Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 19.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-15-5107/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.05.2016
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 7957

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Võru vald, Kose alevik, Vahtra tn 9 korteriühistu80030593(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

19. mai 2016,Võru kohtumaja Võru kantselei kaudu

Tsiviilasi

Korteriühistu Kose 8 hagi N. P. nõudes

Tsiviiasja hind

3869,31 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Korteriühistu Kose 8, registrikood 80030593, asukoht: Kose 8, Kose alevik, Võru vald, Võru maakond;

2-15-5107 vastu 3869,31 euro

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli, e-post: [email protected] Kostja: N. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, e-post: xxxx@xxxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: adv. Andres Kalm, e-post: [email protected] . Viimase kohtuistungi toimumise 02.november 2015 aeg

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt N. P. ́lt hageja Korteriühistu Kose 8 kasuks majandamiskulude võlgnevus perioodi juuli 2012 kuni detsember 2012 ning juunis 2013 ja märts 2015 kuni august 2015 eest kokku 2 199,69 eurot.

3.Välja mõista kostjalt N. P. ́lt hageja Korteriühistu Kose 8 kasuks viivis alates 01.11.2015 määras 0,07% võlgnetavalt summalt so 2 199, 69 eurolt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni. Piirata väljamõistetud viivise suurust ja viivis ei tohi ületada põhivõlgnevust so 2 199,69 eurot. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Välja mõista N. P. ́lt Korteriühistu Kose 8 kasuks menetluskulud 5421,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja hageja nõue 1.Korteriühistu Kose 8 (hageja) esitas 2.04.2015 hagi N. P. (kostja) vastu seisuga 28.02.2015 korteriomandi kasutamisega osutatud teenuste võlgnevuse 3 291,15 euro nõudes. Võlgnevuse summa moodustus põhivõlgnevusest 2 262,86 eurot ja viivisest 1 028,29 eurot. Viisenõue põhineb KÜS § 7 lg-st 4, mille kohaselt majandamiskulude tasumisega viivitamise tõttu on viivis 0,07% päevas. 02.10.2015 esitatud hagi täpsustuses ja viivise vähendamises avalduses märgib hageja, et kuna kostja on alates 10.03.2015 teinud hagejale makseid summas 597,82 eurot ja hagi osalisel õigeksvõtmisel tasunud 23,51 eurot, siis vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet ja palub kostjalt välja mõista viivise summas 430,47 eurot (1028,29-597,82). Samas suurendas hageja põhinõuet, sest pärast hagi esitamist ei ole kostja jätkuvalt tasunud majandamiskulusid ning menetlusökonoomika põhimõttest oleks põhjendamatu pöörduda uue hagiga kohtusse. Perioodi märts kuni august 2015 on tekkinud kohustus tasuda majandamiskulusid kokku 602,73 eurot. Hageja suurendab põhinõuet ja nõuab kostjalt majandamiskulusid summas 2 865,59 eurot (2 262,86+602,73), (II kd, tl 15 pöördel). Hageja nõuab kostjalt põhinõudena 2 865,59 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 430,47 eurot, kokku 3 296,06 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuselt viivist alates 01.09.2015 määras 0,07% võlgnevatavalt summalt päevas kuni võla täieliku tasumiseni. Hageja loobub viivise nõudest perioodi eest, mis jääb hagi esitamise ja 01.09.2015 vahele. 20.11.2015 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti (II kd, tl 53-55). Hageja nõuab kostjalt võlgnevust, mis koosneb majandamiskulude nõudest juulist 2012 kuni detsember 2012 ning juunis 2013. Sihtotstarbelisi makseid ei ole kostja tasunud alates 2013 kuni käesoleva ajani tasunud. Samuti ei ole kostja tasunud katla vahetusest tulenevaid kulusid. Kostja võlgnevus seisuga

2.Kostjale kuulub Võru maakonnas, Võru vallas, Kose alevikus, Kose 8 – 10 asuv korteriomand. Korteriomanikud on moodustanud Korteriühistu Kose 8 ja ühistu eesmärgiks on korterelamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandmaine ning ühistu liikmete esindamine, samuti ühistu liikmetele teenuste osutamine ja vahendamine seoses korteriomandi kasutamisega. Kostja on jätnud täies ulatuses tasumata arved juulist 2012 kuni detsember 2012 ning juunis 2013. Arved on esitatud ühistu liikmetele 17.06.2000 ja 12.10.2006 toimunud üldkoosoleku protokolli järgi. 17.06.2000 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kokku lepitud majandamiskulude jaotamise kord ja 12.10.2006 üldkoosolekul sihtkapitali makse määr. Vee, elektri, prügi ja küttega seotud kulude kohta on hageja arved koostanud lähtuvalt tegelikust tarbimisest ja teenuse osutaja poolt kohaldatud hinnast. Alates jaanuarist 2013 kuni käesoleva ajani ei ole kostja tasunud sihtotstarbeliste maksete eest, mille eest tasumise kohustus tuleneb ühistu põhikirja punktist 3.2.4 ja makse määr 12.10.2006 üldkoosoleku protokolli punktist 9, makse määraks on 7 krooni/m2 kohta. Sihtkapitali makse koosneb remondimaksust 2 krooni/m2 ja sihtotstarbelisest maksust, mida 12.10.2006 üldkoosoleku otsusega suurendati 5 kroonini/m2. Seega on kogu sihtkapitali makse suuruseks 7 krooni/m2 so 0,45 eurot/m2. Kostja ei ole tasunud detsember 2013 arvet nr 1213-10, mis oli ühekordne juurdemakse katlamaja ümberehituseks summas 225,84 eurot. Juurdemakse tasumise kohustus tuleneb 19.06.2012 üldkoosoleku protokollist. Kostja on valinud kurnamistaktika, on palganud endale advokaadi, esitanud 50 leheküljelisi dokumente hagejale. Venitamistaktikat on jätkatud ka kohtumenetluses, kus hagile esitatud vastus on 28 lehekülge, millest sisulise osa hõlmab 11 lehekülge. Kostja on ainus ühistuliige, kes seab kahtluse alla korteriühistu juhatuse pädevuse, viitab raamatupidamise ja aruandluse süsteemsele vigasusele. Kostja on tarbinud kõiki samu hüvesid, mille eest on teised ühistu liikmed ka tasunud. Kostja käitumine on vastuoluline, ühelt poolt soovib tarbida teenuseid ja hüvesid, kuid teisalt keeldub nende eest tasumisest. Kostja on kohustatud tasuma majandamiskulude arved vastavalt KÜS § 13 lg 4 ja 17.06.2000 üldkoosoleku otsuse 2.punktile. Viidatud punktist tulenevalt jäetakse korterite pindala arvestusest välja abiruumide pindalad ja seega ongi kostjale kuuluva korteri nr 10 majandamiskulude arvestamisel arvesse võetud 75,3 m2. Hageja on kostjale seda selgitanud juba 22.04.2014 kirjas.

