Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.aprillil 2010.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-52644
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Jorge Pakkaneni vastu 109 452.47 krooni nõudes
Hagihind
95 476.82 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja volitatud esindaja Silva Kark, Rakvere 5 Jõhvi Kostja: Jorge Pakkanen, isikukood xxxxxxxxxxx , elukoht xxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
08.aprillil 2010.a. eelistungil
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Jorge Pakkanenilt Swedbank AS kasuks 109 452.47 (ükssada üheksa tuhat nelisada viiskümmend kaks krooni ja 47 senti) krooni, sealhulgas võlgnevuse põhiosa 95 476.82 (üheksakümmend viis tuhat nelisada seitsekümmend kuus krooni ja 82 senti) krooni, intress 10 159.27 (kümme tuhat ükssada viiskümmend üheksa krooni ja 27 senti) krooni ja põhiosa viivis 3816.38 (kolm tuhat kaheksasada kuusteist krooni ja 38 senti) krooni. 3.Välja mõista Jorge Pakkanenilt Swedbank AS kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 09.10.2009.a. kuni põhinõude, 95 476.82 krooni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 4.Välja mõista Jorge Pakkanenilt Swedbank AS kasuks menetluskuluna hagihinnalt tasutud riigilõiv summas 10 000.00 (kümme tuhat) krooni. Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-52644 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 10 000.00 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik. Kostja on 11.märtsil 2010.a. eelistungil hageja nõude õigeks võtnud ning avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks. 08.aprilli 2010.a. eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli eelistungist teadlik. Pooled ei ole sõlminud ka kompromissi, hageja selgituse kohaselt ei ole ta pidanud võimalikuks kompromissi sõlmimist kostja poolt pakutud tingimustel. Kuna kostja ei ole eelistungile ilmunud, on hageja taotlenud TsMS § 410 alusel asja lahendamist sisuliselt. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 06.detsembril 2007.a. sõlmisid pooled laenulepingu nr 07-220167-VL (edaspidi Leping) summas 100 000 krooni intressimääraga 16% aastas tagastamise tähtajaga 10.12.2011.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval summas 2851.33 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksetega võlgnevusse alates 10.10.2008.a. ning sellest ajast kuni 10.04.2009.a. kostja laenu täies ulatuses ei maksnud, olles viivituses 7 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 06.05.2009.a. ütles hageja lepingu üles. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingus sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Leping hageja poolt üles öeldi. Lepingu ülesütlemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata laenusumma ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga (tagastamata laenusumma) 95 476.82 krooni ja tasumata intresse 10 159.27 krooni. Hageja nõue tagastamata laenusumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu.
VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust summas 95 476.82 krooni tähtaegselt, viivitas kostja selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 3816.38 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 09.10.2009.a. TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 10 000.00 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 10 000.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.