PK`i hagi ERGO Kindlustuse AS-i vastu 80 000 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
80 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PK (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja ERGO Kindlustuse AS esindaja Vaho V
Kohtustungi toimumise aeg
16.03.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja PK Kostja esindaja Vaho V
RESOLUTSIOON
Jätta PK`i hagi ERGO Kindlustuse AS-i vastu 80 000 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista PK`ilt menetluskulud täies ulatuses (100%) ERGO Kindlustuse AS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Pooled sõlmisid 03.05.2007 kasko kindlustuslepingu xxxMercedes Benz E 220 reg.numbriga xxx kohta (tl 3). Lepingu lisaks olid sõidukikindlustuse tingimused (tl 5-7). 24.-27.08.2007 toimus kindlustusjuhtum – Paekaare 40, Tallinn maja eest ärandati sõiduauto. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 80 000 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 422 lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.
3.Hageja selgitab, et ta ei ole nõus Ergo Kindlustuse AS otsusega, mille kohaselt on hüvitise suuruseks 90 000 krooni (tl 4). Kostja hindas sõiduki kindlustusjuhtumieelseks väärtuseks 100 000 krooni, millest arvestati vastavalt kindlustustingimustele maha omavastutus summas 10 000 krooni. Vastavalt Kuldse Börsi kuulutustele on sõiduauto Mercedes Benz E 220, ehitusaasta 2001 keskmiseks turuväärtuseks kindlustusjuhtumi saabumise momendiks 180 000 krooni (tl 7-22). Vastavalt 05.03.2007 määrusele hinnati nimetatud sõiduauto samale summale (tl 23-24).
4.Hageja leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja kompensatsiooni alandamiseks väljamõeldud. Hageja kinnitab, et sõiduauto oli varem avariilises seisukorras, kuid hageja viis läbi taastamistööd ning kostjaga kindlustuslepingu sõlmimise momendiks oli sõiduauto ideaalses korras. Kindlustusfirma teeb lepingu sõlmimise momendiks sõiduauto ülevaatuse, teostab pildistamise. Rikete ja puudujääkide korral märgib selle lepingusse või keeldub lepingu sõlmimisest. Kostja ei saa kinnitada fakti, et kindlustuse momendiks ei olnud sõiduauto peale avariid korda tehtud või taastatud. Hageja ei olnud teadlik, et sõiduautot oli varem taksona kasutatud. Mingeid märke selle kohta kerel ega salongis ei olnud. Hageja esitas hagi sõiduauto turuväärtuse varguse sooritamise momendiks. Kostja poolt lisatud sõiduauto müügikuulutused on dateeritud 2008 augustis, s.t aasta peale kindlustusjuhtumit. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldumata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja leiab, et määratud kindlustusväärtus vastab täielikult VÕS § 479 lg-le 2, mille järgi loetakse asendatava vallasasja kindlustusväärtuseks summat, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist. Samaväärsete sõidukite pakkumised turul ei ületanud 130 000 krooni, kusjuures kõige odavam analoogse sõiduki eest oli summas 79 000 krooni (tl 62). Hageja sõiduk oli tootja poolt müüdud taksona ja tõenäoliselt ka enne Eestis arvelevõtmist aastal 2004 olnud taksona kasutusel (tl 65). Lisaks on hageja sõidukiga alates aastast 2005 toimunud mitu rasket avariid, kusjuures kaks neist on kindlustusseltside poolt tunnistatud täishävinguks. Hageja ostis sõiduki 2006 avariilisena peale kindlustusseltsi poolt nn mahakandmist ja taastas ilmselt käepäraste vahenditega ja mitte vastavalt tootjatehase nõuetele (tl 52). Tootja esindaja – AS S andmebaasis ei ole märget originaalvaruosade tellimise või muu remondi kohta, mis puudutaksid avariikahjude kõrvaldamist (tl 66). Peale seda toimus sõidukiga taas augustis 2006 kindlustusjuhtum (tl 53) ja ka siis võttis hageja seltsilt sularahahüvitise ja taastas sõiduki eraviisiliselt. 2006 toimus ka järgmine kindlustusjuhtum (tl 54-57), mille käigus kindlustusandja vähendas kindlustushüvitist, kuna sõiduk oli eelmisest avariist halvasti taastatud. Kostja poolt sõlmiti antud sõiduki kohta poliis mais 2007, mille käigus sõiduk ka pildistati. Pildilt on näha, et sõiduk ei ole korrektselt taastatud, kaitseraua ja esitiiva ühenduskohad ei jookse korrektselt kokku (tl 50). Arvestades avariide hulka ja taastamise ebakvaliteetsust ning analoogsete sõidukite hinda turul, kajastab kostja poolt määratud sõiduki juhtumieelne väärtus summas 100 000 krooni täielikult vara väärtust.