Kostja on kohustatud tasuma arvel näidatud sihtotstarbelised maksed, mis on kehtestatud korteriühistu 12.10.2006 üldkoosoleku otsuse protokolli 9. punktis, kus on lahti seletatud sihtotstarbelise makse kujunemine ja olemus. Hageja möönab, et kostja arvetel kajastatud rida „sihtotstarbeline makse” on oma termini valikuna ebaõnnestunud, kuna tegelikkuses mõeldakse selle rea all sihtkapitali. Sisuliselt ei ole aga ühistuliikmetele rahaliselt mingit vahetegu, sest sihtkapitali makse kokku on 7 kr, eurodesse konverteeritult ja ümardatult 0,4 eurot ning korrutades selle summa 17.06.2000 üldkoosoleku otsuse punktis 2 nimetatud kostja korteri nr 10 ruutmeetritega 75,3 saamegi sihtkapitali makseks 30,12 eurot. Seega põhineb sihtotstarbelise makse suurus üldkoosoleku otsustel ja kostjal puudub alus keelduda sihtotstarbeliste makse tasumisest. Arvetes nr 0712-10 ja 0812-10 on sihtotstarbeline makse summas 97,89 eurot. Hageja selgitab, et ühistu üldkoosolekul 2011, mida viis läbi toonane juhatuse liige H. P. otsustati, et 2011/2012 kütteperioodi lõpule järgneval suvel kogutakse täiendavalt raha sihtotstarbelise makse näol, et teostada ära maja renoveerimine. Kuigi otsustus on üldkoosoleku protokollis jäänud kajastamata, olid ühistu liikmed suvekuudel suurema sihtotstarbelise maksuga nõus. Korteriühistu liikmete nõusolek väljendub selles, et kõigile ühistu liikmetele esitati alates perioodil juuni kuni september 2012 kooskõlas 12.10.2006 üldkoosoleku otsusega juulis ja augustis suuremad sihtotstarbelised maksed summas 97,89 eurot ja teised ühistu liikmed on need summad ka tasunud. Haginõude aluseks on tasumata arved nr 0712-10 kuni 1212-10 kogu ulatuses. Asjakohatud on kostja viited arvetele nr 0112-10, 0212-10, 0113-10 ja 0213-10, kuna kostja on neis arvetes tasunud kõik majandamiskulud v.a arvetes nr 0113-10 ja 0213-10 sihtotstarbeline makse 30,12 eurot. Seega kostja viide arvetele 0113-10 ja 0213-10 on asjakohatu v.a sihtotstarbelise makse osas, millise üle on poolte vahel vaidlus. Hageja nõuab kostjalt üksnes majandamiskulusid, mis on üldkoosoleku otsustega määratletud. Korteri nr 10 eelmine omanik ei tasunud majandamiskulusid hagejale ja võõrandas korteri kostjale, siis KÜS § 7 lg 3 kohaselt vastutab uus korteri omanik eelmise korteri omaniku sissenõutavaks muutunud nõuete eest. Hagejal ei ole kohustust vormistada eelmise korteri omaniku nimele tehtud arved ümber uue omaniku nimele, nõude aluseks on eelkõige üldkoosoleku otsused ja nende alusel eelmisele korteri omanikule esitatud majandamiskulude arved. Hageja on alates kostja saamisest korteri omanikuks vormistanud kõik arved kostja nimele ja seega on täidetud RPS § 7 lg 1 punkti 5 algdokumendi esitamise nõue. Hageja poolt kostjale esitatud arve nr 0912-10 aluseks olev üldkoosoleku otsus ei ole tühine kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ja kostja on kohustatud esitatud arve tasuma. Korteriühistu 19.06.2012 toimunud üldkoosoleku kutses on sees päevakorrapunkt renoveerimistööd, mille alla kuulub kindlasti ka katla asendamine uue ökonoomsema katlaga, mis sisuliselt ongi ühistu tehnosüsteemi renoveerimine KÜS § 151 lg 2 kohaselt. Hageja ei nõustu kostja väitega, et koosolekul hääletati renoveerimistööde vastu. Korteriühistu üldkoosoleku 19.06.2012 protokolli punktist 4.1. nähtub, et „suuremahulistest rekonstrueerimistöödest keelduti”, kuid väiksema mahuline katla renoveerimine otsustati siiski teostada, kuna talv oli tulekul. 19.06.2012 toimunud üldkoosoleku protokolli nr 4.1 koostamise näol oli tegemist sama koosoleku jätkuga, mitte eraldi koosolekuga. Üldkoosoleku vahe oli selles, et H. P. (kostja abikaasa) lahkus koosolekult. Kuna korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku otsus katla renoveerimise osas on kehtiv, on kostja kohustatud tasuma ka arve nr 1213-10/1. Korteriühistu üldkoosoleku otsusest nähtub ühistuliikmete tahe hüvitada katla renoveerimise kulud.

