2-09-68439
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
19.mai 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-09-68439
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
3 690 krooni OÜ Aktiva Finants hagi V. K. vastu 6 689 krooni nõudes hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Jõe 3 Tallinn, esindaja Silver Eensaar, OÜ Julianus Inkasso; kostja V. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, hagiavaldusejärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata
rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi V. K. vastu. Välja mõista V. K. lt OÜ Aktiva Finants kasuks 6 689 (kuus tuhat kuussada kaheksakümmend üheksa ) krooni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus OÜ Aktiva Finants menetluskulud jätta V. K. kanda. Välja mõista V. K. lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 3 850 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb V. K. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
V. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 30-33), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduses märgitud aadressilt Põllu 6-1 Võru, on postiasutus tagastanud hagimaterjalid märkusega, hoiutähtaja möödumisel (tl 37). Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.märtsil 2010 (tl 56). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt OÜ Raha24 loovutas 15.mail 2007 OÜ-le Aktiva Finants nõude V. K. vastu ja saatis kostjale ka 15.mail 2007sellekohase teatise. OÜ Raha 24 nõue tulenes poolte vahel 14.detsembril 2006 sõlmitud laenulepingust, millega sai kostja kiirlaenusüsteemist www.raha24.ee laenu summas 3 000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu 3 000 krooni koos lepingutasuga 690 krooni hiljemalt 13.01.2007. Laenulepingu tingimuste p 8.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingust tulenevate maksekohustuste mittenõuetekohasel täitmisel viivist 0,75% päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 14.01.2007 kuni 08.07.2008
2 (4)
eest. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2 999 krooni. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis V. K. vastu 6 689 krooni tasumist, millest põhivõlgnevus on 3 000 krooni, lepingutasu 690 krooni ja viivised 2 999 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad teatisest nõude loovutamise kohta, laenutaotlusest, arvest ja laenulepingu üldtingimustest (tl 8-23). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 396 lg 1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6 689 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 500 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tl 7). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 6-7, 26, 27, 54). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud
3 (4)
juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse kulu 250 krooni ja riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning kuna kostja ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud loeb kohus TsMS § 175 alusel 2 500 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt V. K. lt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu kokku 3 850 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.