Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
17.mai 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-82926
Tsiviilasi
OÜ A. F. P. M. vastu võla, summas 2059,36 krooni ja viivise, summas 2058,36 krooni nõudes
Hagi hind
2059,36 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ A. F. , registrikood xxxxxxxxx xxx xx.xx xxxxxxx Esindaja: S. E. , postiaadress OÜ J. I. , xxx xx.xx xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: P. M. , isikukood xxxxxxxxxxxx märgitud elukoht – xxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx, hagiamaterjalid kätte toimetatud aadressile xxx xx.xxx-xxx xxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista P. M. . F. kasuks 4117 (neli tuhat ükssada seitseteist) krooni 72 senti võla ja viivise katteks. 3.Määrata kindlaks P. M. A. F. -le hüvitatavate menetluskulude suurus 1700 (üks tuhat seitsesada ) krooni). 2.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse
kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis T. E. R. õigusjärglane) P. M. .05.2002.a. lepingu nr 10181876, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimused). Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste peatüki VII alusel on kostja kohustatud arvete tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuna kostja rikkus arvete tasumata jätmisega lepingut, lõpetas teenuse osutaja lepingu ennetähtaegselt. T. E. nõude kostja vastu summas 2059,36 krooni (põhivõlgnevus) koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid võlgnik tema nõuet ei rahuldanud. Hageja on arvestanud vastavalt Üldtingimustele 21.11.2002 kuni 24.11.2008 viivist 3487,94 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla suuruseni ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2058,36 krooni. Kuna kostja ei ole korrektselt oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole, taotledes tsiviilkoodeksi (TsK) §-de 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192, 222 lg 1 ja 231 lg 1 alusel kostjalt võlgnevuse ja viivise, kokku summas 4926 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl 14-15). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 08.07.2009.a. (tl 35), kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule kirjalikku vastust hagile saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
2 (4)
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut, kuid kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna mobiilsideteenuste kasutamise leping on oma olemuselt kestvusleping ning kostja võlg nimetatud teenuste kasutamise eest on tekkinud enne 01.07.2002, kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 222 lg 1 alusel on kohustust rikkunud võlgnik kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud, osundatud paragrahvi 2. lõike alusel mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Vastavalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid , sealhulgas tõendid nõude omandamise kohta OÜ A. F. 19.10.2005.a. (tl.7-23). Kostja võlgneb hagejale mobiilside teenuse eest ja mobiiltelefoni järelmaksuna 2059,36 krooni. Viiviste väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses – 2058,36 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 4117,72 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka P. M. hüvitatavad OÜ A. F. . Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 450 krooni (tl.27-28). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka TsMS § 144 p 7 alusel. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. OÜ arve 24.11.2008.a., summas 2500 krooni (tl.26).
3 (4)
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. OÜ 02.09.2008.a. arvest nähtub, et 2500 krooni on tasutud esindamise eest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 2059,36 krooni. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus nimetatud kulu väljamõistmist täies ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid hagi- ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste koostamise ja kohtule esitamisega. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) tuleb lugeda 1250 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1700 (450+1250) krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak /allkiri/ Kohtunik
Ärakiri õige: 19.07.2010.a. Hiie Otsing Kantselei juhataja
Kohtuotsus jõustus: 15.07.2010.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.