Priit Kollomi hagi OÜ Emendia vastu võlgnevuse 54 000 krooni, hüvitise 34 816,10 krooni ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja Priit Kollom
esindajad
hageja esindaja v-adv Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu, e-post [email protected]); kostja OÜ Emendia (RK 10769204, asukoht Ülikooli 6a, 51003 Tartu; aadress Vabriku talu, Kõivuküla küla, Tartu vald, Tartumaa); kostja esindaja Heigo Petsi, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
20. aprill 2010
Protokollija
kohtuistungisekretär Anneli Elagin
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Priit Kollomi hagi OÜ Emendia vastu osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Emendia Priit Kollomi kasuks tasu 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni, hüvitis 34 816 (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada kuusteist) krooni ja 10 senti ning viivis 13 582 (kolmteist tuhat viissada kaheksakümmend kaks) krooni ja 39 senti.
3.Välja mõista OÜ-lt Emendia Priit Kollomi kasuks viivis protsendina tasunõudelt 30 000 krooni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates 12.05.2010 kuni tasunõude täitmiseni. Viivisenõue kokku ei või ületada tasunõuet.
4.Jätta Priit Kollomi menetluskulud 73% ulatuses OÜ Emendia kanda ja OÜ Emendia menetluskulud 27% ulatuses Priit Kollomi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt
näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 9-13) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid FIE Priit Kollom ja OÜ Emendia 2005. aasta alguses suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja paigaldama OÜ-le Metsamaakler kuuluvale kinnistule asukohaga Sojamaa küla, Tartu vald ajutise elektrikilbi. Pärast ajutise elektrikilbi paigutamist ja hagejale teostatud tööde eest tasumist soovis kostja tellida hagejalt kõik eelnimetatud kinnistule ehitatava autoremonditöökoja elektritööd. Kostja esitatud joonise alusel tegi hageja tööde teostamiseks hinnapakkumise, mille kohaselt oli ta nõus tööd teostama 30 000 krooni eest. Samas leppisid pooled kokku, et tööde teostamiseks vajalikud materjalid muretseb hageja, kuid nende eest tasub kostja. 2005. aasta juuni alguses esitas kostja hagejale ehitise elektrikilpide projekti, muude tööde osas kostja hagejale projekte ei andnud. Pärast tööde alustamist selgus, et elektrikilpide projekti alusel ei saanud töid teostada, sest see ei vastanud remonditöökoja elektritarbimise vajadusele. Projekti koostaja OÜ Tartu EKE Projekt viis elektrikilpide projekti sisse muudatused. Tööde käigus ilmnes, et lisaks eelnevalt kokkulepitud töödele on vaja teostada elektritöödega seotud lisatöid, mida hageja ja kostja esialgne kokkulepe ei sisaldanud. Elektrikilpide projekti täiendusest tulenevalt suurenes samuti teostatavate tööde maht. Täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevalt pidi kostja tasuma hagejale lisaks kokkulepitud 30 000 kroonile 24 000 krooni, kokku 54 000 krooni. Kokkulepitud tööde teostamiseks vajalikud materjalid muretses hageja Johann Kuke Elektrikaupadest, kust väljastatud arved edastas hageja kostjale. Kostja tasus nimetatud arvetest arved nr 81-VK, 150-VK, 199-VK ja 218-VK, arveid nr 272-VK ja 294-VK kostja ei tasunud. Kuna Johann Kuke Elektrikaubad oli hageja koostööpartner ja elektritööde teostamiseks vajalike materjalide ostmise oli korraldanud hageja, tasus hageja perioodil veebruar 2006 kuni veebruar 2007 arved nr 272-VK ja 294-VK, kokku summas 34 816,10 krooni, kostja eest ise. Hageja lõpetas tööd Tartumaal Tartu vallas Sojamaa külas asuval objektil 31. juuliks 2005. 19.-22. septembril 2005 teostatud tehnilise kontrolli tulemusel väljastas AS Elektrikontrollikeskus OÜ Eesti Metsamaakler remonditöökojale elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse. Pärast hageja poolt tööde lõpetamist ei esitanud kostja hagejale pretensioone teostatud tööde kohta. 2005. aasta oktoobris väljastas hageja teostatud tööde eest kostjale arve nr 154 summas 54 000 krooni. Nimetatud arve on kostja poolt senini tasumata. 31. mail 2007 saatis hageja kostjale kirja, kus palus kostjal täita oma lepingulisi kohustusi ja tasuda hiljemalt 7. juuniks 2007 võlgnevused, kuid kostja nimetatud kirjale ei vastanud ning pole tänaseni võlgnevust likvideerinud. Priit Kollom nõuab hagis OÜ Emendia vastu VÕS §-de 635 lg 1; 637 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1041 alusel võlgnevuse 54 000 krooni, hüvitise 34 816,10 krooni ja viivise väljamõistmist.
