Tsiviilasja number
2-08-2174
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Deltamaks OÜ hagi OÜ Aleksfori Ehitus vastu võlgnevuse 29 500 krooni väljamõistmiseks ja OÜ Aleksfori Ehitus vastuhagi Deltamaks OÜ vastu võlgnevuse 46 020 krooni väljamõistmiseks 75 520 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Deltamaks OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Deltamaks OÜ (registrikood 10988739, aadress Akadeemia tee 38-20, Tallinn 2611); seaduslik esindaja Alexey Poskachev, lepinguline esindaja Tiina Pill Kostja OÜ Aleksfori Ehitus (registrikood 10569273, aadress Koorti 16-13, Tallinn 13623), esindaja Tamara Vologžanina
Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2009 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja Deltamaks OÜ hagi OÜ Aleksfori Ehitus vastu võlgnevuse 29 500 krooni ja intresside väljamõistmiseks ning jaotas poolte vahel menetluskulud. Teha selles osas uus otsus. Rahuldada põhihagi. Välja mõista OÜ-lt Aleksfori Ehitus Deltamaks OÜ kasuks 29 500,00 (kakskümmend üheksa tuhat viissada) krooni ja intressid seisuga 01.01.2009 8694,20 (kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend neli krooni 20 senti) ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 95% põhinõudest.
Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Deltamaks OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Resolutsioon TsMS §-st 654 lg 22 aluselt tervikuna: Rahuldada põhihagi. Välja mõista OÜ-lt Aleksfori Ehitus Deltamaks OÜ kasuks 29 500,00 (kakskümmend üheksa tuhat viissada) krooni ja intressid seisuga 01.01.2009 8694,20 (kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend neli krooni 20 senti) ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 95% põhinõudest. Rahuldada vastuhagi. Välja mõista Deltamaks OÜ-lt võlgnevus 46 020 (nelikümmend kuus tuhat kakskümmend) krooni OÜ Aleksfori Ehitus kasuks. Välja mõista Deltamaks OÜ-lt viivis 968,00 (üheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni OÜ Aleksfori Ehitus kasuks. Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja sõlmis kostjaga projekteerimislepingu, mille kohaselt kohustus kostja projekteerima ehitise asukohaga Suur-Paala 9 Tallinn ümberehituse 2006 aasta lõpuks. Hageja tasus kostjale lepingu alusel 29 500 krooni. Kostja tähtaegselt oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja ütles 02.12.2007 projekteerimislepingu üles ning palus tagastada lepingu alusel saadud summa 29 500 krooni. Hageja palus kohtul välja mõista võlgnevuse 29 500 krooni ja intressi 8 694,21 krooni ja alates 01.01.2009 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on asunud lepingut täitma, kuid täitmine ei olnud võimalik hageja viivituse tõttu. Kostja esitas Tallinna linnale projekteerimistingimuste taotluse ja korraldas tehniliste tingimuste kooskõlastamise tehnorajatiste omanikega. Kostja tellis geodeetiliste tööde tegemise OÜ-st Gemerk 2006 maikuus ja tasus selle eest 6 490 krooni. Kostja koostas eelprojekti. Projekti lõpetamiseks oli vaja kontrollida maja kandekonstruktsioone, mistõttu pöördus kostja hageja poole, et avada maja vahelagi. Vahelae avamist paluti projektijuhtidelt. Avamist nõuti kohe pärast konstruktori kaasamist 2006. keskel. A. A. teavitas 2006.a keskel korduvalt telefoni teel hr K. vahelae avamise vajadusest. Pärast vahelae avamist oli järgmiseks vaja saada kooskõlastus tuletõrjega. Aleksandrova küsis juhiseid, kuidas projekti koostada 2007 augustis. Vastust talle ei antud. Probleem oli vahelaes
