Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-71072 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu 29.12.2009 esitas võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu avalduse FKosaühingu (edaspidi OÜ) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kohustused maksuhalduri ees kokku 5 609 685.78 krooni. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamises esmalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 2 p-le 1. Võttes arvesse, et maksuhalduri ja kohtutäituri poolt läbiviidud täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja on tõenäoline, et äriühingu varast ei piisa võlgniku kõigi kohustuste täitmiseks, leiab maksuhaldur, et võlgnik on maksejõuetu.

II Võlgniku seisukoht pankrotiavaldusele Võlgnik on nõuet tunnistanud ning möönnud, et ei ole suutnud kohustusi võlausaldaja ees täita.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 31 042 101.33 krooni, seevastu kohustusi kogusummas 118 352 375.41 krooni. Ajutina haldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Need said alguse 2008.a teises pooles. Makseraskuste väljakujunemist mõjutasid järgmised tegurid: töövõtjapoolsed lepingute rikkumised, mille tõttu kannatas ehituskvaliteet; kinnisvaraobjektide hilisem valmimine, mille tõttu ei õnnestunud vara õigeaegselt realiseerida, suurenesid finantskulud, kinnisvaraturu langusega kaasnenud hindade langus ja ostjate maksevõime langus. Ajutine haldur on selgitanud, et aruande esitamise seisuga ei ole võimalik esitada lõplikku seisukohta selle kohta, kas juhatus on eiranud lojaalsus- ja hoolsuskohustusi ning mis ajal oleks pidanud võlgnik ise esitama pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul on olemas vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

2-09-71072 IV Kohtuistung 18.05.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande. Võlgnik ei vaielnud nõudele vastu ning asus samuti seisukohale, et maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 29.12.2009 esitas võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu avalduse FKOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kohustused maksuhalduri ees kokku 5 609 685.78 krooni, mis koosneb tasumata maksu ja intressinõuetest kokku 4 491 515.18 krooni ja arvestuslikust intressist summas 1 118 170.60 krooni. Võlgnik tunnistab võlausaldaja nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on esitanud oma nõuet tõendavad dokumendid, võlgnik on nõude õigeks võtnud ning ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub võlausaldaja pankrotiavalduses toodud nõude olemasolu, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhjendanud järgnevate asjaoludega. Võlgniku maksedeklaratsioonidest nähtub, et võlgnik ei ole teinud väljamakseid töötajatele alates 2009. a juunist, viimane käive on toimunud augustis. Võlgnik ei ole esitanud 2009. a oktoobri ja novembri käibedeklaratsioone ning novembri tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni. Samuti ei nähtu elektroonilisest äriregistrist 2008. a majandusaasta aruande esitamist. Maksuhalduri ja

2-09-71072 kohtutäituri poolt läbi viidud täitemenetluses pole suudetud täita järgmisi täitedokumente: 19.03.2009 korraldus nr 13-11/1689, 17.08.2009 korraldus nr 13-11/1230, 10.09.2009 korraldus nr 13-11/13288, ja 28.10.2009 korraldus nr 13-11/14979. Võlgniku maksejõuetust põhistava erialusena on võlausaldaja tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 1 tulenevale alusele, s.o võlausaldaja on võlgnikule teinud pankrotihoiatuse, mille järel võlgnik ei ole oma kohustust 10 päeva jooksul täitnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistanud. Võlgnikul on vara 31 042 101.33 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 118 352 375.41 krooni. Võlgniku makseraskused on alguse saanud 2008. a teisel poolel, kui võlgnik ei suutnud täita maksukohustusi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgniku tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puudub võimalus võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks, siis on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud andmeid vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste väljaselgitamiseks, siis tuleb nimetatu välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Samuti tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ene A on andnud nõusoleku enda nimetamiseks FKOÜ pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.