Kohtuasja number
2-09-24604
Otsuse kuupäev
06.mai 2010
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
TRhagi V Š vastu 63 424 krooni nõudes.
Hagi hind
63 424 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TR(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: V Š (XXX, XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
07.aprill 2010
Istungil osalenud isikud
hageja Tõnis Roots, hageja esindaja adv. Maano Saareväli, kostjate esindajad V K ja E K
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista V Š ilt TR kasuks 36 400 EEK (kolmkümmend kuus tuhat nelisada krooni). Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
17.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis kostjalt sõiduauto Mazda 3, reg.märk XXXX. Lepingu sõlmimise aluseks oli kostja pakkumine. Pakkumises oli ära toodud ka sõiduki varustus. Pakkumise kohaselt pidi sõiduk sisaldama turva- ja ohutusvarustusena kolme turvapatja. Pakkumises toodud muu informatsioonina on märgitud „Ilus sportlik auto väga heas korras“. Pärast sõiduki omandamist selgus, et sõidukil puuduvad eesmised turvapadjad, samuti selgus, et sõidukil esineb roolivõimendi rike. Hageja saatis 21.05.2008 kostjale teate, milles nõudis müüdud asjal esinevate puuduste kõrvaldamist. Samuti märkis hageja, et soovib lepingust taganeda. Kostja vastas, et lepingurikkumine ei ole hageja poolt tõendatud ning alus lepingust taganemiseks puudub. Hageja leiab, et asi ei vasta lepingutingimustele. Hageja poolt 11.04.2008 IMEOÜ-st saadud informatsiooni kohaselt avastati sõidukil roolivõimu rike 28.01.2008, enne vaidlusalust müügitehingut. Teenindusandmete väljatrükist nähtuvalt käis sõidukiga kontrollis kostja. Roolivõimendi rike tuvastati ka sõiduki ülevaatusel 09.04.2008. Vaidlusaluse sõiduki suhtes remondiettevõtja töökorralduste andmebaasi infost nähtub, et 28.01.2008 sedastati, et sõidukil on olnud suurem avarii, turvapadjad on eest lahti olnud ja vale radiaator ees. Teenindusajaloo andmete järgi käis sõidukiga 28.01.2008 remondis kostja. Kuna sõidukil esines roolivõimendi rike ning puudusid esimesed turvapadjad, ei vastanud sõiduk müügipakkumises esitatud kvaliteedinõuetele. Samuti ei vastanud sõiduk kostja poolt välja reklaamitud „tehniliselt heas korras“ mõiste tähendusele. Seega puudusid sõidukil müügilepinguga kokku lepitud kvaliteediomadused ning müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes. Hageja vähendab sõiduki Mazda 3 eest tasumisele kuuluvat hinda ning nõuab kostjalt ülemäära makstud 63 424 krooni tagastamist. Müügipakkumise kohaselt oli sõiduki hind 200 000 krooni. OÜ IME vastuse kohaselt oli esimeste turvapatjadeta sõiduki maksimaalne väärtus 160 000 krooni. Turvapatjade paigaldamine sõidukile maksab 40 966 krooni ja roolivõimu pumba vahetuse maksumus 22 458,36 krooni. Seega peab hageja selleks, et viia sõiduk tehniliselt müügipakkumises lubatud ja väljareklaamitud „heasse tehnilisse seisukorda“, tegema kulutusi summas 63 424,36 krooni. Hageja on kostjale sõiduki eest maksnud müügipakkumises soodushinnana küsitud hinna 185 000 krooni. Seega on hagejal õigus küsida kostjalt enammakstud rahasumma tagasi. Kostjate vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Sõiduki ostuhind oli 182 000 krooni, mitte hageja poolt näidatud hind. Enne sõiduki müügilepingu sõlmimist oli lepingu ese hageja poolt üle vaadatud, samuti teostas hageja sõidukiga proovisõidu. Sõiduk ei osalenud liiklusõnnetuses, mida tõendatakse sõiduki liikluskahjude päringu tulemusena Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist. Hageja ei ole ka tõendanud, et sõidukil puuduvad esimesed turvapadjad. Kostja ei nõustu ka hageja poolt näidatud turvapatjade paigaldamise kuludega. IMEOÜ poolt tehtud hinnapakkumine on summas 27 047 krooni. 28.01.2008 käis kostja tõepoolest IMEOÜ remondi töökojas järgmise probleemiga – sõiduki roolivõimendi tuli hakkas armatuuris põlema. Remondiettevõtja poolt oli tehtud sõiduki diagnostikatest. Remondiettevõtja töötaja seletusest kostja sai teada, et sõidukiarvutil oli mingi viga ja viga sai parandatud. Mingeid muid töid remondiettevõtja ei teinud ning ülalnimetatud lamp armatuuris rohkem ei põlenud. Kostja on arvamusel, et hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid sõidukil tegelikult roolivõimendi rikke olemasolu kohta, samuti selle kohta, et kostja teadis või pidi teadma roolivõimendi rikkest enne sõiduki hageja valdusse andmist.