2(7)
Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad arvest nr 127 (tl 14), hinnapakkumise aluseks olnud joonisest (tl 15), elektrikilpide joonistest (tl 37-38), koondarvetest nr 81-VK, 150VK, 199-VK, 218-VK, 272-VK, 294-VK (tl 16-26), kviitungitest kassa sissetuleku orderile nr 23 (06.02.2006), nr 127 (01.06.2006), nr 131 (12.06.2006), nr 165 (06.07.2006), nr 229 (10.10.2006) (tl 27-29), elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusest (tl 30-36). Kostja vastuväited hagile (tl 57-58, 90-92, 106-108) Kostja tunnistas 29.12.2008 kirjalikus vastuses hagi osaliselt 4100 krooni ulatuses ja sellelt summalt arvestatavat viivitusintressi nõuet. Kostja esitas hagile järgnevad vastuväited:
1.Hageja poolt elektripaigaldise ehitamise eest nõutav tasu suurus on vale ja ebamõistlikult suur. Algse projekti alusel lepiti kokku tasu suuruseks 12 000 krooni, kuid hiljem vähendati seda 9000 kroonini, sest remondihallis paigaldati 30 lambi asemel vaid 6 lampi. Kostja esitas Sojamaa remonditöökoja elektritööde teostamiseks hinnapäringuid, millest on kirjalikult säilinud FIE J.K. vastus, et elektritööde hinnaks on 15 000 krooni ning oleks majanduslikult ebamõistlik eeldada, et hageja oleks kostjaga kokku leppinud suuremas töö hinnas. Elektri- jm ehitustööde osas kehtib üldteadaolevalt tava, et tellitud tööd tehakse projektipõhiselt (tööde tellimus) ja töövõtja poolt tehtud hinnapakkumise (tööde maksumus) alusel. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti teostatud elektritööde kohta ega mistahes muid tõendeid töövõtulepingu objekti ja selle maksumuse osas. Pädev töö tegija peab dokumenteerima ehitustööd. Hagejal puudus vastav pädevus, mistõttu ta ei saanud sellist elektritööd teha. Kostja on palunud hagejal teha teatud abitöid, mis on teostatavad ehitusprojekti alusel ja mille puhul ei ole vajalik pädevustunnistus (nagu ajutine elektrikilp). Hagejal oli 2005 alguses sõlmitud suuline töövõtuleping OÜ-ga Eesti Metsamaakler. Kostjal tekib põhjendatud küsimus, kas hageja tegi kõik väidetud tööd kostjale või kolmandale isikule. Hageja väitel alustati töid 25. märtsil ja lõpetati 31. juulil. Hageja on esitanud arveid materjalide ostu kohta enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lõppemist.
