Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.aprill 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-68826
Tsiviilasi
MCL OÜ hagi OÜ M vastu võla nõudes
Hagi hind
36 816 krooni
Menetlusosalised ja nende Hageja MCL OÜ reg kood xxx, asukoht: xxx esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Past, epost: [email protected] Kostja OÜ Mreg kood xxx asukoht: xxx, juhatuse liige Aleksei N Kostja lepinguline esindaja: Igor S , xxx Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt M põhivõlg 36 816 krooni ja viivised 3 682 krooni, kokku 40 498 krooni MCL OÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta OÜ M kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16. augustil 2008.aastal kirjalikus vormis tööettevõtulepingu nr 9, mille kohaselt hageja täitis kostja antud tellimuse (maalritööd) Viimsi vallas asunud objektil. Tegelikkuses teostas hageja lepingus nr 9 ettenähtud tööd ajavahemikus alates 4.08.2008 kuni 22.08.2008.a. Lepingu nr 9 p 7.1 ja 7.2 kohaselt leppisid pooled kokku tööde teostamise tähtajaks 01.08.2008 kuni 01.09.2008.a. 22. augustil 2008.aastal andis hageja esindaja hr M. S lepingu nr 9 alusel teostatud tööd akti nr 47 alusel üle kostja esindaja A. N ile, kes hageja teostatud tööd võttis vastu pretensioone esitamata. Hageja andis kostjale samas üle ka arve-saatelehe nr 47, 22.08.2008.a. Hageja teostas kostjale maalritöid 312 tunni ulatuses. Vastavalt lepingu nr 9 p-le 6.1 oli kirjalikult kokku lepitud tööde hinnaks 100 krooni /1tund (lisandub käibemaks 18%) ning teostatud tööde mahuks ca 1000 m2 pinda. Lepingu nr 9 järgi kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaks põhisummaks on seega 36 816 krooni (100x312= 31 200; 31200 + 18% = 36816 krooni). Hageja poolt esitatud arve tasumise tähtajaks oli 14 päeva arve esitamisest, s.o. 6. september 2008.a. Vaatamata kirjalikule lepingule ning hageja poolt korduvalt esitatud nõuetele kostja hagejale tasu ei maksnud. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt ja kostja on hageja poolt lepingu nõuetekohase täitmise nõudeid esitamata vastu võtnud. Pooled leppisid kokku, et juhul, kui kostja (lepingus nr 9 Tellija) ei tasu hageja (lepingus nr 9 Täitja) poolt esitatud arvet nr 47 tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu summast. Käeolevaks ajaks on kostja olnud viivituses arve nr 47 tasumisega vähemalt 365 päeva. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 36 816 krooni, ja 10% viivist 3682 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt esitatud hagi ei tunnusta. Hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt. Kostja tööde järelevalvet teostav isik M S viitas korduvalt hageja töös esinevatele puudustele. Pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel lubas hageja osundatud puudused kõrvaldada ning pooled leppisid kokku ka lepinguliste tööde tähtaja pikendamises kuni 31.08.2008.a. Hageja palvel koostati 22.08.2008.a tööde üleandmise- vastuvõtmise akt ning hageja andis kostjale üle arve-saatelehe nr 47 samal kuupäeval. