Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-39373
Tsiviilasi
BT Osaühingu ärinimega
hagi S OÜ (likvideerimisel) (endise
SOÜ) vastu põhivõla 227 163,20 krooni ja
viiviste väljamõistmiseks 227 163,20 krooni Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja BT Osaühing (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja seaduslik esindaja Igor N kostja S OÜ (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.08.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 25.02.2009.a ja 02.03.2009.a armatuuri kokku 227 163,20 krooni eest. Kostja kauba eest tasunud ei ole. Hageja saatis 28.04.2009.a kostjale saldoteatise võla kohta, mille kostja kinnitas. Pooled olid kokku leppinud viivises määraga 0,15 % päevas. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 227 163,20 krooni, viivise hagiavalduse esitamise aja seisuga 43 609,60 krooni ja viivise 0,15 % päevas põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja juhatuse liige allkirjastas saldoteatise raamatupidamise andmete põhjal. Kostja lao inventuuri käigus on aga selgunud, et kaup ei ole kostja lattu jõudnud. Kostja ei suuda tuvastada, et kauba oleks vastu võtnud mõni tema poolt selleks volitatud isik. Kuna põhisumma on põhjendamatu, siis on põhjendamatu ka viiviste nõue. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 02.01.2008.a ostu-müügilepingu, mille kohaselt kostja ostab hageja poolt pakutavaid materjale vastavalt ostja poolt esitatud tellimusele. 26.02.2009.a ja 02.03.2009.a saatelehtedelt nähtuvalt on hageja kostjale armatuuri üle andnud. 28.04.2009.a saldoteatisel on kostja kinnitanud, et võlgnevus hageja ees on 235 562,20 krooni. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et ta ei ole kaupa saanud, on paljasõnalised. Saldoteatise kinnitamisega on kostja tunnistanud oma võlgnevust ning seega ka kauba saamist. Tõendeid, mis annaksid aluse väita, et kostja on ekslikult saldoteatise kinnitanud, kohtule esitatud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 227 163,20 krooni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 3 kohustub ostja maksma müüjale viivist 0,15 % maksetähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 11.08.2009.a seisuga 43 609,60 krooni ja alates 12.08.2009.a viivis 0,15 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni.
Seega kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Väljaande Ametlikud Teadanded väljavõttest nähtuvalt määrati Harju Maakohtu 21.04.2010.a määrusega kostjale ajutine pankrotihaldur ning võlgnikul keelati ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine. Pankrotiseaduse § 20 lg 3 sätestab, et käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Tulenevalt TsMS § 358 lg 3, menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist. Käesolevas asjas andis kohus pooltele 18.03.2010.a määrusega aega avalduste ja dokumentide esitamiseks
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.