Võlaõigus › Töövõtulepingud

ca 60 km, kui parandatud kardaanil tekkis mingi rike. Kuna autoga edasi sõita ei saanud, viidi sõiduk puksiiriga lähimasse teenindusse Mäekülas, kus autol asendati kardaani keskmine osa, kardaani rist ja kaks kardaani vahepukki. Kardaani rikke tõttu ei jõudnud hageja töötaja õigeks ajaks sadamasse kell 18:00 väljuvale Tallinn-Stockholmi laevale, mistõttu pidi hageja ostma järgmiseks päevaks uue laevapileti. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja uue kardaani remondi maksumuse 5 300 krooni, puksiiriabi kasutamise eest 1 300 krooni ja uue laevapileti maksumuse 1 566 krooni, kogusummas 8 166 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 14-16) Kostja ei nõustu hagis esitatud nõuetega. Vastuse kohaselt juhtis kostja remondimeister hageja tähelepanu vajadusele remontida kogu kardaan (s.t mõlemad kardaaniristid, kaks vahepukki jne). Kuna hageja soovis ainult kõige kulunuma kardaaniristi vahetamist, käitus kostja hageja juhiste järgi ja muud puudused jäid kõrvaldamata hageja soovil. Samas nähtub Mäeküla Autolammutus OÜ töölehelt, et 19.01.2009. a teostati hageja autol kogu kardaani remont nagu oli soovitanud kostja. Kuivõrd kostja vahetas ainult ühe kardaaniristi, ei ole põhjendatud kogu kardaani remondikulu käsitleda kostja põhjustatud kahjuna. Kardaanirist üksi ei põhjusta kogu kardaanisõlme purunemist hageja väidetud määral. Seega on vajalik eristada kardaaniristi (korduva) vahetuse kulu ja kardaani ülejäänud osade remondikulu, piiritlemaks tegelikku kahju ja kasu (kogu sõlme remont), mida üritab hageja kostja arvel saada. Kuna ei ole tuvastatav, kas kardaani purunemine tekkis kostja remonditud kardaaniristist või remontimata jäetud kardaanipukkidest ja teisest kardaaniristist, siis ei ole võimalik tuvastada ka hagejal tekkinud kahju põhjuslikku seost kostja käitumisega. Puksiiriabi kulu seos hagejal tekkinud kahjuga ei ole tõendatud põhjusel, et väidetav kahjujuhtum tekkis 19.01.2009. a, aga arve on väljastatud 24.01.2009. a osutatud teenusele. Lisaks ei nähtu arvelt, millisel marsruudil teenust osutati. Kuna hageja enda väitel tekkis vajadus puksiirteenuse järele 60 km kaugusel Tartust Tallinna suunas ja orienteeruv vahemaa Mäeküla autolammutusse on ca 35 km, siis on 1 335 krooni 35 km puksiirteenuse osutamise eest ilmselgelt liiga kulukas. Hüvitamisele ei kuulu ka uue laevapileti maksumus. Esmalt märgib kostja, et tegemist ei ole hageja kuluga, kuna pileti broneering on tehtud eraisik Emil Schneider’i nimele. Lisaks nähtub töölehelt, et auto saabus remonti kell 9:00 ja et remont kestis 3 tundi, seega pidi Emil Schneider jõudma kell 18:00 väljuvale laevale, mistõttu puudub alus kostjalt uue laevapileti ostmise kulu hüvitamise nõudmiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 22-23) Hageja väitel pidi juhatuse liige suunduma 19.01.2009. a firma tööasjus Norrasse. Kuna auto purunemise tõttu ei jõutud õigeks ajaks laevale, osteti uus laevapilet. Raamatupidamise reeglite järgi kuuluvad komandeeringuga seotud piletikulud töötajale hüvitamisele, kui pileti eest on tasutud töötaja isiklikest vahenditest. OÜ Jossi Auto osutas hagejale puksiirteenust 19.01.2009. a, kuid sularaha puudusel tasuti teenuse eest 24.01.2009. a, mistõttu on ka tšekk väljastatud selle kuupäevaga. Kokku tasuti 1 335 krooni, millest väljakutse moodustab 355 krooni ja puksiirteenus 70 km (edasi-tagasi) eest 980 krooni (1 km hind 14 krooni). Hageja jääb hagis esitatud taotluste juurde, palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Asjaoludest nähtuvalt oli poolte vahel 16.01.2009. a sõlmitud suuline töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 1 mõttes hagejale teenuse osutamiseks – tema sõiduautol Ford Transit (reg nr XXX XXX) kardaaniristi vahetamiseks. VÕS § 635 lõike 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on esitanud kohtule lepingutingimustele mittevastanud kardaaniristi vahetamisest tekkinud kulude hüvitamise nõude. Töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise puhul on töövõtja vastutuse ja tellija poolt õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguse tekkimise esmaseks eelduseks tehtud töö mittevastavus

