Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

1 (4)

summas 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Energia Aktsiaselts esitas 10.02.2010. a kohtule hagiavalduse võlgu- ja elektrilepingust tuleneva võla 5829,10 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 162,63 krooni ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 10.02.2010. a määrusega. Kohus otsustas hageja taotlusel hagi tagamise abinõuna keelata kohtutäitur Ivi Kalmetil kostjale, xxx Vxxxxxxx, kuulunud kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, müügist laekunud raha üleandmine Axx Vxxxxxxx summas 40 000 krooni Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks. Kohus määras, et nimetatud summa tuleb hoiustada kohtutäituri ametialasel arveldusarvel. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25.03.2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus on kostja elukohas 09.03.2010. a kätte toimetatud tema pojale – S.Vxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus kostjale menetlusdokumendid TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

2 (4)

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping, mille alusel on hageja müünud kostjale elektrienergiat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole hagejale müüdud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda õiguskaitsevahendina muu hulgas kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu tingimustes on pooled kokku leppinud viivise määras 0,1 % õigeaegselt tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt 10.02.2010. a sissenõutavaks muutunud viivist kindla summana 162,63 krooni. Alates hagi esitamisest nõuab hageja viivist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi. Kohus määrab, et kostjal tuleb tasuda kohtuotsusega temalt väljamõistetud summad hageja poolt märgitud pangakontole. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta jõusse 10.02.2010. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni (tl 18) ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450 krooni (tl 40), kokku riigilõiv 1850 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik Ü.Raag

3 (4)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.