Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.04.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-18156
Kohtuasi
B2 Impact OÜ hagi H.H vastu 1383,33 euro, intressi ja viivise saamiseks
Kaebus ja vaidlustatud kohtulahend
B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 05.03.2026 otsuse peale
Hind
1794,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin Vastustaja H.H (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta B2 Impact OÜ 30.03.2026 apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Rahuldada B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 05.03.2026 kohtuotsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-25-18156 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 28.10.2025 Harju Maakohtule H.H (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1383,33 eurot, intressi 181,4 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 89,73 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist. Harju Maakohus edastas 01.12.2025 määrusega hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 27.10.2024 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 40351974751 krediidilimiidiga 2600 eurot, esialgse intressimääraga 40,6% päevas ja sama suure viivisemääraga, krediidikulukuse määraga 49,9% aastas (krediidi kogukulu 3445,14 eurot). Kostja võttis 27.10.2024 kasutusse 1000 eurot ja 05.11.2024 400 eurot ning kohustus lepingu põhitingimuste kohaselt tasuma iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Seega oli kostja arve 0,11% päevaintressist (0,11% saadud krediidist 2600 = 2,86 eurot päevas; 2,86 × kuu päevade arv) ja 1/60 laenusummast (2600/60= 43,33 eurot). Kostja tegi 20.11.2024 tagasimakse 16,67 eurot, mille krediidiandja arvestas põhiosa katteks. Kuna kostja ei teinud tagasimakseid, andis krediidiandja 04.03.2025 kostjale täiendava kahenädalase tähtaja (kuni 18.03.2025) kohutuse täitmiseks ja teatas, et loeb lepingu tähtaja edutu möödumise korral ülesöelduks. Kostja ei täitnud oma kohustusi täiendava tähtaja jooksul ja leping lõppes alates 19.03.2025. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega: 15.12.2024, 15.01.2025 ja 15.02.2025. Krediidiandja loovutas nõude hagejale ja hageja teatas 01.04.2025 kostjale saadetud nõudekirjas mh nõude loovutamisest. Samuti saatis hageja kostjale 10.04.2025 pretensiooni ja 28.04.2025 hagihoiatuse. Krediidiandja täitis seadusest tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollis piisavalt kostja krediidivõimet. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.
1.2.Hageja nõuab kostjalt tagastamata krediidi põhiosa 1383,33 eurot (1400–16,67) väljamõistmist. Lisaks tuleb kostjal tasuda kuni lepingu ülesütlemiseni (18.03.2025) intressi 40,6% aastas (kokku 181,4 eurot) ja alates lepingu ülesütlemisest (19.03.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist (hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 140,4 eurot).
1.3.Hageja ei esitanud ümberarvutust juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vastuväited
2.Kostja ei esitanud hagile vastust.
2
2-25-18156 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 05.03.2026 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
krediidiandja ja kostja sõlmisid 27.10.2024 tähtajatu arvelduskrediidilepingu nr 40351974751 krediidilimiidiga 2600 eurot; kostja sai kokku krediiti 1400 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakse 16,67 eurot; krediidiandja loovutas kostja vastu tekkinud nõude hagejale; hageja teavitas 01.04.2025 kostjat loovutuslepingu sõlmimisest ja nõude omandamisest.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg-te 1–3 tähenduses ning hageja ei esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi ega tõendanud, et VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ka vastava ümberarvutuse korral. Krediidiandja loovutas nõude kehtivalt hagejale. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja tugines kostja andmetele oma sissetuleku ja väljaminekute kohta ning andmetele, mis nähtusid MTA-st, ja vastustest päringutele taust.eest ja creditinfo.ee-st, ning lähtus sellest, et kostja regulaarne sissetulek on 646,19 eurot, finantskohustused 100 eurot ja majapidamiskulud 300 eurot. Seega kontrollis krediidiandja kostja esitatud teavet avalike andmebaaside põhjal, mis ei ole piisav, sest need andmebaasid ei võimalda hinnata kostja kohustusi. Krediidiandja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Kohtupraktika kohaselt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Mh peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Hoolimata sellest, et maakohus selgitas hagejale 20.11.2024 seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb teha nõude ümberarvutus ning tagasimaksed uuesti määrata, ning tegi 20.02.2026 hagejale ettepaneku täpsustada kostja tehtud tagasimakse suurust ning korrigeerida oma nõuet vastavalt ümberarvutusele, ei esitanud hageja ümberarvutusi. Samuti ei tõendanud hageja, et krediidiandjal oli ka ümberarvutuse kohaselt õigus öelda leping VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi üles. Hageja ei tõendanud ega kinnitanud ka seda, millise summa tasus kostja tegelikult 20.11.2024 tagasi.
3.3.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi vähemalt põhinõude ja viivise osas, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3
2-25-18156
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt järeldas maakohus vääralt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.2.Ka juhul, kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal VÕS § 4034 lg 7 järgi tasuda põhinõue ja viivisenõue. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas see, kui kohus annab kostjale tasuta rahalise hüve ning karistab krediidiandjat ebaproportsionaalselt. Kostja ei peaks alusetult rikastuma.