2(8)
II ja III korruse vahel. Ilma avamiseta polnud võimalik teada saada, mis materjalist vahelagi oli. Hageja viivitas vahelae avamisega, mistõttu ei olnud võimalik projekti lõpetada. Hageja avas vahelae alles augustis 2007. Lae avamisel selgus, et kostjale oli antud ebaõiget infot vahelae materjali kohta ning projekt tuli ümber teha. Kostja andis hagejale info erinevate lahenduste kohta ning küsis hageja juhiseid. Hageja kostjale juhiseid ei andnud, mistõttu ei olnud võimalik projekti lõpetada. Kostja ei ole kätte saanud hageja ülesütlemisavaldust. Vastuhagi Pooled sõlmisid 06.06.2009 hagejaga töövõtulepingu, mille kohaselt osutas kostja hagejale ehitusjärelevalve teenust objektil Maleva 2 H. Lepingu kohaselt pidi hageja tasuma igakuiselt arvete alusel 8 000 krooni, millele lisandub käibemaks, kuni kasutusloa väljastamiseni. Hageja on jätnud tasumata kokku 46 020 krooni. Kostja palus välja mõista võlgnevuse 46 020 krooni ja viivise 29 531,27 krooni. Põhihagi rahuldamise korral teha tasaarvestus vastuhagi vastava osaga. Hageja vastus vastuhagile Hageja kostja vastuhagi ei tunnistanud. Kostja ei ole osalenud dokumenteeritavate ehitustööde ülevaatusel ega kontrollinud ehitajale tehtud ettekirjutuste täitmist. 2007 alguses ei õnnestunud hagejal kostjaga kontakti saada, mistõttu võib arvata, et kostja ei täitnud sel ajal oma lepingulisi kohustusi. Ehitise kasutusluba saadi 31.08.2007, seega ei olnud kostjal alust esitada arvet septembri eest. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi ja mõistis Deltamaks OÜ-lt välja võlgnevuse 46 020 krooni OÜ Aleksfori Ehitus kasuks. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. See tähendab, et kohustus tuleb täita lepingus märgitud tähtajal. Selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 tingimuste esinemise korral. Võlgnik ei vastuta kohustuse mitte õigeaegse täitmise eest, kui tegemist on vastuvõtuviivitusega. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja /---/ keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Vastavalt VÕS § 119 lg 2 võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastuvõtuviivituse võib kaasa tuua info andmata jätmine, kui ilma vastava infota ei olegi võimalik lepingut täita. Samuti võib vastuvõtuviivituse kaasa tuua VÕS § 23 lg-s 2 sätestatud koostöökohustuse rikkumine. Sellise koostöökohustuse kohaselt on võlgnikul, kui ta saab infot asjaolu kohta, mis võib anda võlausaldajale aluse lepingu muutmiseks või mõjutab muul põhjusel võlausaldaja huvi lepingu täitmise vastu ja selline huvi on võlgnikule äratuntav, õigus küsida võlausaldajalt tegevusjuhiseid ning võlausaldaja on kohustatud juhiseid andma, kui see on hea usu põhimõtte kohaselt mõistlik. Vastavalt pooltevahelise töövõtulepingu p-le 2 pidi kostja töö hagejale üle andma hiljemalt 31.12.2006. Kostja ei ole kuni tänaseni tööd üle andnud, mistõttu on tegemist ilmse lepingu rikkumisega. Kostja väitel on hageja olnud vastuvõtuviivituses, kuna ei ole avanud vahelage ega ole pärast vahelae avamist andnud kostjale täiendavaid juhiseid. Seejuures ei ole poolte vahel vaidlust selles, et vahelagi avati augustis 2007.
