2-10-9171/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik Galina Dudkina (edaspidi kostja) esitas 12.04.2007. a posti teel Time Finans Ab-le (endise nimega Halens Finans Ab, edaspidi hageja) eralaenu taotluse summas 20 000 krooni, olles eelnevalt tutvunud talle saadetud eralaenu tingimustega. Hageja rahuldas taotluse summas 20 000 krooni, kandes eralaenu summas 20 000 krooni 17.04.2007. a üle kostja arveldusarvele. Kostja kohustus hagejale tagastama eralaenu igakuiste maksetena summas 574 krooni vastavalt hageja poolt edastatud makseblankettidele. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ja põhinõudest summas 19 417,29 krooni on kostja 03.11.2008. a tasunud 1000 krooni, tasumata põhinõue on seega 18 417,29 krooni. Eralaenu tingimuste kohaselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2,00% võlgnetavast summast, nominaalne aastaintress on 24%. Hageja on arvestanud intressi perioodil 22.09.2008. kuni 03.11.2008 (42 päeva) määraga 24% aastas tasumata summalt 19 417,27 krooni kokku 536,24 krooni ning perioodil 03.11.2008 kuni 19.02.2010 (474 päeva) määraga 24% aastas tasumtata summalt 18 417,27 krooni kokku 5740,13 krooni. Kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt käsunduslepingu hageja esindajaga OÜ-ga Incure Inkasso, millega seoses tasus hageja oma esindajale teenustasu summas 970,86 krooni. Hageja taotleb nimetatud kahju väljamõistmist kostjalt. 25.02.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 25 664,52 krooni nõudes /tlk 4-37/. 16.03.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 21.04.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 25.02.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 18 417,29 krooni, intresse summas 6276,37 krooni ja kahju hüvitamsit summas 970,86 krooni. Hageja on kohtule esitanud: kostja poolt 12.04.2007. a posti teel hagejale esitatud eralaenu taotluse summas 20 000 krooni /tlk 7/; eralaenu tingimused /tlk 8/; konto väljavõtte, mille kohaselt on kostjale tehtud ülekanne summas 20 000 krooni /tlk 9/; igakuised laenukonto väljavõtted ja maksekorralduste blanketid igakuiste maksete tasumiseks kostjale perioodil aprill 2007 kuni september 2008 /tlk 10-28/ ja hageja esindaja poolt kostjale 30.09.2008. a edastatud nõudekiri /tlk 29/, mille kohaselt on 28.09.2008. a seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 20 617,98 krooni (põhinõue 19 417,27 krooni, viivis (intress) 229,85 krooni ja võla sissenõudmise kulu 970,86 krooni). Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda, nõuda kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Hagiavaldusele lisatud eralaenu tingimuste kohaselt /tlk 8/ lisatakse igakuiselt üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2,00% selleks hetkeks võlguolevast summas. Nominaalne aastaintress on 24%. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud intressi perioodil 22.09.2008. kuni 03.11.2008 (42 päeva) määraga 24% aastas tasumata summalt 19 417,27 krooni kokku 536,24 krooni ning perioodil 03.11.2008 kuni 19.02.2010 (474 päeva) määraga 24% aastas tasumata summalt 18 417,27 krooni kokku 5740,13 krooni. Intressinõue kokku on seega 6276,37 krooni. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlminud võlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt käsunduslepingu OÜ-ga Incure Inkasso Agentuur, kelle on maksnud teenustasu summas 970,86 krooni. Nimetatud kulust on kostjat teavitatud ka 30.09.2008. a edastatud nõudekirjaga /tlk 29/. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Galina Dudkina'lt hageja Time Finans Ab kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 25 664,52 krooni, millest põhivõlgnevus on 18 417,29 krooni, intress 6276,37 krooni ja kohustuse rikkumisest tulenev kahju 970,86 krooni. Menetluskulud Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda /tlk 6/. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.