(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.mai 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-10-10627
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi Ser & Val Ehitus OÜ vastu võla, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Hagihind
4656 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide, esindaja Marko Jaani volikirja alusel Kostja: Ser & Val Ehitus OÜ registrikood 11365880, asukoht Soo 12-63 Paide
Asja läbivaatamise aeg
04.mail 2010.a kirjalikus eelmenetluses
OÜ Paide Elamuhooldus esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Ser & Val Ehitus OÜ vastu 3456 krooni põhivõla, 1200 krooni võla sissenõudmisega tekitatud kahju ja viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte, määras talle tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vas-
Tsiviilasi nr 2-10-10627 tamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 mõtte kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustused rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 13.07.2007.a sõlmitud äriruumi üürilepingust tulenevate kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses, kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Selle kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 1760 kroonist lepingulise esindaja kulust. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Arvestades lepingulise esindaja töö mahtu ja kvaliteeti käesoleva tsiviilasja menetluses ning asjaolu, et lepingulise esindaja kulu jääb oluliselt alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäärast, hindab kohus nimetatud kulu mõistlikuks. Hageja põhjendatud ja mõistliku menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses.
Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.