Tsiviilasja number
2-08-12933
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Vassily Zakharchuki hagi OÜ Brajerm vastu 11 850 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
3000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.05.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Brajerm apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Vassily Zakharchuk (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXX XXXXXX), esindaja Marko Volmre Kostja OÜ Brajerm (registrikood 10480136, aadress Pallasti 2-12 11412 Tallinn), esindaja Vladimir Braše
Harju Maakohtu 07.05.2009 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ühtlasi käeoslevas otsuses sisalduvaid põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue Vassily Zakharchuk palus Harju Maakohtule 08.04.2008 esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt OÜ-lt Brajerm välja mõista alusetult saadud 11 850 krooni.
Hageja laenas 27.01.1998 N. B. kolmeks kuuks 5100 saksa marka. N. B. raha ei tagastanud ja seetõttu pöördus hageja 26.08.2005 abi saamiseks õigusbüroo OÜ Brajerm poole, kus õigusabi osutas Vladimir Braše. Viimane teadis, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg oli 3 aastat ning enam ei olnud seaduslikku alust nõuda raha tagasi, kuid sellele vaatamata koostas ta hageja nimel N. B.ile pretensiooni, mille eest hageja maksis 28.09.2005 sularahas 1500 krooni. Järgnevalt teatas V. Braše, et tuleb kiiresti tegutseda, kuna hagi aegumistähtaeg läheneb ning seetõttu tasus hageja kostjale 19.11.2006 hagiavalduse koostamise eest 1500 krooni ja kohtus esindamise eest 3000 krooni, 27.12.2006 riigilõivu eest 4350 krooni ja õigusabi osutamise eest 1500 krooni. Tegelikult esitas V. Braše puuduliku hagi kohtusse alles aasta hiljem 27.12.2007, kui sai teada, et hageja pöördub politsei poole V. Braše vastu kelmuse tunnustel. V. Braše ei ole riigilõivu tasunud ega kohtus hagejat esindanud. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 26.09.2005 toimus konsultatsioon, kus kostja selgitas, et võla tagastamise küsimus lahendatakse eelkohtumenetluses ja kohtumenetluses, kostja pakkus välja pretensiooni saatmist võlgnikule. 28.09.2005 sõlmisid pooled õigusabilepingu, mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse esindada hagejat võla sissenõudmisel eelkohtumenetluses ja kohtumenetluses, koguda ja analüüsida dokumente, et hagi kohtusse esitada ja anda konsultatsioone ning koostada asjasse puutuvaid dokumente. Hageja võttis endale kohustuse tasuda õigusabi eest 3000 krooni. 28.09.2005 tasus hageja pretensiooni koostamise eest 1500 krooni. Kuivõrd vastust pretensioonile ei tulnud, koostas kostja 21.12.2005 korduvpretensiooni. Mõlemad pretensioonid on võlgnik ja tema abikaasa kätte saanud. Pärast seda kohtus kostja võlgniku sugulastega. Hageja otsustas pöörduda hagiga kohtusse ning 19.01.2006 maksis hagiavalduse koostamise eest 1500 krooni ning kohtus esindamise eest 3000 krooni. Pärast seda teatas hageja, et ta ei saa finantsraskuste tõttu riigilõivu tasuda. 27.12.2006 tasus hageja riigilõivu 4350 krooni ja õigusabi eest 1500 krooni. Hageja allkirjastas hagiavalduse jaanuaris 2007, kuid hagi kohtusse ei esitanud, sest kartis, et tema vastu algatatakse kriminaalasi seoses dokumendi võltsimisega. Kostja teatas hagejale veelkord, et hagi aegumistähtaeg möödub. Aprillis-mais 2007 teatas hageja, et kardab õigusabi kulusid, kui tema hagi jäetakse rahuldamata. Hageja jättis pooltevahelise lepingu järgi tasumata 1150 krooni, kuna lepingu järgi oli õigusabi osutamise tasu 13 000 krooni. Detsembris 2007 helistas hageja abikaasa, kes süüdistas kostjat selles, et aegumistähtaeg on mööda lastud. Selle peale esitas kostja hagi kohtusse. Kostja on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 10 350 krooni. Menetluskulud jäid 88% kostja ja 12% osas hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja pöördus kostja poole õigusabi saamiseks, mis tulenes hageja ja N. B. vahelisest võlasuhtest. Pooled sõlmisid õigusabilepingu, mille kohaselt kohustus kostja hagejat esindama kohtuvälises ja kohtumenetluses. Hageja tasus kostjale kokku 11 850 krooni. Kostja koostas võlgnikule pretensioonid ning hagiavalduse. Hagi esitati kohtusse 27.12.2007 ning kohus jättis selle 05.02.2008 määrusega käiguta, kuna hagi oli esitatud puudustega. Kohus kvalifitseeris pooltevahelise suhte käsundisuhtena. Laenusuhte järgne kohustus tuli täita 27.04.1998. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aastat. Augustis-septembris 2006, kui hageja pöördus kostja poole õigusabi saamiseks, oli nõue viidatud sätte järgi aegunud. Hageja möönab, et 3-aastane hagi aegumistähtaeg oli temale teada, kuna varem on kohus teinud otsuse hageja kasuks. Hageja andmetel viitas kostja siis TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10-aastasele tähtajale. Seega oli poolte vahel juttu hageja nõude aegumisest. Nende andmete pinnalt on kostja täitnud teavitamiskohustuse, mis puudutab hagi 3-aastast
aegumistähtaega. Kuivõrd hageja soovis võla sissenõudmisega edasi tegeleda, tuli kostjal täita hageja juhiseid. Lepingujärgseks kohustuseks oli kostjal esitada pretensioonid võlgnikule, hageja maksis selle eest kostjale 1500 krooni. Selles vaidlus puudub, et kostja esitas võlgnikule pretensioonid. Seega on kostja täitnud oma lepingujärgsed kohustused ning hagejal puudub alus selle raha tagasinõudmiseks. Järgmiseks lepingujärgseks kohustuseks oli hagiavalduse koostamine. Hagi kannab kuupäeva 27.12.2006 ja sellel on kostja allkiri, samas on see hagi kohtusse esitatud alles 27.12.2007 ja puudustega. Kohus hagi menetlusse ei võtnud. Kostja väitis, et hageja soovis hagi esitamisega oodata, aga hageja seda eitab. Kostja väide on tõendamata ning puudub põhjendus, miks jäi käsund ligi aasta jooksul täitmata. Samuti ei ole käsundi see osa täidetud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, kuna hagi esitati kohtusse puudustega. Seetõttu on hagejal õigus nõuda hagiavalduse koostamise eest raha tagasi. Samuti ei ole kostja tasunud hageja eest riigilõivu. Kohus hagi menetlusse ei võtnud ning kostja ei ole hagejat esindanud kohtumenetluses ega osutanud muud kohtumenetlusega seotud õigusabi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda nende toimingute eest tasutud summad tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusel kui alusetult saadu. Kostja väide, et lepingu hind oli tegelikult 13 000 krooni, on jäänud tõendamata. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses ja selle täpsustuses maakohtu otsuse tühistada osaliselt 3000 krooni väljamõistmise osas. Kostja on õigusabilepingus ette nähtud kohustuse täitmiseks osutanud teenuseid summas 4600 krooni, kohus leidis ekslikult, et 1600 krooni. Kostja tunnistab nõuet 7350 krooni osas, mis koosneb kohtus esindamisest 3000 krooni ja riigilõivust 4350 krooni. Kostja palub asja materjalide juurde võtta 28.09.2005 õigusabileping. Maakohus keeldus selle vastu võtmisest, sest kohtule oli esitatud lepingu koopia. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige, kuid otsuse põhjendusi tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 muuta. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi maakohus tugines ebaõigesti VÕS § 1028 lg-le 1, ei ole see otsuse lõppjäreldust mõjutanud. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu nõude käsunduslepingu alusel kostjale tasutud summade tagasinõudes, kuna kostja ei ole käsundit nõuetekohaselt täitnud. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et hageja on kostjale tasunud käsundi täitmiseks kokku 11 850 krooni. Kohus mõistis kostjalt välja 10 350 krooni, s.o 1500 krooni nõutust vähem, sest leidis, et selles summas on käsund täidetud (pretensioon on koostatud). Ülejäänud osas leidis maakohus, et käsund jäi nõuetekohaselt täimata. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus oleks pidanud arvestama, et ta osutas õigusabi täiendavalt veel summas 3000 krooni. Maakohus on käsitlenud oma otsuses piisava põhjalikkusega, miks ta leidis, et käsund jäi suuremas osas nõuetekohaselt täitmata. Kohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et käsundi esemeks oleva hagi esitamine viibis hageja palvel. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus kasutada VÕS § 101 lg-st 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid, lg 2 kohaselt on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.
VÕS § 101 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt oli hagejal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ning leping üles öelda. Hagiavalduse sisust nähtuvalt on hageja lepingu erakorraliselt üles öelnud ning nõuab käsunduslepingu alusel tasutu tagastamist. VÕS § 196 lg 4 kohaselt kohaldatakse üleantu tagastamisele käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. Tulenevalt VÕS § 189 lg-st 1 on lepingupoolel õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuna käsundusleping lõppes enne käsundi täitmist, siis on käsundisaajal õigus vaid mõistlikule osale tasust (VÕS § 629 lg 1). Maakohus on seda arvestanud ning leidis õigesti, et 1500 krooni tasumine pretensiooni koostamise eest oli põhjendatud. Kostja väidet vaidlusaluse lepingu kogumaksumuse (ja sellest tuleneva võlgnevuse) kohta ei oleks põhjust arvestada ka siis, kui nimetatud väide oleks tõendatud. Praeguses menetluses ei ole kostja esitanud vastuhagi, mille puhul saaks rääkida kokkulepitud tasu maksmata jätmisest. Seda, et pretensiooni koostamine oleks maksnud rohkem kui 1500 krooni, ei ole kostja ka väitnud. Maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Kostja poolt tema vastusele (ja ka apellatsioonkaebusele) lisatud teenuste (õigusabi) lepingu ärakirja (valguskoopiat) ei olnud kohtul võimalik dokumentaalse tõendina arvestada. Kostja vaidles selle dokumendi ehtsusele vastu, eitades oma allkirja sellel, ning palus kohtul määrata käekirjaekspertiis (10.09.2008 kirjalik vastus kostja vastusele - tl 63, sama taotlust on hageja korranud 10.09.2008 kohtuistungil, väites, et kliendileping on võltsing, ta ei ole sellist lepingut näinud ega allkirjastanud - tl 64). 20.09.2008 kirjaga nõudis kohus kostjalt vaidlusaluse lepingu originaali esitamist (tl 66), kohus kordas oma nõuet 08.10.2008 kirjas (tl 70). 10.11.2008 istungil (protokoll tl 74-76) selgitas kostja esindaja, et ta ei oma lepingu originaali, sest see vormistati ühes eksemplaris, mis jäi hagejale, endale tegi ta koopia. Kuna hageja eitas kirjaliku lepingu sõlmimist ja oma allkirja sellel, jättis kohus lepingu tõendite hulgast põhjendatult välja (tl 74 pöördel). TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Antud juhul oli hageja dokumendi ehtsuse vaidlustanud (TsMS § 277 lg 1) ja taotles ekspertiisi määramist. Seetõttu ei olnud alust võtta kõnealust tõendit asja materjali juurde. TsMS § 277 lg 4 kohaselt, kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Maakohus on seda ka teinud. Samal põhjusel jätab selle tõendi ka ringkonnakohus vastu võtmata. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse lõppjärelduse muutmata ning kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.