TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord 1(4)

2-10-16687 Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 12.04.2010.a kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 1-2) on A D psüühikahäirega isik. Viru Maakohtu 08.02.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-43659 seati A.D üle piiratud teovõime tõttu eestkoste ja kuni füüsilisest isikust eestkostja leidmiseni eestkostja ülesandeid täidab Narva linn. A D elab üksi temale kuuluvas ühetoalises korteris aadressil XXX, Narva. Sugulastest on tal ema sõtsetütar A M (sünd XXX), kes elab ja töötab Venemaal. Ta külastab A D 1-2 korda aastas lühiajaliselt. Tervisliku seisundi tõttu on A D probleemid toimetulekuks pensioni kasutamise ja dokumentide vormistamisega, ta ei ole võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi. Pensioni saab ta oma arveldusarvele, aga ei tule iseseisvalt toime raha arvestamisega. Kõik maksed teeb A D igakuiselt ise Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuse psüühiliste tervisehäiretega inimeste päevase osakonna sotsiaaltöötaja heakskiidul. Võlgnevused puuduvad. Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuse psüühiliste tervisehäiretega inimeste päevase osakonna sotsiaaltöötaja juuresolekul teeb A D olmelisi pisitehinguid 500 krooni ulatuses kuus ja sooritab oste poes käimisel. A D eeskostjaks soovib olla N T, kes töötab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu alusel. Ta andis kirjaliku nõusoleku. Narva linna Sotsiaalabiametil puudub informatsioon teiste isikute kohta, kes oleks nõus eeskostja kohustusi täitma A D suhtes. A D avaldas soovi N T tema eestkostjaks määramiseks. Arvestades N T omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid A D, leiab avaldaja, et on võimalik määrata N T piiratud teovõimega A D eeskostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmiseks, dokumentide vormistamiseks, vara haldamiseks ja tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervise seisundile. Avaldaja palub määrata A D eeskostjaks N T. A D psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 14.04.2010.a määruse alusel SA Narva Haigla psühhiaatri poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 26.04.2010.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 8. Ekspertide järelduse kohaselt A D kannatab mõõduka vaimse alaarengu all. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta võimeline adekvaatselt ja kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Tavalises keskkonnas oleks võimalik ära kuulata, kuid tema seisund võib halveneda. Vaimse seisundi tõttu vajab A D eestkostjat, kelle ülesanneteks oleks A D igapäevaelu korraldamine (sisseostude tegemine, toidu valmistamine, koristamine, maksete maksmine, jne), tehingute tegemine, sealhulgas pisitehingute, tema õiguste kaitsmine. Eestkostet vajab A D esialgu viie aasta vältel, siis tuleks uuesti hinnata tema psüühilist seisundit. A D riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele. 30.04.2010.a ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et A D vajab eestkostet. Vestluses eeskostetava ja eestkostja kandidaadiga leidsid nad ühiselt, et on vajalik eestkoste seadmine 5 aastaks. Samuti 2(4)

2-10-16687 tunneb A D rahatähti. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud temalt täielikult tehingute tegemise õiguse ära võtmine, mis tooks enesega kaasa ka valimisõiguse kaotuse. Esindaja on seisukohal, et eestkostetava suhtes tuleks seada eestkoste 5 aastaks ning lubada tal iseseisvalt tehingute tegemine kuni 500 krooni eest kuus. N T on sobiv isiks eeskostjaks määramiseks. Nii A D kui ka N T kinnitavad, et neil on omavahel head ja usalduslikud suhted. A D usaldab N T. Esindaja arvates puuduvad mistahes asjaolud, mis seaks kahtluse alla N T võime ja soovi eestkostja ülesandeid korrektselt täita. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus A D eestkostja määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Narva linna avaldusest ilmneb, et A D on psüühikahäirega isik, ning tema üle on Viru Maakohtu 08.02.2008.a kohtumäärusega seatud piiratud teovõime tõttu eestkoste. Kuni A D eeskostja määramiseni pidi eeskostja ülesandeid täitma Narva linn. Kohtumäärusega kohustati Narva linna leidma A D füüsilisest isikust eeskostja ning leidmisel viivitamatult esitama kohtule avalduse isiku määramiseks A D eeskostjaks. Narva linn esitas kohtule avalduse N T A D eestkostjaks määramiseks. Kuna 08.02.2008.a määrusega on A D üle seatud eestkoste, siis käesolevas menetluses peab kohus lahendama eeskostja määramise küsimuse. Arstliku ekspertiisi otsuse alusel on A D raske puue (tlk 8,9). 16.04.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 8 kohaselt ei ole A D võimalik ära kuulata. Psüühilise ja füüsilise seisundi tõttu vajab eestkostja määramist. A D esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus temaga, toetas kohtule esitatud eestkostja määramise avaldust. Kohus leiab, et puudub vajadus A D veelkordselt ära kuulata. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud advokaadi kaudu. Narva linna avaldusest nähtub, et psüühilise seisundi tõttu on A D probleemid toimetulekuks pensioni kasutamisega ja dokumentide vormistamisega. Isiku rehabilitatsiooniplaanist ja rehabilitatsioonimeeskonna liikme Tatjana Patsanovskaja hinnangu kohaselt ei saa A D iseseisvalt oma asjaajamist korraldada ning vajab pidevalt juhendamist ja kontrolli. A D on võimeline ennast teenindama ja lihtsat tööd tegema (tlk 10-19). Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et A D oma vaimse seisundi tõttu vajab eestkostjat, kelle ülesanneteks oleks A D igapäevaelu korraldamine. A D vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt ja kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. A D esindaja on arvamusel, et A D vajab eestkostja määramist.

Avaldaja palub määrata eestkostjaks N T, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama A D eestkostjaks. Eestkostet vajava isiku esindaja eestkostja kandidaadi suhtes vastuväiteid ei ole. Kohtule teadaolevalt puuduvad PKS § 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata N T eestkostjaks. Kohus leiab, et oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on ta suuteline eestkostja kohustusi täitma.

3(4)

2-10-16687 Avaldaja on arvamusel, et tervisliku seisundi tõttu ei ole A D võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi. A D esindaja tuli järeldusele, et on vajalik eestkoste seadmine 5 aastaks, kuid ei ole põhjendatud A D täielikult tehingute tegemise õiguse ära võtmine ning tuleb tal lubada teha pisitehinguid kuni 500 krooni kuus. 08.02.2008.a määrusega oli A D lubatud teha pisitehinguid 500 krooni ulatuses kuus. Kohus leiab, et A D pisitehingute tegemise lubamine on põhjendatud ning kohtu antud luba tuleb jätta kehtima. Kooskõlas TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 määrab kohus ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, 08.02.2013.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.