lepingutingimustele. VÕS § 641 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt peab töövõtja poolt tehtud töö vastama lepingutingimustele ehk asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad selle kasutusväärtust, sealhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Sama paragrahvi lõikes 2 on määratud tingimused, mille esinemisel ei vasta tehtud töö lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (punkt 1) ja kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (punkt 2). On ilmselge, et hageja soovis remondijärgselt saada sõidukorras autot ja et hagejal olid kostja kui asjatundja poolt tehtava töö omaduste ning kvaliteedi suhtes põhjendatud ootused. Vaidlust ei ole selles, et kardaanirist vahetati 16.01.2009. a ja et 19.01.2009. a jäi hageja töötaja sama autoga teele 60 km kaugusel Tartust Tallinna suunas, kuna autoga enam edasi sõita ei saanud. Mäeküla Autolammutus OÜ töölehelt nr 18 (tl 8) nähtub, et 19.01.2009. a teostati hageja autol kardaani remont, mis kestis 3 tundi. Remondi käigus vahetati kardaani keskmine osa, kaks kardaani risti ja kaks kardaani vahepukki. Kostja arvest (tl 6) nähtuvalt vahetati 16.01.2009. a hageja autol vaid üks kardaanirist. Seega vastutab kostja vahetatud kardaaniristi mittevastavuse (varuosa enda puuduse) ja selle vahetamisel tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Nimetatud puuduste olemasolu tuleb tõendada hagejal. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema auto muutus kasutuskõlbmatuks kostjast tulenevate asjaolude tõttu ehk et kostja hangitud kardaanirist oli puudusega või et kostja tehtud töö ei olnud tehtud seda liiki tööle omase kvaliteediga. Ainuüksi asjaolu, et hageja jäi 19.01.2009. a oma autoga teele, ei tõenda, et tegemist on töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega kostja poolt. Samuti ei ole tuvastatav Mäeküla Autolammutus OÜ töölehega, kas kardaani purunemine tekkis kostja remonditud kardaaniristist või teistest remontimata jäänud kardaani osadest. Kostja väitel juhtis kostja remondimeister 16.01.2009. a hageja tähelepanu vajadusele remontida kogu kardaan, mitte vahetada vaid üks kõige kulunum kardaanirist. Kuna hageja oma korraldust ei muutnud, lähtus kostja hageja juhisest ning vahetas välja ainult ühe kardaaniristi. Hageja ei ole nimetatud kostja väitele vastuväidet esitanud. VÕS § 641 lõike 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Seega isegi juhul, kui tegemist oleks töövõtulepingu mittekohase täitmisega töövõtja poolt, on kostja eriteadmisi omava isikuna täitnud oma kontrolli- ja informatsioonikohustuse teise lepingupoole ees, kui soovitas hagejal teha kogu kardaani remondi. Sellega on kostja juhtinud hageja tähelepanu vaid hageja juhise täitmisest tuleneda võivale riskile ja ohule kahjustada kostja töösoorituse tulemit. Eeltoodud kohtu põhjendustest tuleneb, et hageja ei saa kostja suhtes õiguskaitsevahendeid rakendada, kuna ei ole täidetud eeldused (töö lepingutingimustele mittevastavus ja töövõtja vastutus selle eest) sanktsiooni kohaldamiseks. Seega jätab kohus OÜ Alvex hagi Samistop OÜ vastu 8 166 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Seetõttu puudub kohtul ka vajadus ülejäänud hageja esitatud tõendite hindamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 lausel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.