4.3.Maakohus nõudis hagejalt põhjendamatult tagasimaksete uuesti määramist ja alternatiivse arvutuse esitamist. Maakohus jättis arvestamata, et kostja rikkus lepingut ja krediidiandja ütles kehtivalt lepingu üles. Maakohtu järeldus lepingu ülesütlemise eelduste kohta on arusaamatu ja vastuolus seaduse ning asjas esitatud tõenditega. Maakohus ei ole ühtegi tõendit hinnanud. Krediidiandjal ei olnud õigust ega kohustust teha ümberarvutust pärast lepingu ülesütlemist. Tagasimaksete uuesti määramine saab kõne alla tulla üksnes kehtiva lepingu täitmise kontekstis, mitte olukorras, kus lepinguline suhe on ülesütlemisega lõppenud ning kogu võlg on muutunud sissenõutavaks. Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtul võimalik hinnata nõude suurust VÕS § 403 4 lg 7 alusel, st kohaldada seadusjärgset intressimäära ning välistada muud tasud. Selline õiguslik tagajärg mõjutab nõude suurust, kuid ei sea kahtluse alla lepingu ülesütlemise kehtivust. Ainuüksi alternatiivse arvestuse esitamata jätmine ei saa kaasa tuua hagi rahuldamata jätmist ebaselguse tõttu olukorras, kus esitatud nõue on selgelt määratletud ning põhineb kehtivalt ja õiguspäraselt üles öeldud lepingul.
4.4.Maakohus eksis menetlusõiguse normide vastu. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, sest ei analüüsinud otsuses põhinõuet, ei eristanud nõude komponente ega põhjendanud järeldusi piisavalt. Maakohus jättis hindamata krediidilepingu, makseandmed ja lepingu ülesütlemist puudutavad asjaolud ning maakohtu järeldused ei ole kooskõlas hageja esitatud tõenditega. Maakohus ei hinnanud tõendeid kogumis ega arvestanud asjaolu, et kostja sai krediiti, mida ta ei ole tagastanud. Seejuures ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet. Maakohus jaotas vääralt tõendamiskoormise ning jättis arvestamata, et kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt otsuse põhjendamise kohustust TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses viisil, mis toob selgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
6.Ringkonnakohtu hinnangul kontrollis maakohus õigesti seda, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg-te 1–3 tähenduses, ning selles osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Samas ei ole maakohus kontrollinud, kas krediidi kulukuse määr oli seadusega kooskõlas. Samuti ei ole maakohus kontrollinud, kas krediidiandja ütles lepingu kehtivalt üles. Seetõttu on maakohtu otsus 4
2-25-18156 olulises osas põhjendamata ning ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Riigikohtu praktika järgi peab kohus kontrollima nõude aluseks oleva tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas pool sellele tugineb või mitte. Seega peab kohus tarbijakrediidilepingu puhul kontrollima, kas tarbijakrediidileping on krediidikulukuse lubatava määra ületamise tõttu VÕS § 406 2 lg 1 alusel tervikuna või vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu VÕS § 4034 lg 7 järgi osaliselt tühine ka siis, kui tarbija ei esita sellekohaseid vastuväiteid. Seejuures peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksma panekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Krediidi kulukuse määra kontrollimiseks vajalike andmete esitamata jätmise korral saab kohus hagi rahuldada VÕS § 4062 lg 3 järgi maksimaalselt üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses. Sama kehtib VÕS § 4062 lg 3 järgi siis, kui leping osutub krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühiseks, st tarbija peab maksma saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tühise lepingu järgi tervikuna tagasi maksma, ning tasuma krediidi kasutamise aja eest seadusjärgses määras intressi. Lisaks peab krediidiandja oma nõude eeldusena tõendama ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist VÕS § 4034 tähenduses, kui ta nõuab tarbijalt seadusjärgsest intressimäärast kõrgema määraga intressi või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Kui krediidiandja ei suuda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmist tõendada, tuleb hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sellises olukorras tuleb krediidiandjal esitada kohtu nõudmisel oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega, et kohus saaks hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud (põhinõue on kogu ulatuses muutunud sissenõutavaks). Seejuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13–25). Siinses asjas ei kontrollinud maakohus, kas krediidi kulukuse määr oli lubatava suurusega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul seda teha, et selgitada välja, kas leping kehtib või on VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine ja kohalduvad VÕS § 406 2 lg-s 3 sätestatud tagajärjed, mis mõjutavad nii põhinõude sissenõutavaks muutumise aega kui ka intressimäära suurust. Samas kontrollis maakohus asjakohaselt, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, ning ei ole selles osas eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme, kui leidis, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Kui leping ei ole krediidi kulukuse määra arvestades tühine, kuid krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli maakohtul välja selgitada kas ja millises ulatuses on krediidiandja nõuded VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause järgi lubatavad ning millises ulatuses on hageja põhi- ja vähendatud intressinõue muutunud sissenõutavaks. Selles osas on maakohus eksinud VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel ning jätnud vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud välja selgitamata ja tuvastamata ning asjas esitatud tõendid hindamata.