3(8)
Tunnistaja N. K. ütlustest nähtub, et projekti kohaselt oli vajalik lagedest tehnosüsteeme läbi juhtida ning selleks oli eeldatavasti vaja teada vahelagede materjali. Ilma vahelage avamata ei olnud võimalik lae materjali hinnata, sest lagi oli krohvitud. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, kes ja millal on hagejalt palunud vahelae avamist ja kuidas hageja esindajad on sellesse suhtunud. Vahelae avamisel küll räägiti tuletõkke teemadel, kuid tunnistaja ütlustest ei nähtu, et kostja esindajad oleks hagejalt selles suhtes mingisuguseid juhiseid küsinud. Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt selleks, et teada saada, kas on võimalik lage töödelda ja kasutada, telliti ekspertiis. Tulemus oli, et see on võimalik, kuid see pole odav. OÜ Deltamaks oli valmis seda hinda maksma. Seda otsustas juhatuse liige Alexey Poskachev. Juhatuse liikme otsusest informeeris tunnistaja A. A.t kohe, kui otsus tehti. Seega ei nähtu tunnistaja ütlustest, et hageja oleks olnud vastuvõtuviivituses vahelae avamisega või juhiste andmisega, kuid tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja on andnud oma juhised kostjale ilma viivituseta. Hageja 02.12.2007 avaldusest nähtub, et hageja soovib ettemaksuna tasutud summade tagastamist. Kuna ettemaksu summade tagastamine on võimalik vaid taganemise korral ja mitte lepingu ülesütlemisel tellija rikkumise tõttu, siis tuleb hageja avaldust käsitleda taganemisavaldusena. Kostja väitel ei ole ta hageja 02.12.2007 avaldust kätte saanud, samas ei ole hageja kättesaamise kohta tõendeid esitanud. Seega võib eeldada, et kostja sai hageja 02.12.2007 avalduse kätte koos hagimaterjalidega 28.03.2009. Üldjuhul ei peeta kohustuse täitmisega hilinemist oluliseks lepingu rikkumiseks ning eeldatakse, et sellises olukorras peab võlausaldaja andma kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (VÕS § 114). Käesoleval juhul hageja kostjale lepingu täitmise täiendavat tähtaega andnud ei ole. Lepingu eesmärk – ehitusprojekti koostamine – on jätkuvalt saavutatav. Ka hageja on avaldanud, et soovib jätkuvalt ehitist ümber ehitada. Juhul, kui hageja huvi lepingu täitmise vastu on kahanenud seoses olukorraga kinnisvaraturul, siis ei oma see tähtsust VÕS § 116 kohaldamisel, sest see ei olnud kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav. Ka ei välista käesolev seisukoht kuidagi võimalike kahjunõuete esitamist. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks lepingut rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, samuti ei anna tähtaja ületamine põhjust uskuda, et kui hageja annaks kostjale lepingu täitmise lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja, ei suudaks kostja lepingut täita. Seetõttu toimunud lepingurikkumine ei kujutanud endast olulist lepingurikkumist. Kuivõrd lepingu rikkumine ei olnud oluline, siis ei olnud täidetud taganemise materiaalsed eeldused ning hageja taganemisavaldusel õiguslikke tagajärgi ei olnud. Seega on leping poolte vahel jätkuvalt kehtiv ning kostja on kohustatud lepingut täitma ja hageja on õigustatud lepingu täitmist nõudma. Hageja nõue ettemaksu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi aluseks on poolte vahel sõlmitud käsundusleping. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lepingu täitmata jätmise korral on võlausaldajal õigus keelduda tasu maksmisest kuni kohustuste täitmiseni VÕS § 111 alusel. Seega on käsundiandjal õigus keelduda tasu, sealhulgas igakuise tasu, maksmisest juhul, kui käsundisaaja jätab täitmata oma kohustused. Hageja väitel ei ole kostja osalenud dokumenteeritavate ehitustööde ülevaatusel ega kontrollinud ehitajale tehtud ettekirjutuste täitmist. Hageja väitel 2007 alguses ei õnnestunud hagejal kostjaga kontakti saada, mistõttu võib arvata, et kostja ei täitnud sel ajal oma lepingulisi kohustusi. Hageja on jätnud tasumata 02.2007, 06.2007, 07.2007, 08.2007, 09.2007 koostatud arved, kuid ülejäänud arved on tasutud. Arvestades teenuse iseloomu – ehitusjärelevalve teenus – võis esineda kuid, kus teenuse osutamine ei eeldanudki mingisuguste tegevuste
