavariiga, mille käigus tekkisid kahjustused temale kuuluvale varale XXXkorteris 17 Tallinnas. Nimetatud vara oli kindlustatud hageja juures. Veekahju fakti kohta avas hageja kahjutoimiku nr XXX, mille alusel maksti kannatanule, TM’le välja kindlustushüvitis summas 26 500 krooni, s.o kahju 28 000 krooni lahutada lepingujärgne omavastutus 1 500 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-25-6686/41Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-24-100278/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Nõude üleminek
2.Vastavalt toimiku materjalidele on veeavarii põhjustajaks ülemise korruse korteri nr 25 omanik, kelle korteris toimus veeavarii. Vastavalt kahjutoimikule oli korteri 25 omanikul sõlmitud tsiviilvastutuskindlustus summas 50 000 krooni EKAS-is.
3.Veekahju tagajärjel sai vara ulatuslikke veekahjustus. Veekahjustuste likvideerimiseks esitas hinnapakkumise OÜ GE summas 68 600 krooni. Lisaks esitas kannatanu veekahju

likvideerimiseks kalkulatsiooni summas 28 000 krooni. Hinnapakkumine sisaldas kulutusi toa, köögi ja koridori remonttööde teostamiseks.

4.Hageja esitas 05.12.2007.a. kostjale tagasinõude summas 26 500 krooni. 11.03.2008.a. tegi hageja päringu EKAS-ile informatsiooni saamiseks kostjale kindlustushüvitise väljamaksmise kota. 12.03.2008.a. teatas EKAS, et kostjale hüvitati seoses AS-i Hansa Varakindlustus poolt kostjale esitatud nõudega 11 740 krooni. Ka nimetatud summat pole hageja arveldusarvele laekunud.
5.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, väited on tõendamata, kostja ei ole teinud midagi, mis oleks vähendanud tekkinud kahju suurust.
6.TÕENDID: 1) kodukindlustuse sertifikaat; 2) kindlustuslepingute üldtingimused; 3) kodu kahjutaotlus; 4) hüvitisotsus; 5) GE pakkumine; 6) kinnisturaamatu väljavõtted; 7) tagasinõude kiri ja korduv nõue; 9) kohtuhoiatus; 10) järelpäring EKAS-ile; 11) tunnistaja AM’i ütlused. Kostja seisukoht
7.08.07.2008.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o summas 12 000 krooni. Kui toimus veeavarii, ei koostatud akti tekitatud kahju kohta korteriühistu esindajatele, korterivaldaja ja kostja juuresolekul. Korterivaldaja elab teises kohas ja kostja leiab, et kuna korterivaldaja ei võtnud õigeaegselt tarvitusele abinõusid avarii tagajärgede likvideerimiseks, siis see oluliselt suurendas kahju suurust. Kostja kindlustusfirma hindas kahju summale 11 700 krooni, aga selle hüvitamises kahtlusi olla ei saa. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud.
8.04.10.2007.a. toimus XXXkorteris nr 25 veeavarii, mille tulemusel voolas vesi korterisse nr 17 ja kajustas seda korterit. Märgitud korter nr 17 kuulunb korteriomandi nr XXX reaalossa ja kuulus märgitud ajal AM. Veekahju tekkis korteist nr 25 alguse saanud avariist. Märgitud korter nr 25 on kroteriomandi nr XXX reaalosa, korteriomand kuulub/kuulus kahju juhtumi ajal ksotjale. Kahjustata saanud A. M vara oli kindlustatud hageja juures, veekahju fakti kohta avas hageja kahjutoimiku nr XXX, tuvastati kahju ulatus 28 000 krooni ning kannatanule maksti, arvestades maha tema omavatuse ulatust 1500 krooni, vastavalt välja kindlustushüvitis 26 500 krooni. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kannatanul on tekkinud kahju, see on põhjuslikus seoses kostja korteris toimunud veeavariiga. Nimelt on VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kuna vaidlus puudus selles, et kahjustata sai A. M kui omaniku korteriomandi, on kahju tekitamine olnud õigusvastane. Vaidluse puudumise tõttu on asjas seega tõendatud hageja poolt kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamine kahju kannatanule.
9.Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Arvestades asjaolu, et hageja on hüvitanud kannatanutele kahju, siis on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue kahju eest vastutava isiku vastu. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva veetorude korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema on vastutav tekkinud kahju eest ning seega on kostja vastutav KOS § 11 järgi kahju tekkimise eest A. M 2 (4)

korteriomandile. Kuna kostja on korteriomandi omanik kahju tekkimise ajal ja on vastutav KOS 11 järgi kannatanu ees, kindlustusandja on kahju hüvitanud, siis on hagejale e. kindlustusandjale läinud üle kannatanute nõue kostja vastu ja seega on tema nõue kostja vastu kahju tagasinõude korras hüvitamiseks VÕS § 492 lg 1 alusel lubatav. Kahju ulatus