7.Hageja on ekslikult arvanud, et Harju Maakohus on 05.03.2007 tehtud määruses tsiviilasjas nr 207-6376 määranud sõiduki hinnaks 180 000 krooni. Nimetatud määrus on tehtud hageja taotluse riigilõivust vabastamise kohta, ning seal on üksnes konstateeritud asjaolu, et hageja on ise oma taotluses märkinud sõiduki hinnaks 180 000 krooni. Sõiduki väärtust ei ole kohtu poolt kuidagi antud
määruse raames hinnatud ega kinnitatud. Vastavalt kindlustusjuhtumieelne turuhind samuti 100 000 krooni.
SAS-i
arvamusele
2-08-62704 oli sõiduki
8.Tulenevalt hageja seisukohast leiab kostja, et hageja on ekslikult arvanud, et kui kostja sõlmib kindlustuslepingu ja aktsepteerib sõiduki seisukorda, siis ta ei saa tugineda sõiduki turuväärtuse määramisel sõiduki kasutamise ja avariide ajaloole. Sõiduki turuväärtus põhineb alati üldtuntud asjaoludel, milleks on sõiduki väljalaskeaasta, mark, mudel, tehniline seisukord aga selle, kui palju on sõiduk osalenud avariides ja milleks on sõidukit kasutatud. On selge, et mitu avariid läbi teinud sõiduki turuväärtus on madalam, samuti on odavam taksona kasutuses olnud sõiduk, mille läbisõit on oluliselt suurem kui tavaoludes kasutataval sõidukil. Asjaolu, et hageja seda ei teadnud, ei mõjuta turuväärtust. Kostja esitab ka täiendavalt kuulutustelehtedest Soov ja Kuldne Börs väljavõtted, mille järgi on analoogsed sõidukid olnud müügipakkumises augustis 2007 hindadega 145 000 krooni ja 149 900 krooni. Arvestades kostja sõiduki ajalugu, on kostja arvates tema poolt määratud turuväärtus igati põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 järgi kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 423 lg 2 alusel kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Poolte vahel puudub vaidlus liiklusõnnetuse asjaolude ja liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku üle.
12.VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 477 kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. VÕS § 479 lg 1 kohaselt on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse asendatava vallasasja kindlustusväärtuseks summat, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist. Kostja hindas sõiduki kindlustusjuhtumieelseks väärtuseks 100 000 krooni, millest arvestati vastavalt kindlustustingimustele maha omavastutus summas 10 000 krooni ja hüvitas hagejale kahju 90 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus kindlustushüvitise suuruse üle. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale veel 80 000 krooni, kuna kostja on valesti määranud sõiduki avarii eelse turuväärtuse. Kostja leiab, et on hagejale kõik hüvitanud.