6.Kõikidele esitatud arvetele vaidleb kostja vastu põhjusel, et esitatud arvetel on korter 10 suuruseks on märgitud 75,30 m2, kinnisturaamatu kohaselt on korteri suuruseks 84,60 m2. Arvetel kajastatud sihtotstarbeliste maksete suurus ei ole kooskõlas üldkoosoleku otsusega. Üldkoosolek on otsustanud, et sihtotstarbelise maske suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva ruumide osast hoones, kuid arvetel on märgitud korteri 10 üldpinna suuruseks kinnistusraamatusse kantust erinev pindala 75,30 m2. Hageja on küll selgitanud, et pindala arvestusest on välja jäetud mitte köetav majandusruum, kuid arved kuna arved ei vasta KÜS § 151 lg 1 ja korteriühistu põhikirja punktidele 3.2.4 ja 8.2, ei ole need õiged. Korteriühistul ei ole õigust nõuda haginõude aluseks olevate arvete tasumist. Arveid ei ole esitatud korteriühistuseaduse ja korteriühistu põhikirja sätetega kooskõlas, samuti on arvetes mitmeid vigu ja vasturääkivusi. Hageja ei ole kohtueelses suhtluses põhjendanud ja tõendanud esitatud arvete õigsust (sh kõrvaldanud vastuolusid erinevate arvete ja oma selgituste vahel), ega ole seda teinud ka oma hagiavaldusega. Ka hagiavalduses endas on hageja väidetava põhivõlgnevuse arvestus ekslik. Kuivõrd hageja nõue on tervikuna põhjendamata ja tõendamata, palub kostja jätta hagi rahuldamata. Arvega 0912-10/1 soenduvalt saatis ühistu raamatupidaja pärast arve esitamist kirja, milles teeb ettepaneku sihtkapitali ühekordse juurdemaksu tasaarvestuseks vastavalt korterite ruutmeetritele. Hageja ei ole kirjale vaatamata esitanud hiljem krediteeritud arvet ja puudub selgus kas ja kuidas on saadetud kiri seda arvet mõjutanud. Kostja ei ole saanud arvet 0613-10 ja ei tea, millest see arve koosneb. Kostja ei ole saanud 22.02.2014 toimunud üldkoosoleku protokolli ja ei tea selle koosoleku kulgu ja seal vastuvõetud otsuseid. Arvele nr 0914-10 on märgitud kulu võrguühenduse ja kuutasu eest, kusjuures arvestusühikuteks on „kW“ ja „koht“, prügikulu arvestusühikuks on märgitud tähis „in“ (inimene). Kostjale on selgusetu, millisel alusel arvestatakse prügi- ja elektrikulu muul alusel kui vastavalt ühistu põhikirjale, ega ole esitanud ka vastavaid dokumente.