10.Pooled vaidlesid kahju ulatuse üle. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
11.Kostja leidis, et kahju ulatus ei saa olla 28000 krooni, kuna tema kindlustusandja on märkinud, et kahju on 11740 krooni.
12.Kohtule esitatud e-kirjast, mille on saatnud hagejale kostja vastutust kindlustanud EKAS 12.03.2008 (lk 54) , nähtub, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud ja seoses O. Mi tsiviilvastutusega, on EKAS välja maksnud 50000 krooni, mis on lepingu järgi ka hüvitise piiriks ning sellest 11740 krooni on hüvitatud seoses AS Hansa Varakindlustuse nõudega O. Mi vastu, mis on kantud viimase kontole. Seega ei nähtu viidatud e-kirjast mitte see, et A. M korteri kahjustuste suurus oleks 28000 krooni, vaid seda, et Ergo Kindlustustuse AS on välja maksnud 50000 krooni ja osa sellest väljamaksest st 11740 krooni on seotud hageja nõudega kostja vastu ning see on kantud kostja arvele. Seega ei ole EKAS hinnanud O. Mi korteriomandi kahju ulatust ning seega ei ole EKAS maksnud seda 11740 krooni ei hagejale ega kannatanule. Kostja vastupidised väited eeltoodu kohta on alusetud.
13.Hageja poolt kohtule esitatud fotodest ning (lk 26-38) nähtub, et A. M korteris on kahjustada saanud põrand, seinad, lagi. Esitatud GEhinnapakkumise kohaselt on korteri taastusremondi maksumus koos tööde ja materjalidega kokku 28000 krooni (lk 16). A M kinnitas oma ütlustega kohtuistungil, et kahjustada sai korteri köök, tuba, lagi, põrandal oli 3 cm vett. Kahju avastas ta siis kui ta koju tuli kuskil kella 17 paiku ning kohaselt teavitas juhtunust ka maja haldurit, kes kinnitas, et ka teised korterid olid saanud kahjustada, kolm korrust oli üle ujutatud. Seega leiab kohus tunnistaja ütlusi, fotosid ja esitatud hinnapakkumist hinnates, et viidatud tõenditega on hageja tõendanud, et hageja korter sai ulatuslikult kahjustada ning selle taastamine maksab 28000 krooni. Seega on alusetud kostja väited, et korteri taastusremondi maksumus on vaid 11740 krooni. Asjaolu, et kahju ulatuse kohta ei ole koostatud korteriomanike ja ühistu esindajate juuresolekul akti, ei tähenda, et kahju ulatus on tõendamata. Seadusest ei tulene, et kahjujuhtumi kohta on vajalik koostada akt. Hagejal on õigus tõendada kõiki menetlusseadusest tulenevate tõenditega kahju ulatust, mida hageja on teinud esitatud tunnistaja ütluste, fotode ja ülalpoolviidatud hinnapakkumisega. 3 (4)

Kannatanu vastustus

14.Kostja väitis, et kannatanu ei ole midagi ette võtnud kahju vähendamiseks. VÕS §139 lg 1 sätestab, et kui kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevast asjaolust, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist ning lg 2 sätestab, et 1. Lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise juhule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohtus tunnistajana ülekuulatud A. M ütluste kohaselt avastas ta kahju siis, kui ta koju tuli kuskil 17.00, kogu põrand oli veega kaetud 3 cm ulatuses, võttis ühendust halduriga, siis läks kostja korterisse, kes vabandas ja sulges ukse, tunnistaja asus kohe oma korteris vett koristama, kuid kuivamine ise võttis aega nädala. Seega on hageja tõendanud tunnistaja ütlustega, et kannatanu teavitas kostjat ja maja haldavat isikut juhtunust, asus siis vett kuivatama. Eeltoodust järeldab, et kannatanu on teinud endast kõik, et asuda kahju tagajärgi likvideerima ning üritanud ka kontakti saada kahju tekitajaga ning ühenduse võtmine majahalduriga on täiesti tavapärane käimine eelkõige selleks, et maja haldav isik saaks teada juhtunust ning kiiresti sulgeda veevarustus. Seega on kostja väited alusetud sellest, et kannatnu pole midagi ette võtnud kahju vähendamiseks ja et ta ei elanud selles korteris. Eeltoodu tõttu puuduvad asjaolud, mis lubaksid arvata, et kannatanust on lähtunud mingid asjaolud, või oleks jätnud kannatanu midagi tegemata, mis oleksid aluses VÕS § 139 lg 1, 2 alusel hüvitise vähendamiseks ka kindlustusandja e. hageja suhtes, kellele on kannatanu nõue kostja vastu üle läinud.
15.Kuna kostja ei ole nõus vabatahtlikult kahju hüvitama, siis on hageja nõue kostja vastu tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 26500 krooni. Menetluskulude jaotus, suurus
16.TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulu kostja kanda, kuna hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määran kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks menetluskuude rahalise suuruse. Hageja tasus lõivu hagi esitamisel kokku 1750 krooni (lk 37, 38), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.10.20262-25-112081/12Tartu Maakohus Valga kohtumaja