8.1.Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on leping tühine osas, milles see näeb ette VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast suurema intressimäära ning muude tasude maksmise kohustuse. Ülejäänud osas ei mõjuta 5
2-25-18156 vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine lepingu kehtivust. Seega tuleb kohtul krediidiandja nõude rahuldamise üle otsustades selgitada välja, millises ulatuses ja millal on krediidiandja põhinõue vastavalt kehtivale lepingule sissenõutavaks muutunud ning kui suur on saadud krediidilt VÕS §-s 94 sätestatud määra järgi arvutatud intress raha kasutamise eest.
8.2.Kuigi maakohtul on õigus küsida selleks hagejalt (krediidiandjalt) vastava ümberarvutuse tegemist ja hageja peab menetlusõigusi heauskselt kasutades kohtule oma arvutused avaldama, ei välista sellise ümberarvutuse esitamata jätmine hagi rahuldamist seaduse järgi põhjendatud osas. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sarnaselt peab krediidiandja tagasimaksed ümber arvutama ja tarbijale teatavaks tegema VÕS § 4062 lg 3 viimase lause järgi juhul, kui krediidikulukuse määr on lubamatult suur, samuti VÕS § 408 lg 5 viimase lause järgi siis, kui lepingus puuduvad seaduse järgi nõutavad andmed. Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE, lk 27–29) seletuskirja kohaselt on eelnev vajalik, et tagada tarbija informeeritus tagasimaksete suurusest muutunud intressimäära tingimustes, st tegemist on krediidiandja teavitamiskohustusega, mis on sätestatud VÕS § 4062 lg 3 viimase lause ning VÕS § 408 lg-te 4 ja 5 eeskujul. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE, lk 45) seletuskirja järgi sätestati ka 01.7.2010 jõustunud VÕS § 408 redaktsioonis krediidiandja teavitamiskohustus ning selle rikkumise puhuks nähti ette sanktsioon tarbijakaitseameti võimaliku sekkumise näol (varem kehtinud tarbijakaitseseaduse § 411, mis on tänaseks kaotanud kehtivuse). Muud õiguslikku tähendust ei ole seadusandja krediidiandja teavitamiskohustusele ja selle rikkumisele andnud. Seega tuleneb viidatud sätetest krediidiandjale üksnes teavitamiskohustus ning selle rikkumine ei saa mõjutada krediidiandja nõuete sissenõutavaks muutumist ega sellest tulenevalt nõuete rahuldamist.
8.3.Juhul, kui krediidiandja ei esita kohtule (ja tarbijale) VÕS § 403 4 lg 7 kohast ümberarvutust, tuleb kohtul asjas esile toodud ja tõendatud asjaolude alusel ise hinnata, kas ja millises ulatuses saab hageja nõude VÕS § 4034 lg 7 esimeses ja teises lause sätestatut arvestades poolte lepingu alusel rahuldada, arvestades vastavalt kõik tarbija tehtud maksed põhinõude katteks. Samu asjaolusid arvesse võttes tuleb kohtul hinnata ka seda, kas krediidiandjal oli õigus öelda tarbijaga sõlmitud krediidileping VÕS § 416 alusel erakorraliselt üles, st tuvastada, kas tarbija oli ülesütlemisavalduse esitamise aja seisuga täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva VÕS § 403 4 lg 7 alusel arvutatud vähendatud tagasimaksega. Kui hageja on toonud hagis esile ja tõendanud asjaolud, millest saab järeldada, millal ja millise suurusega põhiosa- ja vähendatud intressimakseid tuli lepingu alusel teha ja milliseid makseid on tarbija teinud, tuleb kohtul hagi sissenõutavaks muutunud tasumata põhiosa tagasimaksete ja seadusjärgse intressi osas rahuldada. Siinses asjas tähendab see seda, et maakohtul tuleb kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud krediidilepingu põhitingimuse „Minimaalne igakuine kasutusse võetud krediidi tagasimakse, kui krediit on kasutusele võetud (EUR)“ (dtl 85) alusel kindlaks teha, millal ning millise suurusega põhiosa- ja vähendatud intressimakseid tuli kostjal selle lepingutingimuse kohaselt pärast krediidi väljamakseid teha, ning milliseid makseid on kostja lepingu täitmiseks teinud, sh millise suurusega maksetega oli hageja lepingu ülesütlemisavalduse tegemise seisuga viivituses, sh kas selline viivitus andis alust leping erakorraliselt alates 19.03.2025 üles öelda.
6
2-25-18156
8.4.Eelnevat arvestades tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, millises ulatuses on hageja põhi- ja intressinõue muutunud sissenõutavaks, sh kas krediidiandjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda. Selleks, et kohus saaks lahendada vaidluse õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, tuleb hagejal esitada kohtule vastavad andmed ja arvutused kohe hagiavalduses, mitte vaielda kohtu nõudmisele vastu.
9.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.