Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-51544 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Elion Ettevõtted AS (edaspidi hageja) ja Cristjan Saar (edaspidi kostja) sõlmisid 26.01.2009. a kliendilepingu nr *, mille p 2 kohaselt kohustuvad pooled omavahelistes lepingulistes suhetes järgima muu hulgas ka Elioni Üldtingimusi (edaspidi üldtingimused). Hageja ja M. S. sõlmisid 28.06.2007. a järelmaksu müügilepingu nr *, mille kohaselt M. S. ostis müüjalt sülearvuti Lenovo N100 T5200 maksumusega 13 990 krooni. Järelmaksu müügilepingu p 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed hagejale vastalt hageja esitatud arvetele. Makse mittetähtaegse tasumise korral on viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. 26.01.2009. a pöördus kostja hageja poole ja esitas M. S. surmatunnistuse. Samal päeval allkirjastas kostja avalduse M. S. ja hageja vahel sõlmitud sideteenuste kasutamise aluseks olevate lepingute lõpetamiseks. Hageja ja M. S. vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused läksid üle kostjale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja ja M. S. järelmaksu müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülemineku osas. 26.01.2009.a on kostja avaldanud kliendilepingu sõlmimisega tahteavaldust astuda hagejaga lepingulisse suhtesse. Hageja ütles 30.06.2009. a järelmaksu müügilepingu üles makseviivituse tõttu lepingu p 12 alusel. Võlgnetav summa on 8089,94 krooni, millest 7460,54 krooni on võlgnevus järelmaksu osamakete ja intressi eest, 156,40 krooni viivis ja 473 krooni võla sissenõudmiskulu. 08.10.2009. a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhinõude 7933,54 krooni ja viivise 156,40 krooni sissenõudmiseks kostjalt. 11.12.2009. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Elion Ettevõtted Aktsiaselts nõue Cristjan Saar vastu 8839,94 krooni saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. 18.12.2009.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 28.12.2009. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse 8089,94 krooni väljamõistmiseks kostjalt, paludes menetluskulud s.o riigilõiv summas 1600 krooni jätta kostja kanda. 13.01.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 14.01.2010. a.

2-09-51544 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 28.12.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 7933,54 krooni ja viivise väljamõistmist summas 156,40 krooni. Hageja on kohtule esitatud hageja ja M. S. vahel 28.06.2007. a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr * /tlk 23-25/, M. Saar'e surmatunnistuse /tlk 21/, 26.01.2009. a kostja avalduse teenuse kasutamise lepingu lõpetamiseks /tlk 22/, hageja ja kostja vahel 26.01.2009.a sõlmitud kliendilepingu nr 9264858 /tlk 19/ ning nimetatud lepingu lahutamatuks osaks olevad üldtingimused /tlk 27-28/. Kohus leiab, et eelpool toodut tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on avaldanud tahet asuda hagejaga lepingulistesse suhetesse. Kostja on oma ema M. S. surma järgselt teavitanud hagejat ema surmast, lõpetanud teenuse kasutamise lepingu /tlk 22/ ja asunud lepingulisesse suhtesse hagejaga sõlmides hagejaga kliendilepingu /tlk 19/. Seega on kostja oma tegevusega avaldanud tahet asuda lepingulistesse suhetesse hagejaga ja võtnud M. S. surma järgselt tehinguga üle järelmaksu müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kuna kostja ei täitnud nimetatud lepingut nõuetekohaselt, ütles hageja 30.06.2009. a lepingu makseviivituse tõttu ülesse lepingu p 12 alusel. Hageja on saatnud 02.05.2009, 02.06.2009 ja 02.07.2009 kostjale võlanõuded järelmaksu müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks /tlk 35-37/. Kuna nimetatud summat kostja poolt tasutud ei ole, on hageja esitanud 08.10.2009. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7933,54 krooni ja viivise 156,40 krooni sissenõudmiseks kostjalt. Pärnu Maakohtu 11.12.2009. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Elion Ettevõtted Aktsiaselts nõue Cristjan Saar vastu 8839,94 krooni saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks

2-09-51544 teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 208 lg 1 kohaselt müüja kohustub asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud järelmaksu müügilepingu /tlk 24/ p 3 kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivise tasumist summas 156,40 krooni. Viivise arvestus on välja toodud tlk 38, millest nähtub, et hageja nõuab 01.07.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist (alates 23.03.2009 kuni 23.09.2009 tasumata arvetelt). VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Cristjan Saar'elt hageja Elion Ettevõtted AS kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 8089,94 krooni, millest põhivõlgnevus on 7933,54 krooni ja viivis 156,40 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

2-09-51544 TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 1600 krooni (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni ja hagimenetluses tasutud täiendav riigilõiv summas 850 krooni) /tlk 17/. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 7/ ja hagiavalduse esitamisel 850 krooni /tlk 39 ja 42/, riigilõiv kokku 1600 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 lause 3 kohaselt on arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Pärnu Maakohtu 11.12.2009. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Elion Ettevõtted Aktsiaselts nõue Cristjan Saar vastu 8839,94 krooni saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud alljärgnevalt - maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 1600. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.