Arvel nr 0215-10 on prügikulu osas tehtud mingi ümberarvestus ning järjekordselt on muutunud ka prügi- ja elektrikulu arvestusalused. Sihtotstarbeliste maksete osas tuleb lähtuda liikme omanduses olevate ruumide osast hoones. Remondifondi kogutakse 2 krooni ruutmeetri kohta ja sihtotstarbelist makset 5 krooni iga ruutmeetri kohta. Arvel nr 1110-10 on 75,30 m2 suuruse pinnaga korteri remondimakse suurus 150,60 krooni (9,63 eurot) ja sihtotstarbeline makse 376,50 krooni (24,06 eurot), sihtotstarbelised maksed kokku 527,10 krooni (33,69 eurot). Arvetel ei ole eraldi kajastatud remondimakset ja sihtotstarbelist makset, vaid ainult sihtotstarbeline makse. Perioodide juuli 2012 kuni august 2012 eest esitatud arvetel 0712-10 ja 0812-10 sihtotstarbelise makse suurus 97,89 eurot. Alates september 2012 eest esitatud arvest 0912-10 on sihtotstarbelise makse suurus 30,12 eurot. Summad ei vasta sihtotstarbeliste maksete suurustele. Üldkoosoleku protokollid ei kinnita arvetel kajastatud sihtotstarbeliste maksete suuruse õigsust ja korteriühistul ei ole õigust nõuda nende summade tasumist. Arvetele 0712-10 kuni 0213-10 esitab kostja järgmised vastuväited. Kostjale on hageja poolt saadetud muudetud arved perioodist juuli 2012 – veebruar 2013, kusjuures arved perioodi juuli 2012 kuni jaanuar 2013 eest erinesid varasemalt N. P.1 nimele esitatud arvetest. Hageja on kostjale teatanud, et erinevused tulenesid neljanda trepikoja sauna veelugeja vahetuse maksumusest, ning samas on nad palunud jätta kordusarved arvestamata, majal on kolm trepikoda. Võrreldes esialgu N. P.1 nimele ja hiljem Võru Varanõunik OÜ nimele esitatud arvet 0712-10 (so arve, millest alates esinevad arvetes erinevused), ilmneb, et korduvarve erineb esialgu esitatud arvest väiksema arvestusliku võlgnevuse poolest. Võrreldes arvet 0113-10 (so arve, kus on arvetes viimasena erinevused), ilmneb, et korduvarve erineb esialgu esitatud arvest suurema küttekulu poolest. Esitatud arved ja selgitused on omavahel vastuolus. Vastuseks järelpärimistele on selgitatud, et muutused arvetel tulenevad jaanuaris 2012 trepikoja sauna veelugeja vahetamisest, mille kulu lisati vastava perioodi arvele. Väidetavalt tehti viga arvestusse veebruaris 2012, kui sama summa lisati taaskord arvele. Eksimust pandi korteriühistu vastuse kohaselt tähele detsembris 2013, millele järgnes summa tasaarvestamine. N. P.1 le esitatud arvel nr 0112-10 (so arvel perioodi jaanuar 2012 eest) oli kajastatud sauna veelugeja maksumus summas 7,50 eurot, so nii nagu korteriühistu oma vastuses väitis. Erinevalt korteriühistu poolt 22.04.2014 vastuses väidetust ei kajastu aga sauna veelugeja maksumus arvel nr 0212-10 (so arvel perioodi veebruar 2012 eest) teistkordselt. Seega ei saa see väidetav asjaolu olla arvete erinevuse põhjus. Kui väidetavat viga pandi korteriühistu sõnul tähele alles detsembris 2013, jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik nimetatud arveid parandada juba märtsis 2013, kui kostja raamatupidaja esitas kostjale tagantjärele muudetud ning esialgsetest arvetest erinevad arved. Kuigi detsembri 2013 eest esitatud arvel on kajastatud sauna veelugejale viitav rida summas -7,50, on vastaval real märgitud, et tegemist on arve 1212-10 parandusega (so perioodi detsember 2012 eest esitatud arve). Jääb arusaamatuks, miks parandati arvet 1212-10, kui viga tekkis väidetavalt arvest 0212-10. Esialgselt esitatud arvel 1212-10 ega korduvalt esitatud arvel 1212-10 ei ole kajastatud sauna veelugeja maksumust, mistõttu ka selle väidetav parandamine detsembri 2013 eest esitatud arvega jääb kostjale arusaamatuks. Arvele on ekslikult märgitud numbriks 1112-10.

Perioodi jaanuar 2013 eest esitatud esialgsel ja korduvalt esitatud muudetud arvel 0113-10 kajastatud erineva suurusega küttekulusid (korduvalt esitatud arve peal märgitud küttekulu oli suurem) Arvete 0712-10 kuni 0213-10 põhjendatus on ebaselge seda enam, et perioodi august 2012 eest on esitatud kaks korduvarvet, üks 30.08.2012 kuupäevaga ja teine 31.08.2012 kuupäevaga, samas kui esialgu on perioodi august 2012 eest esitatud vaid üks arve – kuupäeval 31.08.2012. Perioodi september 2012 kohta ei ole korduvarvet esitatud. Perioodi juuli 2012 kuni veebruar 2013 eest esitatud valede omanike andmetega arved. Isegi kui kostjalt saaks sisse nõuda eelmiste omanike väidetavaid võlgnevusi, ei saa seda teha valede omanike andmetega arvete alusel. Kui korteriühistu soovib, et kostja tasuks varasemate omanike väidetavad võlgnevused, tuleb korteriühistul kostjale esitada talle adresseeritud arved, kust peab õigesti nähtuma, kelle eest (endine omanik) see arve tuleb tasuda. Sellisel kujul esitatud arved ei vasta raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud algdokumendile esitatud nõuetele (RPS § 7 lg 1 p 5) ja sellise arve tasumist ei saa kostjalt nõuda. Korteriühistu ei ole põhjendanud ega tõendanud korterile nr 10 esitatud arvete nr 0712-10 kuni 0213-10 õigsust, esitatud arved ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on hageja nõue nimetatud arvete tasumiseks põhjendamatu. Arve nr 0912-10/1 alusel nõutakse sihtotstarbelise makse tasumist summas 500,00 eurot, selgituseks on märgitud „Sihtotstarbeline makse, ühekordne juurdemakse: (katlamaja ümberehitus pellet-küttele)“. Kostjale ei ole esitatud 19.06.2012 üldkoosoleku protokolli nr 4.1 ja viidatud protokoll ei kinnita esitatud arve põhjendatust. Vastuvõtud otsused on tühised MTÜS § 241 lõike 1 ja 20 lõike 6 kohaselt, sest päevakorras ei ole sellise küsimuse arutamist märgitud. Kutse päevakorras on märgitud „renoveerimistööde kinnitamine“, ülejäänud päevakorrapunktid olid sellega n-ö kaasnevad. Mõistlik korteriühistu liige ei pidanud 19.06.2012 koosoleku kutse pinnalt aru saama, et koosolekul otsustatakse vana katla müük ja uue katla ost. Asjaolu, et tegemist oli uue koosolekuga kinnitab ka uue protokolli koostamine. Protokolli nr 4.1 kohast koosviibimist ei ole kunagi koosolekuna nõuetekohaselt kokku kutsutud ja on väljaspool kahtlust, et koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud. Eeldades protokolli nr 4.1 õigust, ei ole üldkoosolekul kindlaks määratud korteriomanikelt kogutavaid täpseid summasid, samuti pole antud juhatusele volitust konkreetsete summade kindlaksmääramiseks. Arve 0912-10/1 ei põhine üldkoosoleku otsusel ja ei vasta põhikirja punktis 3.2.4 sätestatule, mille kohaselt lähtutakse sihtotstarbelise makse suuruse kindlaksmääramisel liikme omanduses olevate ruumide osast hoones (samasugune arvestuspõhimõte tuleneb ka KÜS § 151 lõikest 1). Korteriühistu raamatupidaja ettepanek juhatuse liikmete kogutud rahasummade ümberarvestamiseks ei oma õiguslikku mõju. Arve nr 1213-10/1 alusel nõutakse sihtotstarbelise makse tasumist summas 225,84 eurot, selgituseks on märgitud „Sihtotstarbeline makse, ühekordne juurdemakse: (katlamaja ümberehitus 75kW)“. Esitatud ei ole korteriühistu koosoleku otsust, millest nähtuvalt oleks otsustatud ühekordse juurdemakse kogumine. Hagiavaldusele lisatud korteriühistu üldkoosoleku protokoll nr 4.1 ei kinnita arve nr 1213-10/1 põhjendatust. Arvele on märgitud võimsama, 75 kW katla soetamine. Põhikirja kohaselt on sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevuses.

