2-10-2227/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-10-2227 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud OÜ Koduliising (edaspidi hageja) ja Riina Randmets (edaspidi kostja) sõlmisid 25.07.2007. a ja 25.10.2007. a laenulepingud nr * ja nr *, millede kohaselt väljastas hageja kostjale laenu vastavalt 5000 krooni ja 10 000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga vastavalt 25.01.2008 ja 25.10.2008, intressimääraga 40% aastas ja 30% aastas. Laenulepingute p 3.5 kohaselt pidi laenu ja intresside tasumine toimuma igakuiselt osamaksetena vastavalt iga kuu 25. kuupäevaks 1000 krooni ja 25. kuupäevaks 1084 krooni. Kostja ei ole laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Laenulepingust nr * jäi tasumata kaks viimast osamakset ja laenulepingut nr * kostja täitma ei asunudki st ei tasunud ühtegi osamakset. Laenulepingute üldtingimuste p 1.4 järgi kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) § 94 lg 1 sätestatud intressimäärast lähtuvalt. 13.01.2010. a seisuga on hageja nõue kostja vastu kokku 16 618 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 11 839,50 krooni, intressivõlg 3168,50 krooni ja viivis 1610 krooni. 15.01.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 16 618 krooni maksmise nõudes /tlk 4-21/. 08.02.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 24-25/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 22.02.2010.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2-10-2227 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 15.01.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 11 839,50 krooni, intressi summas 3168,50 krooni ja viivist summas 1610 krooni. Hageja on kohtule esitatud poolte vahel 25.07.2007. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 8/, mille kohaselt oli lepingu alusel kostjale väljamakstav laenusumma 5000 krooni ja laenulepingu nr * /tlk 9/, mille kohaselt oli lepingu alusel kostjale väljamasktav laenusumma 10 000 krooni ning laenude tagastamise graafikud /tlk 10-11/. Samuti on esitatud kohtule laenulepingute lahutamatuks osaks olevad laenulepingu üldtingimused /tlk 12-14/. 08.01.2008. a on hageja saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletuse /tlk 16/, milles on palunud likvideerida laenulepingust nr * tulenev laenu- ja intressivõlgnevus summas 2268 krooni ja tasuda menetluskulu 200 krooni (üldtingimuste p 1.3 alusel) hiljemalt 23.01.2008. a. 08.01.2008. a on hageja saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletuse /tlk 17/, milles on palunud likvideerida laenulepingust nr * tulenev laenu- ja intressivõlgnevus summas 1000 krooni ja tasuda menetluskulu 200 krooni (üldtingimuste p 1.3 alusel) hiljemalt 23.01.2008. a. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt laenulepingutest tulenevaid kohustusi, esitas hageja 15.01.2010. a kohtule hagiavalduse 16 618 krooni väljamõistmiseks kostjalt (põhinõue 11 839,50, intressinõue 3168,50 krooni ja viivisenõue 1610 krooni). Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõendite alusel kuulu hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-10-2227 VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud üldtingimuste /tlk 12-15/ p 1.4 kohaselt kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) § 94 lg 1 sätestatud intressimäärast lähtuvalt. Hagiavaldusele on lisatud viivisearvestus mõlema lepingu kohta ning 13.01.2010. a seisuga on lepingust nr * tulenev viivis 297 krooni /tlk 6/ ja lepingust nr * tulenev viivis 1313 krooni, viivisenõue kokku on seega 1610 krooni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Riina Randmets'alt hageja OÜ Koduliising kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 16 618 krooni, millest põhivõlgnevus on 11 839,50 krooni, intress 3168,50 krooni ja viivis 1610 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.