2.VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel alandas kosta ühepoolselt varem kokkulepitud hinda. Hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt ning töös esinesid puudused: remondihallis tuli elektrijuhtmed uuesti kinnitada, sest hageja poolt paigaldatud kinnitused ei pidanud elektrikaabli raskusele vastu, teisel korrusel elektrijuhtmete ja seinakontaktide paigaldus ei vastanud projektile. Eelnimetatud rikkumisele viidates alandas kostja kokkulepitud tasu 1500 krooni võrra. Seega kuulus kostja poolt hagejale tasumisele 7500 krooni, millest käesolevaks hetkeks on hagejale tasutud arve nr 127 alusel töörahana 3400 krooni ja võlgnevus on 4100 krooni.
3.Kostja ei tunnista hageja täiendavat 24 000 krooni nõuet lisatööde eest, milleks olid soojusvahetite elektrisüsteemide ehitus, autotõstuki süsteemi renoveerimine, katla seadmete kaabeldus ja ühendamine, riietusruumide ventilatsiooni elektrisüsteemi ehitus ja elektrikilpide jooniste tegemine. Samas asjas on hageja juba kohtu poole pöördunud (tsiviilasi nr 2-05-23850), esitades hagi OÜ Eesti Metsamaakler vastu, kus OÜ Emendia kaasati menetlusse kaaskostjana. Varemesitatud hagiavalduses ei ole lisatöid märgitud. Selle asemel on välisvalgustite paigaldus, kusjuures tööde maksumuseks on näidatud 24 500 krooni, mis on sama suurusjärk käesolevas hagiavalduses märgitud lisatööde eest nõutava tasuga. Välisvalgustite paigaldamiseks ja lisatööde teostamiseks ei ole hageja ja kostja vahel kokkuleppeid sõlmitud.
4.Hageja poolt esitatud alusetu rikastumise nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja ei ole volitanud hagejat kostja nimel Johann Kuke Elektrikaupadest kaupu tellima. Hagiavaldusele lisatud FIE Johann Kukk arveid ei ole kostja aktsepteerinud. Et kostja on tasunud osaliselt hageja poolt kohtule esitatud arveid, ei tõenda fakti, et kõik kohtule esitatud arved on kostja poolt tellitud tööde kohta ega konkreetselt remonditöökoja elektritööde tegemist. Esitatud arved võivad olla kolmandatele isikutele tehtavate tööde materjalide arved. Hageja on ise kinnitanud, et sel perioodil oli tal ka teisi lepinguobjekte. OÜ-le Eesti Metsamaakler 09.09.2005 esitatud arve nr 148 kajastab tehtud töödena autotõstuki automaatikat ja välisvalgustuse paigaldamist, mis esinevad käesolevas kohtuasjas nõude koosseisus. Hageja nõuab teistkordselt kolmandale isikule tehtud tööde kinnimaksmist kostja poolt. Samuti palub kostja kohaldada alusetust 3(7)
rikastumisest tulenevale nõudele aegumist TsÜS § 151 lg 1 alusel, mille järgi on nõude aegumine kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja on avaldanud, et tööd lõpetati 31. juuliks 2005. Hageja pidi igal juhul olema teadlik asjaolust, et üleantava kauba hankis ta omal riisikol. Seega tuleb alusetu rikastumise nõude aegumistähtaega hakata arvestama kauba üleandmise momendist, mis hagi kohtusse esitamise hetkel on ületanud kolme aastat. Kostja esitas vastuväidete tõendamiseks koopiad FIE J.K. hinnapakkumisest (tl 60), arvest nr 127 (tl 61), Priit Kollomi hagiavaldusest OÜ Eesti Metsamaakler vastu (tl 62-63), 01.03.2005 koondarvest nr 81-VK (tl 93), 09.09.2005 arvest nr 148 (tl 94), Priit Kollomi hagiavaldusest OÜ Eesti Metsamaakler vastu (tl 95-98). Kohtu poolt tehtud järeldused ja põhjendused ning menetluskulude jaotus
1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 2005. aasta alguses suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja pidi teostama OÜ-le Metsamaakler kuuluva autoremonditöökoja elektritööd asukohaga Sojamaa küla, Tartu vald. Poolte vahel on vaidlus hageja poolt kostjale teostatud elektritööde mahu ja makstava tasu üle.