11.Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Korteriühistu Kose 8 esmaselt kantud registrisse 08.04.1998, õiguslik vorm mittetulundusühing, alaliik korteriühistu (I kd, tl 75). Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Kose 8 korter 10 omanik alates 28.12.2012 N. P. (I kd, tl 8-9). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja poolt kostjale esitatud arvetest nähtuvalt on kulude arvestusena esitatud tasumisele kuuluvate majandamiskuludena kütte, vee- ja kanalisatsiooni, prügi ja elektri eest. Kohus leiab, et arvetel nimetatud kulutused on käsitletavad majandamiskuludena KÜS § 151 mõttes. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et eelmiste korteriomanike poolt korteriühistule võlgu jäetud summade kohta oleks hageja pidanud esitama uued arved uue omaniku andmetega. KÜS § 51 järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 sätestab korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarkohutuse ja solidaarkohustus tekib üksnes nende majandamiskulude võla osas, mis tekkis korteriühistu olemasolu ajal (vt RKTKo 3-2-1-192-12 p 11). KOS § 13 lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.

Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 151 lg-s 2 sätestatud tehnosüsteemi asendamiseks saab pidada ka küttesüsteemi asendamist teist liiki küttesüsteemiga (vt RKTKo 3-2-1-31-15 p 10). Samas lahendis on Riigikohus selgitanud sedagi, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole tegemist kaasomandis oleva asja olulise muutmisega AÕS § 74 lg 1 mõttes, mistõttu üldkoosolek võis häälteenamusega otsustada elektriküttelt kaugküttele ülemineku ning see otsus on seega kostja liikmetele KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslik (vt samas p 10 teine lõik). Kostja poolt esitatud korteriühistu 19.06.2012 protokollist nr 4 nähtuvalt algas koosolek 18.00 ja lõppes 20.30. Üldkoosoleku päevakorra kohaselt oli päevakorras rekonstrueerimistööde kinnitamine ning otsustati renoveerimistöid mitte teostada (I kd, tl 103). Päevakorrast nähtuvalt oli 19.juunil 2012 toimuval koosolekul arutelul p 4 renoveerimistööde kinnitamine (I kd tl 104). Hageja poolt esitatud 19.06.2012 korteriühistu Kose 8 üldkoosoleku protokollist nr 4.1 nähtuvalt on koosolek alanud 20.30 ja lõppes 21.00 (I kd, tl 24-25). Viidatud protokollis on märgitud, et kuna suuremahulised rekonstrueerimistööd on tagasi lükatud ja H. P. lahkus nii juhatuse liikme kohalt kui ka koosolekult, jätkub koosolek 11 ühistu liikmega ja arutatakse ka edasiseid remonditöid Kose 8 majaga. Arutatud on katla väljavahetamise teemat, uuritud on erinevaid alternatiive õlikatlale ja jõutud järeldusele, et sobivaim valik majale on pelletikatel, võetud on OÜ Cerbos pakkumine, milles Benekov 44 kw katla pakkumine hinnaga 16 629,91 eurot. Protokolli kohaselt otsustati vahetada vana õlikatel välja OÜ Cerbos poolt pakutud Benekov 44 kw katla vastu. Kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja juhatuse liige K. K. selgitas, et 2012 juunis toimunud koosolek oli planeeritud seoses katla vahetusega, olemasolev vedelküte läks kalliks ja mindi üle pelletküttele, terve maja oli sellega nõus ja sai võetud ka pakkumised. H. P. kui juhatuse liige kõndis poole koosoleku pealt minema, koosolekul võeti vastu otsus katla vahetamise kohta. Maja renoveerimisega ei olnud inimesed nõus ja H. P. solvus selle peale, ta oli võtnud renoveerimiseks pakkumised. Renoveerimise plaanis oli sees õhk-vesi pump aga see läks kalliks, võttis pakkumise pelletküttele. Päevakorras oli renoveerimine ja selle all pidi otsustatama ka maja kütte küsimus. Toimunud koosoleku kohta vormistati kaks eraldi protokolli põhjusel, et Hasso ütles, et ta enam midagi ei tee, jättis paberid laua peale ja kõndis minema. Korteri omanikud jätkasid koosolekut, kõik olid nõus raha kogumisega ja seda ka hääletati (II kd, tl 48 pöördel). Tunnistaja Maret Jentson ́i (korteriühistu raamatupidaja) ütluste kohaselt kasvas korteri 10 võlg nii suureks, et sellest oli juttu ka koosolekul. Proovis N. P. d kätte saada nii e-kirjade, kui ka telefoni teel, kuid kontakti ei saanud. Veljo (juhatuse liige) käis Nelega rääkimas, kuid siis hakkasid tulema Nele esindajalt järelpärimised, need olid meeletult pikad ja segases juriidilises keeles, millele ei osanud vastata ja pidi võtma advokaadi. Osalenud on 90% üldkoosolekutel, osales koosolekul, kus otsustati ka kütteõlil töötav katlamaja välja vahetada pelleti küttele. Koosolekul osales ka N. P. abikaasa H. P. . Koosolekul esitleti H. P. poolt maja renoveerimise maksumust, see oli kallis ja inimesed sellega nõus ei olnud, poole koosoleku pealt esitas H. P. lahkumisavalduse ja läks minema. H. P. tegeles pakkumistega aasta aega ja pakkumiseks oli kogu maja renoveerimine, küttesüsteem ja soojustus. Kuna päevakorras oli renoveerimine, siis võis ju eeldada, et tuleb juttu ka katla vahetamisest odavama kütte vastu. Koosoleku läbiviimist jätkasid teised juhatuse liikmed Kalmer ja Veljo, tutvustati pelleti küttele ülemineku pakkumist, koosolekul otsustati, et iga korter maksab juurde 500 eurot, rahast oli puudu 6000 eurot ja see jagati 12 korteri peale. Katel on vahetatud, kuludes on saavutatud korralik kokkuhoid ja inimesed on rahul. Toimunud koosolekute kohta vormistati protokoll kahes osas, nr 4 siis kui H. P. viibis koosolekul ja nr 4.1 pärast tema lahkumist. Pelletikütte pakkumine oli 16 000 eurot ja sealt tuleb iga korteri peale 500 eurot.

