Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-39-10 Tartu, 10. mai 2010. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Asula 4A garaaþiühingu kandeavaldus registriasjas nr M 437242/4 Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-2546 Asula 4A garaaþiühingu määruskaebus Asula 4A garaaþiühing (registrikood 80111133), esindaja notar Anneli Alekand 19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-2546 ja Harju Maakohtu 7. detsembri 2009. a määrus registriasjas nr M 437242/4.
2.Saata kandeavaldus Harju Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada notar Anneli Alekandile 10. veebruaril 2010. a Asula 4A garaaþiühingu määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Asula 4A garaaþiühing (avaldaja) esitas 30. novembril 2009. a Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse ühingu uue nime ja põhikirja muutmise aja registrisse kandmiseks.
2.Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 7. detsembri 2009. a kandemäärusega avalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid kooskõlas seadusega. Kandeavalduse ja sellele lisatud põhikirja uue teksti järgi on avaldaja uus nimi Korteri(garaaþi)ühistu Asula 4A. Põhikirja p-s 1.3 märgitud eesmärk vastab korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-s 1 sätestatud korteriühistu eesmärgile. Viidatud seadus ega ka mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ei näe ette võimalust muuta mittetulundusühingut korteriühistuks. Korteriühistut saab asutada KÜS §-s 3 sätestatud korras. Avaldaja asutati mittetulundusühinguna 28. augustil 1999 ja sellekohane kanne tehti registrisse 21. oktoobril 1999. Enne tulundusühistuseaduse jõustumist
1.veebruaril 2002. a asutatud mittetulundusühistud võivad oma nimes sõna "ühistu" edasi kasutada, pärast seaduse jõustumist asutatud mittetulundusühingud võivad kasutada oma nimes sõna "ühistu" seadusega sätestatud juhul. Kuna avaldaja asutati mittetulundusühingu, mitte -ühistuna, ei ole tal õigust kasutada oma nimes sõna "ühistu".
3.Avaldaja esitas maakohtu kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus teha registrisse soovitud kanne.
4.Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. jaanuari 2010. a määrusega avaldaja nimel esitatud määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu kandemääruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus TsMS § 654 lg 6 alusel kandemääruse põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata. MTÜS ja KÜS ei näe ette võimalust kujundada mittetulundusühingut ümber korteriühistuks. Korteriühistut saab asutada ainult KÜS §-s 3 sätestatud korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuses palub avaldaja esindaja ringkonnakohtu määruse ja maakohtu kandemääruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtu registriosakonnale. Kohtud leidsid valesti, et avaldajat kui mittetulundusühingut ei saa muuta korteriühistuks. Kohtumäärustest ei selgu, millise seadusesättega on avaldaja taotlus vastuolus. Praeguses asjas ei toimu ühe juriidilise isiku ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks. Avaldaja vastab korteriühistule esitatavatele nõuetele. Tallinnas Asula 4A asuv kinnisasi on jagatud korteriomanditeks. Nime ja põhikirja muutmine vastavaks korteriühistu nõuetele on otsustatud korteriomanike enamuse otsuse alusel 16. juunil 2008. a toimunud üldkoosolekul, uuele põhikirjale on alla kirjutanud selle otsuse vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed ning põhikirjas nimetatud eesmärk vastab seaduses nõutavale korteriühistu eesmärgile.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus ja maakohtu kandemäärus tuleb TsMS § 692 lg 1 pde 1 ja 2 ning TsMS § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kandeavaldus tuleb saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel sama maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
