Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-64270 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud AS Elisa Mobiilsideteenused ja Olari Kippak (edaspidi kostja) sõlmisid 09.11.2006. a liitumislepingu ja järelmaksulepingu nr *, millede alusel kohustus AS Elisa Mobiilsideteensued pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade (mobiiltelefon) eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepinguga kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi üldtingimused). AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008. a nõude kostja vastu Julianus Inkasso OÜ-le (edaspidi hageja) põhisummas 8209,36 krooni koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt üldtingimustele kohustub kostja maksmisega viivitamise korra tasuma tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 8208,36 krooni /viivise arvestus tlk 5/. 02.12.2009. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 8209,36 krooni ja viivise 8208,36 krooni maksmise nõudes /tlk 4-37/. 08.12.2009. a võttis kohus määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostja vennale O. Toom'ile allkirja vastu üle antud 30.12.2009. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-09-64270 Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 02.12.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5/. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 8209,36 krooni ja viivise väljamõistmist summas 8208,36 krooni. Hageja on kohtule esitanud Elisa Mobiilsideteenused AS ja kostja vahel 09.11.2006. a sõlmitud liitmumislepingu nr * /tlk 12/ ja nimetatud liitumislepingu lisa s.o 09.11.2006 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu /tlk 13/, mille kohaselt kostja ostis järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 5300 kogumaksumusega 3439 krooni (järelmaksu summa 3240 krooni). Samuti on esitatud nimetatud lepingute lahutamatuks osaks olevad üldtingimused /tlk 23-34/ ja Elisa Mobiilsideteenused AS-i poolt kostjale esitatud arved /tlk 15-22/. Nõude loovutamise teatise /tlk 9/ kohaselt loovutas Elisa Mobiilsideteenused AS 28.12.2008. a nõude kostja vastu võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 164 alusel nõude loovutamise lepinguga hagejale põhisummas 8209,36 krooni koos õigusega nõude viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. 19.02.2009. a on hageja saatnud kostjale võlateatise /tlk 10/, milles on teinud liitumislepingust tulenevate võlgnevuste tasumiseks kompromissettepaneku, et kui isik tasub võlgnevuse hiljemalt 26.02.20009 on nõude kogusummaks 11 860,51 krooni (põhinõue 5156,64 krooni). 23.02.2009. a on hageja saatnud kostjale võlateatise /tlk 11/ milles on teinud järelmaksulepingust tulenevate võlgnevuste tasumiseks kompromissettepaneku, et kui isik tasub võlgnevuse hiljemalt 02.03.20009 on nõude kogusummaks 7105,20 krooni (põhinõue 3052,72 krooni) Kuna nimetatud summad on võlgniku poolt tasumata, esitas hageja 02.12.2009. a kohtule hagiavalduse 16 417,72 krooni väljamõistmiseks kostjalt (põhinõue 8209,36, viivisenõue 8208,36 krooni). Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

2-09-64270 VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud üldtingimuste /tlk 23-34/ p 7.9 kohaselt maksete mittetähtaegselt tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitus maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt seisuga 24.11.2009. a on viivis kokku 12 708,29 krooni /tlk 5/, mida on arvestatud alates viimase arve tasumise tähtajast 18.02.2007. a kuni 24.11.2009. a. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 8208,36 krooni. Kohus märgib, et viivise arvestamine ei ole põhjendatud alates hagiavalduses toodud kuupäevast s.o 18.02.2007. a, kuna viimase arve tasumise tähtajaks oli 18.03.2007. a /tlk 21/. Kuid kuna kostja on märkimisväärselt vähendanud viivise nõuet, siis leiab kohus, et nimetatud perioodi (18.02.2007-18.03.2007) eest makstava viivise nõude ulatuses on kostja juba oma nõuet vähendanud. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Olari Kippak'ult hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 16 417,72 krooni, millest põhivõlgnevus on 8209,36 krooni ja viivis 8208,36 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv summas 1800 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 3100 krooni /tlk 6/. Menetluskulude nimekirja kohaselt /tlk 7/ on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1800 krooni /tlk 37/ ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 3100 krooni, millest 516,67 krooni

2-09-64270 moodustab 20%-line käibemaks, seega esindaja tasu ilma käibemaksuta on 2583,33 krooni /tlk 8/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 20%-lise käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud alljärgnevalt - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1800 ja lepingulise esindaja kulud summas 2583,33 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.