19.10.2012 saatis ettepaneku ümberarvestuse tegemiseks, kirjutas selle juurde, et katlamaja vahetus on renoveerimine ja remondi kulu, et kõik kulud tuleks kanda ruutmeetripõhiselt korterite järgi. V. V. kogus kiirelt igalt korterilt 500 eurot, kuna raamatupidamises peaksid toimuma sellised asjad ruutmeetripõhiselt, ei oleks saanud igale korterile 500 eurost arvet esitada, sest arvete esitamine on ruutmeetripõhine. Ei olnud juttu koosolekul, et katel vahetatakse välja võimsama vastu. Oktoobris 2015 toimunud koosolekul kiideti heaks varem tehtud otsused, kuna Nele poolt tehti järelpärimisi, siis otsustati veelkord, et kõik majaelanikud kiidavad toimunu veel kord heaks (II kd, tl 49). OÜ Cerbos poolt esitatud pakkumisest nähtuvalt pelletkatla maksumuseks 16 629,91 eurot (I kd, tl 164, 165). OÜ Cerbos poolt KÜ Kose 8 esitatud arve-saatelehe nr 120753 järgi on ettemaksuna tasutud sularahas 5000 eurot, kassa väljamineku order nr 106 (I kd, tl 166,168), ettemaksu arve –saatelehe nr 121239 nähtuvalt on ettemaksu summa 4 318,85 eurot, tasutud maksekorraldusega nr 193 (I kd, tl 167, 169). OÜ Cerbos teostatud ülekandeid tõendavad maksekorraldus nr 186, summas 4 318,85 eurot, maksekorraldus nr 196 summas 2 992,21 eurot (I kd, tl 170, 171), OÜ Cerbos müügipakkumine 131884 ja maksekorraldus nr 249 (I kd, tl 172-173). Korteriühistu 29.07.2015 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on punktis 3 arutatud pelletikatla hooldusega seotud küsimusi ja otsustatud, et hooldust teostavad kõik ühistu liikmed kordamööda, ühe hoolduskorra maksumus on 10 eurot, hooldust mitteteostamisel arvestatakse 10 eurot arvele juurde (I kd, tl 193-196). Korteri nr 10 omanikule esitatud arvest nr 1213-10/1 ja nr 0912-10/1 nähtuvalt on esitatud arve sihtotstarbelise makse ühekordseks juurdemakseks (katlamaja ümberehitus pette-küttele) summas vastavalt 225,84 eurot ja 500 eurot (I kd, tl 34, 130). KÜ Kose 8 küttesüsteemi osamaksete kogumisest nähtuvalt on osamakse tasunud kõik ühistu liikmed va korter 10 korteriomanik (I kd, tl 211-212). Korteriühistu Kose 8 16.10.2015 üldkoosoleku protokolli punktist 1 nähtuvalt on kiidetud heaks vana õlikatla väljavahetamine ja punktis 2 määrati kindlaks, et uue katlaga seotud kulud kannavad ühistu liikmed vastavalt korterite köetavate pindade suurusele, korter nr 10, suurus 75,3m 2, summas 619,07 eurot (II kd, tl 36-37). Kohus leiab, et 19.06.2012 toimus sisuliselt üks koosolek ja seoses koosoleku esimest poolt juhatanud H. P. lahkumisega koosolekult jätkati sisuliselt sama koosolekut, mida juhatasid V. V. ja K. K. (I kd, tl 24-25, 103). Kohtule esitatud OÜ Cerbos arvetest ja nende tasumine hageja poolt viitab asjaolule, et KÜ Kose 8 majja on paigaldatud pelletküte. Kohus nõustub hageja tõlgendusega, et tegelikult kiitsid ühistu liikmed katlavahetuse ja sellega kaasnevate kulutuste kandmise heaks 2012 toimunud koosolekul, seda otsustust on kinnitatud 16.10.2015 toimunud koosolekul, kus muuhulgas määrati kindlaks ka osamaksete suurused. Üldkoosoleku otsusest lähtuvalt on korteriomandi nr 10 osamakse suuruseks 619,07 eurot. Kuna viidatud üldkoosoleku otsus on kehtiv, on kostjal kohustus tasuda majandamiskuluna 619,07 eurot. Iseenesest on õige kostja väide, et vaatamata ühistu poolt saadetud kirjale tasa-arvestuse kohta ei ole ühistu korter nr 10 osas tasaarvestust teostanud, kuid seda ei ole tehtud põhjusel, et korter 10 ei olegi midagi eelnevalt tasunud. Eeltoodud asjaolu tugineb ühistu raamatupidaja M. J. kirjale 18.oktoober 2012, millest nähtuvad korteriomanike poolt tasutud osamaksete suurused (I kd, lk 123).

