Võlaõigus › Töövõtulepingud

tervikuna

Rahuldada hagi osaliselt. Mõista OÜ-lt Samistop välja 2521 (kaks tuhat viissada kakskümmend üks krooni) OÜ Alvex kasuks.

Menetluskulude jaotus

Maakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta OÜ Samistop kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

ei põhjusta kogu kardaanisõlme purunemist hageja väidetud määral. Seega on vajalik eristada kardaaniristi (korduva) vahetuse kulu ja kardaani ülejäänud osade remondikulu, piiritlemaks tegelikku kahju ja kasu (kogu sõlme remont), mida üritab hageja kostja arvel saada. Kuna ei ole tuvastatav, kas kardaani purunemine tekkis kostja remonditud kardaaniristist või remontimata jäetud kardaanipukkidest ja teisest kardaaniristist, siis ei ole võimalik tuvastada ka hagejal tekkinud kahju põhjuslikku seost kostja käitumisega. Puksiiriabi kulu seos hagejal tekkinud kahjuga ei ole tõendatud põhjusel, et väidetav kahjujuhtum tekkis 19.01.2009, arve on väljastatud 24.01.2009 osutatud teenusele. Lisaks ei nähtu arvelt, millisel marsruudil teenust osutati. Kuna hageja enda väitel tekkis vajadus puksiirteenuse järele 60 km kaugusel Tartust Tallinna suunas ja orienteeruv vahemaa Mäeküla autolammutusse on ca 35 km, siis on 1 335 krooni puksiirteenuse osutamise eest ilmselgelt liiga kulukas. Hüvitamisele ei kuulu ka uue laevapileti maksumus. Tegemist ei ole hageja kuluga, kuna pileti broneering on tehtud eraisik Emil Schneideri nimele. Lisaks nähtub töölehelt, et auto saabus remonti kell 9.00 ja et remont kestis 3 tundi, seega pidi E. Schneider jõudma kell 18.00 väljuvale laevale, mistõttu puudub alus kostjalt uue laevapileti ostmise kulu hüvitamise nõudmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Seega isegi juhul, kui tegemist oleks töövõtulepingu mittekohase täitmisega töövõtja poolt, on kostja eriteadmisi omava isikuna täitnud oma kontrolli- ja informatsioonikohustuse teise lepingupoole ees, kui soovitas hagejal teha kogu kardaani remondi. Sellega on kostja juhtinud hageja tähelepanu vaid hageja juhise täitmisest tuleneda võivale riskile ja ohule kahjustada kostja töösoorituse tulemit. Hageja ei saa kostja suhtes õiguskaitsevahendeid rakendada, kuna ei ole täidetud eeldused (töö lepingutingimustele mittevastavus ja töövõtja vastutus selle eest) sanktsiooni kohaldamiseks. Seetõttu tuleb jätta OÜ Alvex hagi OÜ Samistop vastu 8 166 krooni väljamõistmiseks rahuldamata ning kohtul puudub vajadus ülejäänud hageja esitatud tõendite hindamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 lausel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Riigikohtu 20.01.2003 lahendi nr 3-2-1-2-03 järgi arvestades TsMS § 91 lg 1 (TsMS eelnev redaktsioon) sätestatut, tuli hagejal müüdud asja puudusi tõendada. Selle seisukoha alusel tulnuks hageja tõendada kostja teostatud töös puuduste esinemine. Riigikohtu 06.02.2008 lahendi nr 3-2-1-137-07 järgi lasub tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Maakohus võimaldas hagejal esitada asjas kõikvõimalikke tõendeid (sh ka ekspertiisi taotlust) täiendavaks tähtajaks, kuid hageja ei pidanud seda vajalikuks, ilmselt ka põhjusel, et kostja nn puudulik töö oli hävinud uue remondi teostamise järel. Seetõttu puudus faktiliselt ka töö, mille nõuetele vastavust oleks ekspert saanud hinnata, samuti ei saanud seda hinnata ka kohus või kostja. Vastustaja on seisukohal, et kogu olulise sõlme remontimata jätmisest tekkinud kahju osas ei vastuta kostja. Kostja hoiatas sellest hagejat tööde teostamise käigus. Riigikohus on 28.04.2006 lahendis nr 3-2-1-26-06 leidnud, et kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on hagejal ehk kahjustatud isikul, on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Kuna hageja ei tõendanud oma väidet, et kardaani purunemine sai alguse kostja remonditud sõlmest, siis puudub hagejal kahju tekkimise ja kostja vastutuse vahel põhjuslik seos. Riigikohtu 27.09.2005 lahendi nr 3-2-1-81-05 järgi ei pea kohus omal algatusel koguma tõendeid kahjuhüvitise suurust mõjutada võivate asjaolude kohta ja kui hageja tõendeid ega asjaolusid ei esita, siis puudubki kohtul võimalus hinnata kostja süüd kahju tekkimises ning mõista kostjalt välja ka otsest kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

piisavuses ta ise kahtles, ning kuna autol ilmnes kolme päeva möödumisel rike samas kohas, siis saab seda käsitleda kui töö mittevastavust lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p-ti 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kuna vahetatud kardaanirist tuli kolme päeva möödudes uuesti asendada, siis on tuvastatud, et töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Asjas ei ole vaidlust, et hageja auto kardaanil tekkis rike 19.01.2009, s.o 3 päeva pärast kostja poolt kardaaniristi vahetamist. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et teistkordsel remondil vahetati kardaani keskmine osa (2500 kr), 2 kardaaniristi (800 kr) ja kaks vahepuksi (550 kr) ning remonditööde teostamiseks kulus 3 tundi (900 kr). Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja juhtis hageja tähelepanu kogu kardaani osa remondi vajadusele, siis puuduks alus hagis esitatud nõuet täies ulatuses rahuldada. Samas ei ole käesoleval juhul kostjal õigus tugineda VÕS § 641 lg-le 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Autoremont on eriteadmisi eeldav teenus ning teenuse osutaja ei vabane vastutusest juhul, kui ta osutab teenust tellija juhise piirides, kuigi on veendunud, et tellija juhise täitmisega ei ole võimalik saavutada kokkulepitud tulemust. Sellisel juhul on teenuse osutajal õigus keelduda teenuse osutamisest. Apellatsioonikaebuses on hageja maakohtu otsust vaidlustanud osaliselt ning taotlenud ebakvaliteetse teenuse ja rikutud kardaaniristi maksumuse hüvitamist summas 1186 kr. Ringkonnakohus leiab, et apellandi nõue on põhjendatud, kuna hageja osutatud teenus ei täitnud kokkulepitud eesmärki. Ringkonnakohus märgib, et ka nõude suurus on põhjendatud, kuna hõlmab ühe kardaaniristi ja selle asendamisega seotud teenustööde maksumuse.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Kohtunik Viivi Tomsoni eriarvamus Leian, et Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

Hagi on esitatud töövõtulepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Selleks, et kohaldada õiguskaitsevahendit, s.o nõuda kahju hüvitamist, oleks pidanud hageja eelkõige tõendama kostjapoolset lepingu rikkumist, kuid ta ei ole seda teinud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise tuvastamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et kostja hangitud kardaanirist oli puudustega või, et kostja tehtud töö ei olnud tehtud seda liiki tööle omase kvaliteediga. Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.