13.Poolte vahel on vaidlus liikluskahju ulatuse ehk sõiduki hariliku väärtuse üle. Asja harilik väärtus tuleb määrata selle kohaliku keskmise müügihinnaga. Kohaliku keskmise müügihinna määramisel tuleb aluseks võtta antud tüüpi ja vanuses sõiduauto väärtuse kohta kahju tekitamise aja seisuga. Konkreetse sõiduki müügihinna määramisel tuleb arvestada milline on
2-08-62704 konkreetse sõiduki korrapärane igaaastane hooldus, kas sõidukiga on eelnevalt olnud avariisid ja kui on olnud, siis mitu ja millises ulatuses ja kus avariilised vigastused on remonditud kas Mercedes Benz esinduses (AS S) või mujal. Kohus on seda meelt, et sõiduki avariieelse olukorra taastamise kvaliteet sõltub kus seda tehakse. Kohtul on alust arvata, et Mercedes Benz esinduses teenindavad vastava väljaõppe saanud töötajad ja taastamisel kasutatakse sõidukile tehase poolt ettenähtud varuosi. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et sõidukiga Mercedes Benz E 220 reg.numbriga xxx on enne sõiduki vargust toimunud vähem kui 3 aasta jooksul 4 liiklusõnnetust, mille kohta on avatud erinevates kindlustustes kahju toimikud. Kaks liiklusõnnetust on toimunud ajal, mil kostja oli sõiduki omanik. Vaidlusalune sõiduk on kindlustusseltside poolt kahel korral maha kantud, kuna vigastused olid ulatuses, mille taastamine ei olnud majanduslikult põhjendatud (tl 52-59). Hageja ostis 2006. a mahakantud sõiduki, mille ise taastas. Kokku on hageja vaidlusalust sõidukit pärast avariid 3 korral taastanud. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et AS S on kostjale väljastanud vaidlusaluse sõiduki kohta auto ajaloo, millest nähtub, et sõidukile oli paigaldatud takso erivarustuspakett, taksoplafoon ja takso paanikaalarm. Seisuga 01.02.2005 oli vaidlusaluse sõiduki läbisõit 168 753 km (tl 65). Pärast 01.02.2005 ei ole vaidlusalust sõidukit AS-s S hooldatud ega selle tarbeks varuosi tellitud (tl 66). AS S, kelle süsteemis on vaidlusaluse sõiduki hoolduse ajalugu ja tehase andmekaart auto kohta hindas vaidlusaluse sõiduki turuhinnaks varguse toimumise ajal u 100 000 krooni (tl 66). Kostja poolt sõlmiti antud sõiduki kohta poliis mais 2007, mille käigus sõiduk ka pildistati. Pildilt on näha, et sõiduk ei ole korrektselt taastatud, kaitseraua ja esitiiva ühenduskohad ei jookse korrektselt kokku (tl 50). Kohus leiab, et eelmärgitud nähtavad iluvead vähendavad vaidlusaluse sõiduki turuväärtust märkimisväärselt, kuna puudub kaubanduslik välimus. Kohtule esitatud väljaannetes Soov, Kuldne Börs ja auto24.ee kuulutused 2007. aastal sõiduauto Mercedes Benz E 220, ehitusaasta 2001 müügihindade kohta ei tõenda hageja sõiduki müügihinda 180 000 krooni (tl 7-22, 60-62, 77,78). Kohus on seda meelt, et esitatud kuulutustes olevad kõik sõidukid ei ole varasemalt kahel korral avariiliste vigastuste tõttu maha kantud (tl 7-22). Samuti on väheusutav, et kõikidel müügisolevatel sõidukitel on 3 aasta jooksul 4 avariid olnud. Esitatud kuulutustest nähtub, et hinnavahemik on suur alates 180 000 kroonist kuni 79 000 kroonini. Kohus on veendunud, et kuulutustes märgitud sõidukite hinnad sõltuvad konkreetse sõiduki tehnilisest seisukorrast, mis ei ole ülekantavad hageja sõidukile. Hageja enda poolt sõiduki turuväärtuse hindamine 180 000 kroonile, millele Haju Maakohus on 05.03.2007 määruses tsiviilasjas nr 2-07-6376 viidanud ei ole tõendiks, mille aluseks saaks vaidlusaluse sõiduki turuväärtuseks pidada 180 000 krooni (tl 23-24). Arvestades avariide hulka ja taastamise ebakvaliteetsust ning analoogsete sõidukite hinda turul, leiab kohus, et kostja poolt määratud sõiduki juhtumieelne väärtus summas 100 000 krooni on reaalne vara väärtus. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki turuväärtus enne vargust oli 180 000 krooni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.