17.06.2000 korteriühistu Kose 8 koosoleku protokollist nr 5 punktis 2 on kindlaks määratud hooldekulud, vesi ja kanalisatsiooniga, veepuhastuse kulud, kütte kulud, elektri kulud ja need arvestatakse lähtuvalt hankija poolt esitatud arvetest (I kd, tl 16-17). Hagejale, Korteriühistule Kose 8 on esitatud hankijate poolt arved, millest lähtudes on korteriühistu esitanud arved korteriomanikele (ühistu liikmetele). Võru Vesi AS poolt esitatud arved: juunis 2012 summas 72,07 eurot, august 2012 summas 80,65 eurot, september 2012 summas 102,96 eurot, oktoober 2012 summas 41,18 eurot, november 2012 summas 92,66 eurot, detsember 2012 summas 94,38 eurot, juuni 2013 summas 60,06 eurot (I kd, tl 68, 26, 35, 47, 54, 63, 41). Eesti Energia AS poolt esitatud arved: juuni 2012 summas 16,06 eurot, august 2012 summas 10,48 eurot, september 2012 summas 18,53 eurot, oktoober 2012 summas 72,90 eurot, november 2012 summas 20,04 eurot, detsember 2012 summas 174,05 eurot, juunis 2013 summas 65,53 (I kd, tl 69-70, 27, 38, 4950, 59-60, 61-62, 42-43). Ragn-Sells AS poolt esitatud arved: juuli 2012 summas 22,88 eurot, august 2012 summas 22,88 eurot, september 2012 summas 19,19 eurot, oktoober 2012 summas 22,88 eurot, november 2012 summas 25,28 eurot, detsember 2012 summas 22,88 eurot, juunis 2013 summas 22,88 eurot (I kd, tl 72,-73 29, 36, 52-53, 55-56, 66-67, 44-45). Väimela Soojus OÜ poolt esitatud arved: juuli 2012 summas 35,70 eurot, august 2012 summas 39,95 eurot, september 2012 summas 51,00 eurot, oktoober 2012 summas 20,40 eurot, november 2012 summas 45,90 eurot, detsember 2012 summas 46,75 eurot, juunis 2013 summas 35,34 eurot (I kd, tl 71,31, 40, 51, 58, 65, 46). Hageja nõue kostja vastu on esitatud perioodi juulist 2012 kuni detsember 2012 ning jaanuar 2013 kuni juuni 2013 ja arvete esitamise aluseks on ühistu 17.06.2000 üldkoosoleku otsus. Sihtkapitali makse määr tuleneb 12.10.2006 üldkoosoleku protokolli punktist 9 (I kd, tl 20). Ajavahemikul juuli 2012 kuni detsember 2012 on korteriühistu poolt korteriomandi nr 10 omanikule esitatud järgmised arved (I kd, tl 108 – 114, 118-122, 132-133). Hageja on kostja vastu esitatud nõuet suurendanud ja esitanud oma väidete tõendamiseks arved: nr 0215-10 summas 175,83 eurot, arve nr 0315-10 summas 155,85 eurot, arve 0415-10 summas 124,74 eurot, arve 0515-10 summas 59,11 eurot, arve 0615-10 summas 35,13 eurot, arve 0715-10 summas 14,74 eurot, arve 0815-10 summas 32,42 eurot (II kd, tl 16 - 19). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tõlgendab vääriti 29.07.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsust tasuda majandamiskulude eest mitte rohkem kui 0,40 eurot kuus vääriti. Viidatud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on otsustatud kulude jagamine, viidatakse protokolli lisale ja lisas on märgitud, et majandamiskulude suuruseks arvestatakse endiselt 0,40 eurot korteri köetavale pinnale (I kd, tl 195 pöördel). Iseenesest on õige kostja viide, lähtuda tuleb sellest, kuidas tavapärane mõistlik inimene vastuvõetud otsusest aru saaks, kuid antud juhul on kostja tõlgendamisel lähtunud pigem enda huvidest maksta vaatamata ühistu kuludele oma korteriomandi eest võimalikult vähe. Kohus leiab, et kuna ühistu üldkoosolek on selgelt viidanud korteriomandi köetavale pinnale ja pinna suurust saabki määratleda ruutmeetritega, siis saab tavapärane mõistlik inimene aru, et majandamiskulud tuleb arvestada vastavalt eelnevate üldkoosoleku otsusega kehtestatud korteriomandi ruutmeetritega, mis korteri nr 10 puhul on 75,3 m2.