4(8)
tegemist. Tõendamata on ka hageja väide, et kostja oli 2007 alguses kadunud. Toodud alustel on tõendamata lepingu rikkumine kostja poolt. Hagejal ei olnud õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 alusel ning hageja oli kohustatud tasuma kostjale tasu. Lepingu p 8.2. kohaselt on tellija kohustatud tasuma summa igakuiselt töövõtja esitatud arve alusel 15 päeva jooksul alates arve esitamisest. Arvete kättetoimetamise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Seega pidi hageja arved kätte saama alles koos vastuhagi materjalidega kohtuistungil 04.09.2009 ning kohustuse täitmise tähtpäevaks oli 19.09.2009. Seega oli kostjal õigus nõuda võlasumma 46 020 krooni tasumist hiljemalt 19.09.2009 ning viivist alates 20.09.2009. Lepingus pooled viivise määras kokku leppinud ei ole. Vastavalt VÕS 113 lg-le 1 on seadusjärgseks viiviseks alates 01.07.2009 aastas 8 %. Kohus mõistis hagejalt välja viivise alates 20.09.2009 kuni 04.12.2009 96 päeva eest summas 968,31 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Deltamaks hagi ning jätta rahuldamata OÜ AleksforI Ehitus vastuhagi. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kuigi kohus tõdes, et kostja oli rikkunud lepingut ja seda ilma igasuguse vabandava asjaoluta, leidis kohus siiski ebaõigesti, et tegemist ei olnud olulise lepingu rikkumisega, mistõttu ei olnud taganemisel õiguslikke tagajärgi. Kohus, tõlgendades vääralt nii õigusnorme kui konkreetse vaidluse asjaolusid, leidis ebaõigesti, et kuivõrd lepingu eesmärk on jätkuvalt saavutatav ja puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on lepingut rikkunud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu ning et tähtaja ületamine ei anna põhjust uskuda, et täiendava tähtaja andmisel kostja oma kohustus ei suudaks täita, siis ei ole tegemist olulise lepingu rikkumisega. Fakti, et lepingut on rikutud vähemalt raske hooletuse tõttu, tõendab tunnistaja D. K. vande all antud ütlused, mille kohaselt ei olnud vaatamata mitmetele katsetele kostjaga võimalik ühendust saada, mistõttu venis lepingu eesmärgi täitmine. Selline käitumine tingis apellandi usalduse kaotuse vastustaja vastu ning andis apellandile ka mõistliku aluse eeldada, et teine lepingupool ei täida oma kohustusi ka edaspidi, mis aga VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi on käsitletav ühe olulise lepingu rikkumise eeldusena. Kuivõrd kostja rikkus lepingut ilma ühegi vabanduseta, on selline rikkumine tahtlik ja seega ka toime pandud vähemalt raske hooletusega, mis on VÕS § 116 lg 2 p 3 järgi samuti oluliseks lepingu rikkumiseks. Arvestades usalduse kaotust ning kulusid, mida apellant on pidanud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu kandma, on äärmiselt ebamõistlik eeldada, et poolte vahel võiks ka edasi koostöö toimida ning lepingu eesmärk oleks endiselt saavutatav. Seega leidis kohus ebaõigesti, et tegu ei olnud lepingu olulise rikkumisega, mistõttu tuleb taganemisavaldus lugeda kehtivaks ning leping ülesöelduks ja selle alusel saadu tagastamisele kuuluvaks. VÕS § 114 lg 1 kohaselt võib kohustust rikkuvale poolele anda täiendava tähtaja. See aga ei ole kohustuslik. VÕS § 114 lg 1 sätestab m.h ka, et kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse et täitmiseks on antud täiendav mõistlik tähtaeg. Selline tähtaeg on kostjale ka antud, kuivõrd lepingu pidi täitma hiljemalt 31.12.2006, taganemisavaldus aga saadeti kostjale alles 12.02.2007. Ka ei ole kostja kandnud lepingu täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks ebamõistlikult suurt kahju. Seetõttu kooskõlas VÕS § 114 lg-s 1 sätestatuga ei olnud täiendava tähtaja selgesõnaline määramine ka apellandile kohustuslik. Käsundi täitmise kohustus tuleneb juba käsunduslepingu mõistest ning kohus on leidnud ebaõigesti, et hageja kohustus maksta tasu ei sõltunud asjaolust, kas teenust osutati või mitte,
5(8)