2.1.Hageja esitas nõude lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja väitel oli elektripaigaldise eest kostjaga kokku lepitud tasu 30 000 krooni ja sellele lisaks täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevalt 24 000 krooni, kokku 54 000 krooni. AS Elektrikontrollikeskus poolt 22.09.2005 väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusega (tl 30-36) on tõendatud, et OÜ-le Eesti Metsamaakler kuuluvale remonditöökoja elektripaigaldisele aadressil Sojamaa küla Tartu vald on tehtud kasutuselevõtule eelnev tehniline kontroll ja elektripaigaldis vastab kehtestatud nõuetele ja selle võib ettenähtud otstarbel kasutamiseks pingestada. Hageja väitel oli tal õigus tegutseda ja ta tegutses Hillar Kollomi pädevustunnistuse alusel. Tunnistaja Margus Kollomi ütlustega (tl 157-160) on tõendatud, et Priit Kollom teostas OÜ-le Eesti Metsamaakler kuuluvas autoremonditöökojas Sojamaa külas elektritöid ja tunnistaja käis tal nädala õhtuti abis lampe paigaldamas. Lampe oli kümneid. Kostja on esitanud hageja tööde mahu kohta vastuväite, et palus hagejal teha vaid teatud abitöid, mis on teostatavad ehitusprojekti alusel ja mille puhul ei ole vajalik pädevustunnistus (nagu ajutine elektrikilp), kuid kostja ei ole kohtule nimetanud isikut, kes siis teostas ülejäänud ja tervikuna remonditöökoja elektripaigaldise ehitustööd, mille kohta on 22.09.2005 AS Elektrikontrollikeskus väljastanud nõuetekohasuse tunnistuse nr 742-3 ja kellele kostja oleks nende tööde eest tasunud. Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli aruandes on elektripaigaldise projekteerijaks märgitud OÜ Tartu EKE Projekt ja ehitajaks FIE Priit Kollom. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Tartu vallas Sojamaa külas autoremonditöökoja siseelektritööd on teostatud hageja Priit Kollomi poolt. Kostja on esitanud veel vastuväite, et hagejal oli 2005 alguses sõlmitud suuline töövõtuleping ka OÜ-ga Eesti Metsamaakler ja on küsitav milliseid töid tegi hageja kostjale ja milliseid OÜ-le Eesti Metsamaakler. Hageja väitel paigaldas ta OÜ-ga Eesti Metsamaakler sõlmitud töövõtulepingu alusel ainult remonditöökoja välisvalgustuse. Nimetatud hageja väidet kinnitavad tema poolt kohtule esitatud hagiavaldus käesolevas asjas OÜ Emendia vastu ja eraldiseisva hagina esitatud hagiavaldus OÜ Eesti Metsamaakler vastu (tl 95-98), milles hageja nõuab tasu välisvalgustussüsteemi ehitustööde eest.
4(7)
TsMS § 293 lg 1 alusel määras kohus hageja taotlusel 2005. aastal elektripaigaldise ehitamise tavalise tasu suuruse kindlaks tegemiseks ekspertiisi. Ekspert Vello Vare on 15.01.2010 arvamuses (tl 143-144) jõudnud järeldusele, et Sojamaa külas Tartu vallas elektripaigaldise tööraha on 35 000 krooni. Kostja väitel ei saanud kokkulepitud tasu olla suurem kui 15 000 krooni, milline oli talle esitatud J.K. hinnapakkumine. Kohtule ei ole teada, millised andmed olid J.K. esitatud hinnapakkumise aluseks. Hageja väitel oli tema hinnapakkumise aluseks töökoja põhiplaan-joonis (tl 15). Arvestades, et hageja nõutav tasu ühtib ligilähedaselt eksperdiarvamuses antud tasu suurusega ja nähtuvalt eksperdiarvamusest oli tegemist suuremahuliste elektritöödega remonditöökoja kahel korrusel 11 ruumis ja abiruumides, loeb kohus hageja nõutava tasu 30 000 krooni remonditöökoja elektripaigaldise ehitamise eest makstava tavalise tasu suuruseks. Hageja tasunõuet ei muuda alusetuks asjaolu, et hageja ei ole kostjale esitanud pädevustunnistust ega arvet, sest nähtuvalt asja materjalidest on hageja teostanud töö OÜ Tartu EKE Projekt koostatud projektide alusel ning töö tegemise ja tasu maksmise aluseks on pooltevaheline töövõtuleping.
