2-10-17049/2 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtu seisukohad Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade kätte toimetatud. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse rahalise nõude õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. Kohus piirdub üksnes õigusliku põhjendusega. Pooled on 14. septembril 1999.a sõlminud halduslepingu. Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja võlgneb hagejale 4990.06 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjalt täies ulatuse alates 14.04.2010.a 0,021 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule esitanud ning palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 2160 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1000 krooni ja õigusabi kulu 1160 krooni kulutatud 58 minuti kohta. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t on põhjendatud ja vajalik. Lähtudes kostja soovist ja hageja esindaja nõusolekust lubada tasuda menetluskulud osade kaupa kahe suvekuu jooksul, kui eluaseme kulud on väiksemad. Kohtu hinnangul on selleks sobivamad juuni ja juuli kuu kui mai ja juuni kuu. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. Heino-Vello Pihlak Kohtunik