8.Kandeavalduse kohaselt taotleb avaldaja mittetulundusühinguna enda muutmist korteriühistuks, st endale korteriühistu õigusliku staatuse andmist. MTÜS § 79 lg 5 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Maakohtu kandemääruse kohaselt on avaldaja kandeavaldus ja sellele lisatud põhikirja uus tekst vastuolus seadusega, sest MTÜS ja KÜS ei võimalda muuta mittetulundusühingut korteriühistuks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, leides, et seadus ei näe ette võimalust kujundada mittetulundusühing ümber korteriühistuks. Kolleegium juhib esmalt tähelepanu ringkonnakohtu ekslikule seisukohale, et avaldaja on taotlenud enda ümberkujundamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 teise lause kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Sama seaduse §-s 47 sätestatakse, et juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kolleegium järeldab viidatud sätetest, et eraõigusliku juriidilise isiku ümberkujundamisena on käsitatav ühe juriidilise isiku liigi muutmine teiseks seaduses loetletud juriidiliseks isikuks. Sama järeldust toetab eriseaduses kasutatud sõnastus. Nii sätestatakse nt äriseadustikus (§ 2 lg 4 ja 33. peatükk pealkirjaga "Ümberkujundamine") äriühingu teist liiki äriühinguks ümberkujundamine. MTÜS § 1 lg 4 järgi ei ole lubatud mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks, analoogne reegel
on sätestatud sihtasutuste seaduse § 1 lg-s 3. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et praeguses asjas ei taotleta ühe juriidilise isiku ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks. KÜS § 2 lg 1 käsitab korteriühistut korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistuna. Sama seaduse § 1 lg 2 järgi rakendatakse korterühistu suhtes korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Tulenevalt eeltoodust on korteriühistu mittetulundusühing, millele kohaldatakse lisaks KÜS-i sätetele ka MTÜS-i sätteid. MTÜS § 1 lg 1 järgi on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Kui tavalise mittetulundusühingu asutamine toob kohustusi vaid mittetulundusühingu liikmeks astuda soovinud (ja vastuvõetud) isikutele, siis KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud erireegli kohaselt loetakse korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks (st korteriühistu asutamine toob seaduse alusel kohustused ka korteriomanikele, kes pole korteriühistu liikmeks astuda soovinud).
9.Määruskaebuse kohaselt ei selgu kohtute määrustest, millise seadusesättega on avaldaja taotletud viisil nime ja põhikirja muutmine vastuolus, ning selliselt on kohtud rikkunud ka kohtumääruse põhjendamise kohustust. Kolleegium nõustub eeltooduga. MTÜS ega KÜS ei sätesta keeldu, mille kohaselt ei võiks mittetulundusühing omandada korteriühistu (kui mittetulundusühingu alaliigi) õiguslikku staatust, juhul kui sellekohane taotlus vastab KÜS §-s 3, samuti mittetulundusühingu seaduses sätestatud tingimustele ja korrale. KÜS § 3 lg 1 järgi toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita. Sama paragrahvi lg-s 2 loetletakse dokumendid, mis tuleb esitada registripidajale korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kohtud märgivad õigesti, et korteriühistut saab asutada ainult KÜS §-s 3 sätestatud viisil, kuid asjas jääb selgusetuks, milliseid viidatud sättes esitatud nõudeid ei ole avaldaja täitnud. Avaldaja on osutanud, et ta vastab korteriühistule esitatavatele nõuetele (kinnistusregistri kohaselt on Asula 4a kinnistu jagatud korteriomanditeks ning nime ja põhikirja muutmine on otsustatud korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel). Maakohtu kandemääruse järgi vastab avaldaja põhikirja p-s 1.3 märgitud eesmärk KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud korteriühistu eesmärgile. Registripidajal ei olnud seega õigust keelduda kande tegemisest põhjendusel, et seadus ei näe ette võimalust muuta mittetulundusühingut korteriühistuks. Maakohtu registriosakonnal tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades hinnata avaldaja kandeavaldust ja sellele lisatud dokumente ning otsustada kandeavaluse rahuldamise üle.
10.Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. Praeguses asjas on avaldaja eest kautsjoni tasunud notar Anneli Alekand. TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja esindaja on teatanud
Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada notar Anneli Alekandi arvelduskontole. Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.