2.2.Kohus leiab, et täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevat 24 000 krooni tasu nõuet ei ole hageja tõendanud. VÕS § 639 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui ka eeldada, et poolte vahel oli mittesiduv eelarve, tulnuks eelarve taolisest olulisest ületamisest (80%) tellijale viivitamata teatada, teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud, kusjuures lg 3 kohaselt on tellijal leping eelarve ületamise tõttu õigus öelda üles ja ta ei pea maksma eelarvet ületavat tasu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale teatanud taolises olulises ulatuses tööde teostamise vajaduse ületamisest võrreldes esialgselt kokkulepituga. Eksperdiarvamuses antud hinnang tööraha suuruse kohta ei anna kohtule samuti alust arvata, et kostja oleks alusetult rikastunud. Lisaks eeltoodule tõendab kohtu arvates usaldusväärselt poolte vahel täiendavate tööde tegemiseks kokkuleppe puudumist hageja enda esialgne hagiavaldus kohtule 2005. aastal tsiviilasi nr 2-05-23850 (tl 62-63), kus hageja ei märgi remonditöökoja elektritööde teostamisel täiendavate tööde olemasolu, vaid nõuab välisvalgustuse renoveerimise eest tasu samas suurusjärgus, so 24 500 krooni.
2.3.Töövõtja tasunõude osas näeb VÕS § 637 lg 3 ette, et tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kohus nõustub hagejaga, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates 22.09.2005, so AS Elektrikontrollikeskus poolt elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastamisest. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 641 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et töö peab vastama lepingutingimustele. Kuivõrd tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandustegevuses (üldehitus ja remonditööd), kuulub kohaldamisele VÕS § 643, millest tulenevalt oli tellijal kohustus tehtud töö viivitamatult üle vaadata või vaadata lasta. VÕS § 644 lg 1, 2 ja 3 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö mittevastavusest teada sai või teada saama pidi, sealjuures peab oma majandusvõi kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, vastasel korral kaotab ta õiguse lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest, mistõttu on ainetud kostja vastuväited hinna alandamisest töö lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. AS Elektrikontrollikeskus poolt väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusest nähtub, et olulisemaid puudusi ei esinenud ja elektripaigaldis vastab kehtestatud nõuetele. Kohus leiab, et kostja poolt 25.03.2005 arve nr 127 alusel elektritöö eest tasutud 3400 krooni ei ole põhjendatud arvata vaidlusaluse töövõtulepingu alusel teostatud töö eest tasu katteks, kuna viidatud arve on esitatud hageja poolt kostjale eraldi kokku lepitud töö - ajutise elektrikilbi paigaldamise – ja kasutatud materjalide eest.
5(7)
Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et hageja on töövõtulepingu alusel teostatud töö üle andnud ning kostja on töö vastu võtnud ja tunnistanud töö lepingule vastavaks, seega on kostjal tekkinud töövõtulepingu alusel tasu maksmise kohustus. Kohus mõistab OÜ-lt Emendia Priit Kollomi kasuks välja tasu 30 000 krooni.