Kostja leiab, et roolivõimendi rike ei saa kuidagi olla varjatud puuduseks, kuna seda pole võimalik mitte tuvastada sõiduki kasutamisel. Juhul kui roolivõimendi rike tekkis pärast sõiduauto hageja valdusse üleminekut, on see hageja vastutusel. Hagejal olid kõik võimalused kontrollida ostetava sõiduki tehnilist seisukorda, kuid hageja seda ei teinud. Hageja oli teadlik sõiduki omandamise hetkel, et müügilepingu eseme näol on tegemist kasutatud sõiduautoga. Kostja leiab, et hageja ei ole teatanud lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, mistõttu ei saa ta sellele tugineda. Sõiduki reklaami avaldamist internetis ei saa käsitleda pakkumusena vaid VÕS § 16 lg 3 tuginedes ettepanekuks esitada pakkumus. Seega ei saa sõiduki reklaamis toodud sõiduki iseloomustavat informatsiooni käsitleda VÕS § 217 lg 1 antud mõistena. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse tunnistaja MV ütlused ning asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 208 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja müüjana andis hagejale 17.märtsil 2008 sõlmitud müügilepingu alusel üle lepingus kokkulepitud omadustega sõiduki, st kas kostja täitis müügilepingu kohaselt või mitte ning juhul, kui kostja täitis lepingu mittekohaselt, kas seetõttu on hagejal õigus alandada ostuhinda VÕS § 112 alusel. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi 3.lõike järgi hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkt 2 järgi kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta, ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kuna müügilepingus pooled müüdud asja omadustes eraldi kokku ei leppinud, tuleb müüdud asja lepingutingimustele vastavuse üle otsustada, hinnates selle sobivust otstarbeks, milleks ostja asja vajas. Üldjuhul ostetakse sõiduauto selleks, et kasutada seda sõitmiseks. Ka antud juhul ostis hageja sõiduauto Mazda 3 selleks, et seda teeliikluses kasutada ning kostja pidi olema nimetatud asjaolust teadlik. Lepingutingimustele mittevastavusega on tegemist ka siis kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu sõidukit ei ole võimalik ohutult teeliikluses kasutada. See kehtib ka kasutatud sõiduauto müümise korral. Hageja väite kohaselt ei ole sõidukit võimalik ohutult kasutada, kuna seda takistab roolivõimendi rike ning puudavad esimesed turvapadjad.
IMEOÜ poolt antud informatsiooni kohaselt (t.lk 14-15) on 28.01.2008 kindlaks tehtud, et vaidlusalusel sõidukil oli roolivõimendi pumba rike. Pump ei töötanud õuetemperatuuril alla 10 kraadi. Samuti on kindlaks tehtud et sõidukil on olnud suurem esiotsa avarii, turvapadjad on lahti. (t.lk 16). Diagnostika testi andmeid selgitas tunnistaja Marko Valgma. Eelnevast lähtudes loeb kohus tõendatuks, et sõidukil esinesid puudused müügilepingu sõlmimise ajal ning sellest tulenevalt ei täitnud kostja lepingut mittekohaselt. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul teatanud lepingueseme puudustest. Lepinguesemel esinenud varjatud puudustest sai hageja teada 11.aprillil 2008 IMEOÜ poolt edastatud informatsioonist (t. lk 14-15). Turvapatjade puudumist ei olnud võimalik välisel vaatlusel kuidagi tuvastada. Roolivõimendi rikke avastamise võimalus oli hagejal üksnes sõiduki kasutamisel õhutemperatuuril alla 10 kraadi. Hageja esitas kostjale lepingust taganemise teate 21.mail 2008 (t.lk 12), milles kirjeldas lepingueseme puuduseid ning andis aja 02.juunini 2008 kompromissi leidmiseks. Hageja teatas kostjale puuduste avastamisest 40 päeva möödudes, mida saab pidada mõistlikuks ajaks VÕS § 220 lg 1 mõttes. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-21-08 leidnud, et hinna alandamine võib iseenesest toimuda ka sel teel, et hinna alandamisest teatatakse teisele poolele hagiavalduses. Antud juhul ongi hageja esitanud hinna alandamise nõude hagiavalduses. Kostja on hagiavalduse kätte saanud (t.lk 27). Kutse kättesaamisel ei ole kuupäeva märgitud, kuid kostja on pöördunud kohtu poole vastuse andmise tähtaja pikendamiseks 07.septembril 2009. Seega saab lugeda hinnaalandamise avalduse kostjale kättetoimetatuks 07.septembril 2009. Hageja on alandanud hinda summas 63 424 krooni, mis on sisuliselt sõiduki puuduste kõrvaldamise kulud. Tulenevalt VÕS § 112 lg 1 sätestatust, ei ole hagejal õigus hinna alandamise teel saada hüvitist, mis vastab kulutuste suurusele, mis on vajalikud sõiduk viimiseks kokkulepitud seisukorda. Samas on IMEOÜ andnud seisuga 31.03.2008 hinnangu vaidlusaluse sõiduki väärtuse kohta koos puudustega – 160 000 krooni ning sama sõiduki väärtus ilma puudusteta – 200 000 krooni. Sõiduki müügileping sõlmiti 17.03.2008. Kohus leiab, et IMEOÜ poolt antud sõiduki väärtuse hinnangut saab kasutada hinna alandamise suuruse määramisel, sest 14 päeva jooksul sõiduki hind ei tohiks oluliselt muutuda. Lähtuvalt VÕS § 112 lg 1 loeb kohus põhjendatuks hinna alandamist summas 36 400 krooni. 160 000 (sõiduki väärtus puudustega) x 182 000 (tasumisele kuulunud müügihind, t.lk 33) : 200 000 (sõiduki väärtus ilma puudusteta) = 145 600 krooni. Hageja on tasunud kostjale müügihinna 182 000 krooni, alandatud hind on 145 600 krooni. Seega tuleb kostjal hagejale tagasi maksta 36 400 krooni. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude umbes pooles ulatuses, siis on õiglane jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.