kuna ilma teenuse osutamiseta ei saa rääkida ka käsundist, ilma käsundita aga tasu maksmise kohustusest. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-00 ütleb, et kui kohtud on tuvastanud, et üks pool käsundit ei täitnud ja kulutusi ei tõendanud, ei olnud teine pool kohustatud ka raha maksma. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormus nõude olemasolu tõendamiseks. Kuivõrd just kostja nõue põhineb väitel, et tema on omapoolsed kohustused täitnud ja esitab nende eest arved, siis peab ta ka kohustuste täitmist tõendama ning kui ta seda tõendada ei suuda, tuleb järeldada, et ta ei ole oma kohustusi täitnud. Ühtegi dokumenti vms, mis tõendaksid kohustuste täitmist, ei ole aga kostja kohtule esitanud. Kohustuste mittetäitmist tõendavad aga tunnistaja D. K. antud ütlused, mille kohaselt hageja ei saanud hoolimata mitmetele katsetele kostjat kätte. Tulenevalt VÕS §-s 7 ja 23 lg 1 p-s 4 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest, on ilmne, et sellises olukorras ei saanud toimuda ka p-s 2.2.2 viidatud tegevuste tegemist ega käsundi täitmist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 04.12.2009 otsus tuleb osaliselt tühistada põhihagi rahuldamata jätmise osas. Selles osas on võimalik teha uus otsus, millega põhihagi rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täielikult osas, millega rahuldati vastuhagi ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg 6 korrata. Põhihagi osas puudub vaidlus selles, et poolte vahel on sõlmitud projekteerimisleping, millele laienevad töövõtulepingut reguleerivad võlaõigusseaduse sätted. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale üle andnud Suur-Paala 9 Tallinnas terviklikku projekti, mille osad on loetletud lepingu lisas (t.l.70). Hageja on tasunud lepingu lisas sisalduva maksegraafiku alusel esimese osa pärast lepingu allakirjutamist, s.o. 29 500 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja 02.12.2007 avaldus on käsitletav töövõtulepingust taganemisavaldusena VÕS § 189 lg 1 mõttes, mille kostja sai kätte koos hagiavaldusega, s.o. 28.03.2009 (t.l.73). Vaidlus puudub ka selles, et kostja tähtaegselt projekti valmis ei saanud ja projektdokumentatsiooni hagejale üle ei andnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pani toime olulise lepingurikkumise. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Maakohus leidis otsuses, et üldjuhul ei peeta kohustuse täitmisega hilinemist oluliseks lepingu rikkumiseks ning eeldatakse, et sellises olukorras peab võlausaldaja andma kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (VÕS § 114). Maakohus leidis, et käesoleval juhul hageja kostjale lepingu täitmise täiendavat tähtaega andnud ei ole. Lepingu eesmärk – ehitusprojekti koostamine – on jätkuvalt saavutatav. Hageja apellatsioonkaebuses eelnimetatud maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja leiab, et on andnud VÕS § 114 lg 1 mõttes vaikimisi kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. Lepingu täitmise tähtaeg oli 2006 detsembris. Maksekäsu esitas hageja alles 23.01.2008 ja hagiavaldus samas asjas võeti kohtu poolt
6(8)
menetlusse 26.03.2009 (t.l.71). Kolleegium leiab, et hageja seisukoht on põhjendatud. Taganemisavaldus on esitatud ka mõistliku aja jooksul. Lisaks eelnevale on ka Riigikohus lahendis 3-2-1-67-09 leidnud, et VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud juhtudel ei ole tähtaja määramine üldse vajalik. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on kostja poolt lepingu täitmise tähtaja ületamine käsitletav lepingu olulise rikkumisena. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt peaks hageja andma jätkuvalt kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuigi kostja on ületanud seda tähtaega juba 3,3 aastat. Hageja on põhjendatult tuginenud VÕS §-le 116 lg 2 p 1 ja 4, mille kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, ja kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on sellises olukorras, kus kostja pole lepingut täitnud 3,3 aasta jooksul, ebamõistlik eeldada, et täiendava tähtaja jooksul kostja lepingu nõuetekohaselt täidab väljaspool kohtumenetlust. Puuduvad asjaolud, millest nähtuks, et kostjapoolne lepingurikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 alusel. Kolleegium nõustub maakohtuga selles osas, mille kohaselt ei olnud hageja vastuvõtuviivituses lepingu täitmise käigus. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Eelkõige kohaldub see säte siis, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Viidatud paragrahv reguleerib olukorda, kus võlgniku kohustuse täitmine on takistatud võlausaldajast sõltuvate asjaolude tõttu, ning esitab loetelu vastuvõtuviivituse eeldustest. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja ei olnud asjas esitatud asjaolude ja nende kinnituseks esitatud tõendite kohaselt vastuvõtuviivituses, siis ka see asjaolu kinnitab, et lepingut on oluliselt rikkunud kostja. Tunnistaja N. K. ütlustest nähtub, et projekti kohaselt oli vajalik lagedest tehnosüsteeme läbi juhtida ning selleks oli eeldatavasti vaja teada vahelagede materjali. Ilma vahelage avamata ei olnud võimalik lae materjali hinnata, sest lagi oli krohvitud. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, kes ja millal on hagejalt palunud vahelae avamist ja kuidas hageja esindajad on sellesse suhtunud. Vahelae avamisel küll räägiti tuletõkke teemadel, kuid tunnistaja ütlustest ei nähtu, et kostja esindajad oleks hagejalt selles suhtes mingisuguseid juhiseid küsinud (t.l.156). Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt selleks, et teada saada, kas on võimalik lage töödelda ja kasutada, telliti ekspertiis. Tulemus oli, et see on võimalik, kuid see pole odav. OÜ Deltamaks oli valmis seda hinda maksma. Seda otsustas juhatuse liige Alexey Poskachev. Juhatuse liikme otsusest informeeris tunnistaja A. A.t kohe, kui otsus tehti (t.l. 159). Maakohus leidis õigesti, et tunnistaja ütlustest ei nähtu, et hageja oleks olnud vastuvõtuviivituses vahelae avamisega või juhiste andmisega, kuid tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja on andnud oma juhised kostjale ilma viivituseta. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Vaidlus puudub selles, et hageja on vaidlusaluse lepingu alusel maksnud kostjale 19.04.2006 29 500 krooni. Kostja ei ole mingit vastusooritust teinud. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale vaidlusaluse lepingu alusel midagi üle andnud. Seega kuulub põhihagi rahuldamisele.
7(8)
Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 189 lg 1 alusel intressid. Hageja on VÕS § 94 lg 1 alusel palunud intressi välja mõista kostjalt kuni seisuga 01.01.2009 8694,20 krooni ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 95% põhinõudest. Vastuhagi on maakohus põhjendatult rahuldanud. Maakohus ei ole vastuhagi rahuldamist põhjendanud asjaoluga, mille kohaselt ei peaks käsundisaaja tõendama käsundi täitmist ja selleks tehtud kulutusi, nagu leitakse apellatsioonkaebuses. Maakohus leidis, et vastavalt poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu p-le 8.1.1 on käsundi saaja tasuks 8000 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu p-le 8.2 oli tellija kohustatud tasuma summa igakuiselt töövõtja arvele 15 päeva jooksul alates arve esitamisest ja p –le 9.1 jõustus leping allakirjutamise momendist ja kehtis kuni objekti kasutusloa saamiseni (t.l.123). Vaidlus puudub selles, et kasutusluba on antud objektile, mille osas kostja ehitusjärelevalvet teostas (t.l. 121). Seega on OÜ Aleksfori Ehitus lepingu täitnud ja tal on õigus nõuda tasu lepingu täitmise eest VÕS § 111 lg 3 alusel. Deltamaks OÜ ei ole tõendanud, et OÜ Aleksfori Ehitus oleks rikkunud lepingutingimusi. Seega ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited vastuhagi osas alust maakohtu otsust selles osas tühistada või muuta. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada põhihagi osas. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1, 173 lg 3 alusel poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.