3.Hageja nõuab ühtlasi kulutuste hüvitamist, mis tal tekkisid seoses Johann Kuke Elektrikaupadest kostja tellimuse täitmiseks ostetud kaupade eest tasumisega, kuna kostja jättis esitatud arved tasumata. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja väitel muretses remonditöökoja elektripaigaldise ehitamiseks vajalikud materjalid hageja ise Johann Kuke Elektrikaupadest, kust väljastatud arved edastas hageja kostjale. Kostja tasus nimetatud arvetest arved nr 81-VK, 150-VK, 199-VK ja 218-VK (summas 28 991,40 krooni). Arveid nr 272-VK ja 294-VK summas 34 816,10 krooni kostja ei tasunud. Kuna Johann Kuke Elektrikaubad oli hageja koostööpartner ja elektritööde teostamiseks vajalike materjalide ostmise oli korraldanud hageja, tasus hageja perioodil veebruar 2006 kuni veebruar 2007 arved nr 272VK ja 294-VK, kokku summas 34 816,10 krooni, kostja eest ise. Kohus leiab, et kostja poolt hageja võetud materjali eest esitatud kuuest arvest nelja tasumist Johann Kuke Elektrikaupadele, on alust käsitleda töövõtulepingu täitmise raames VÕS § 29 lg 4 ja lg 5 p-de 3 ja 6 alusel poolte praktikana. Hageja poolt kohtuasjas esitatud arvete summa koos käibemaksuga 63 808,20 krooni ei ületa Vello Vare eksperdiarvamuses antud hinnangut remonditöökoja elektrimaterjali (kaubad, lisamaterjalid, kaabel) maksumuse kohta kokku koos käibemaksuga 75 190,78 krooni. Nähtuvalt eksperdiarvamusest on ekspert hinna määramisel aluseks võtnud 2005 kaubanduse hinnakirja ja objekti ülevaatusel materjali nimekirja ruumide kaupa ning kohtul ei ole alust kahelda eksperdi teadmistes ja kogemustes elektripaigaldiste alal ja antud arvamuse õigsuses. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue on TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud, mille järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumine kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Nähtuvalt kviitungitest sissetuleku orderile (tl 27-29) on hageja kostja eest tasunud arved nr 294-VK ja 272-VK Johann Kuke Elektrikaupadele summas 34 816,80 krooni perioodil 6. veebruar 2006 kuni 10. oktoober 2006. Seega sai hageja teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue hageja vastu kõige varasemalt esimese summa tasumisest, so 6. veebruaril 2006, mil hageja kostja kohustuse osaliselt täitis ja toimus tema vara vähenemine. Hagi on esitatud kohtule
31.juulil 2008, mil ei olnud möödunud TsÜS §-s 151 lg 1 sätestatud nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ-lt Emendia tuleb Priit Kollomi kasuks välja mõista hüvitis tehtud kulutuste katteks nõutud summas 34 816,10 krooni.
4.Hageja taotles kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasunõudelt alates 22. september 2005 kuni 20. aprill 2010 summas 24 746,58 krooni ja lisanduv viivis. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumata nõudelt 30 000 krooni alates 22.09.2005. 6(7)
Viivis perioodil 22.09.2005 kuni 11.05.2010 (so otsuse tegemise aja seisuga) on ajavahemikus 22.09.2005-31.12.2005 739,73 krooni (30 000 krooni × 9% × 100 päeva/365 päeva), 01.01.200630.06.2006 1376,09 krooni (30 000 krooni × 9,25% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.200631.12.2006 1474,52 krooni (30 000 krooni × 9,75% × 184 päeva/365 päeva), 01.01.200730.06.2007 1562,05 krooni (30 000 krooni × 10,50% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.200709.12.2008 4773,70 krooni (30 000 krooni × 11% × 528 päeva/365 päeva), 10.12.200830.06.2009 1585,07 krooni (30 000 krooni × 9,50% × 203 päeva/365 päeva) ja 01.07.200911.05.2010 2071,23 krooni (30 000 krooni × 8% × 315 päeva/365 päeva), kokku 13 582,39 krooni. Hageja taotles kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis seadusest tulenevas viivise määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostjalt tuleb alates 12.05.2010 välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui tasunõue.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda.
Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.