Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik SMS Kiirlaen OÜ ja Teele Green (edaspidi kostja) sõlmisid 07.02.2008. a laenulepingu, mille alusel kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingus sõlmimise tasu 525 krooni tagastama hiljemalt 08.03.2008. a ning viivise määraks lepiti iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,85% päevas. Kostja nimetatud kuupäevaks nõuet ei tasunud. OÜ SMS Kiirlaen teavitas kostjat laenutähtajast ja selle ületamisest mobiiltelefoni sõnumite ja e-kirjade vahendusel. Kuna kostja vabatahtlikult oma võlgnevust ei tasunud, loovutas SMS Kiirlaen OÜ 16.04.2008. a nõude Dominus Inkasso OÜ-le (edaspidi hageja). Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, millele kostja ei reageerinud. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja 02.10.2009. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu põhinõude 2525 krooni ja kõrvalnõuete 2522 krooni maksmise nõudes /tlk 2-5/. 01.12.2009. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses /tlk 14/, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite /tlk 12-13/. 04.12.2009. a määrusega jättis Harju Maakohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus /tlk 16-17/. 08.12.2009. a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 2525 krooni ja viivise 2513,08 krooni nõudes /tlk 19-33/. 15.01.2010. a määrusega keeldus Harju Maakohus hageja hagi kostja vastu menetlusse võtmast ja edastas hagiavalduse lahendamsieks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale /tlk 35-36/. 05.04.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 16.04.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 08.12.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 21/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 2525 krooni ja viivise väljamõistmist summas 2513,08 krooni. Hageja on kohtule esitanud: elektrooniliselt sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 23-28/, mille p 4.2.2 kohaselt on laenulepingu sõlmimise tasu (laenusaaja maksab laenu kasutamise eest laenulepingu tasu) 30 päevase laenu puhul 2000 krooni suuruse laenu õigeaegselt tagasi maksmisel 525 krooni; SMS Kiirlaen OÜ poolt edastatud arve kostjale summas 2525 krooni /tlk 29/ ja maksekorraldus nr 1682, mille kohaselt on SMS Kiirlaen OÜ teinud 07.02.2008. a ülekande kostjale summas 2000 krooni, selgitusega laenuleping nr 2100172232 (laen 200 eek-i 30 päevaks) /tlk 30/. Samuti on kohtule esitatud 16.04.2008. a võlanõuete üleandmise akt nr 4011/2-9 /tlk 31/, mille kohaselt on SMS Kiirlaen OÜ üle andnud nõude kostja vastu hagejale põhisummas 2525 krooni, koos käsitlustasu 300 krooni ja viivise nõudega 0,85% päevas. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu /tlk 23-28/ p 11.1 kohaselt kui laenusaaja ei tasu kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on laenuandjal õigus alustada 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Hagiavalduse kohaselt seisuga on kostja olnud põhinõude 2525 krooni maksmisega viivituses 638 päevas, viivise summa päevas on 21,46 krooni ja nõutav viivis on seega 13 691,48 krooni. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,156%-ni, seega on viivise summaks 2513,08 krooni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Teele Green'ilt hageja OÜ Dominus Inkasso kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 5038,08 krooni, millest põhivõlgnevus on 2525 krooni ja viivis 2513,08 krooni. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista 07.02.2008. a sõlmitud laenulepingu p 10.2.3 alusel tasumisele kuuluvad kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 1000 krooni ja hageja poolt tasutud kulu õigusabi eest summas 1500 kooni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud hagiavalduses menetluskulude väljamõistmist kostjalt ning hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 1000 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 250 krooni /tlk 33/ ja hagiavalduse esitamisel 750 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 3. lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni on maksimaalselt 5 000 krooni. Seega jäävad hageja õigusabikulud summas 1500 krooni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära piiresse ja on põhjendatud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud alljärgnevalt – maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 1000 ja lepingulise esindaja kulud summas 1500 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.