sihtotstarbeliste maksete ja seoses küttesüsteemi vahetamisega seotud kulude osas. Hageja esialgne nõue oli pärast nõude suurendamist 2 865,59 eurot ja viivis 1 028,29 eurot. Kostja on tasunud hagejale hagi esitamisest kuni 31.10.2015 kokku 1 717,70 eurot ja VÕS § 88 lg 8 alusel luges hageja teostatud maksed viiviste katteks 1 717,70-1 028,29). Kostja on tasunud seoses nõude omaksvõtuga 23,51 eurot. Pärast kostja poolt tasutud summadest viivise mahaarvamist jääb summa 665,90 eurot, mida tuleb lugeda põhinõude katteks. Hageja on põhinõude suuruseks lugenud 31.10.2015 seisuga 2 199,69 eurot. Kostja on esitanud viiviste vähendamise taotluse põhjusel, et on korduvalt palunud hagejalt selgitusi, ei ole neid saanud ja seega ei ole viiviste nõue põhjendatud. Hageja on asunud seisukohale, et kuna viiviste nõue põhineb seadusel, ei ole viivise vähendamine põhjendatud. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna viivisenõue tuleneb seadusest, ei ole põhjendatud viivise vähendamine. KÜS § 7 lg 4, mille järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus möönab, et pigem on siin tegemist kostjapoolse teadliku pahatahtliku käitumisega, kusjuures kostjaga lähedalt seotud isik on olnud korteriühistu endine juhatuse liige. Kostja on viidanud alaealiste laste olemasolule, kuid ei ole oma väite tõendamiseks esitanud kohtule tõendeid. Kohus märgib, et ainuüksi alaealiste laste olemasolu ei viita kostjapoolsele halvale majanduslikule olukorrale. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et kostja on esitanud kohtule esindaja kaudu mahukaid dokumente, millega on kostjal kaasnenud kulud ja need kulud on kostja suutnud esindajale tasuda. Samas tuleb arvestada hageja huve, kes olles korteriühistule esitatud üldarvete põhjal kulutused kandnud, omapoolsed kulutused on tasunud ülejäänud 11 korteriühistu liiget, on kandnud kostjapoolse maksmata jätmisega ilmselgelt liigseid kulutusi. Sisuliselt on 11 korteriühistu liiget alates juulist 2012 tasunud ka korteri nr 10 seotud kulutused. Seega on ilmselge ja põhjendatud hageja huvi nõuda kostjalt seaduses ettenähtud ulatuses viiviste tasumist. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse perioodi juuli 2012 kuni detsember 2012 ning juunis 2013, märts 2015 kuni august 2015 eest summas 2 199,69 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise alates 01.11.2015 määras 0,07% võlgnetavalt summalt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus peab vajalikuks piirata väljamõistetud viivise suurust ja viivis ei tohi ületada põhivõlgnevust so 2 199,69 eurot. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku 350 eurot, millest 325 eurot hagi esitamisel ja 25 eurot haginõude suurendamisel. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks hageja poolt tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 350 eurot. Hageja on menetluses kasutanud vandeadvokaadi abi, kes osutas hagejale õigusabi teenust 36,75 h tunnihinnaga 138 eurot (115+km) ning õigusabikulud kokku on 5 071,50 eurot. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus lähtub menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel järgmistest põhimõtetest. Kohus leiab, et hageja poolt esindaja kasutamine on olnud põhjendatud ja vajalik, esindaja tunnihind ilma käibemaksuta so 115 eurot, koos käibemaksuga 138 eurot on mõistlik. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt RKTKm 3-2-1-4-15 p 13, 14). Kohus leiab, et kuigi tegemist ei ole keskmiselt keerukama vaidlusega, on kostjapoolne käitumine muutnud selle mahukaks. Hageja poolt esitatud hagiavaldus on esitatud kokku 3-l leheküljel, kostja vastus kokku 28 leheküljel millele lisandusid lisad (I kd, tl 86 – 99), hageja seisukoht 6-leheküljel (I kd, tl 160- 162), kostja vastus kokku 29 leheküljel (I kd, tl 178-192). Kohus leiab, et kuna tegemist on suure mahulise tsiviilasjaga, on põhjendatud ka tsiviilasja hinnast suurema menetluskulu väljamõistmine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt N. P. ́lt hageja Korteriühistu Kose 8 kasuks välja menetluskulud kokku summas 5421,50 eurot (riigilõiv 350 eurot, hageja esindaja kulud koos käibemaksuga 5071,50 eurot).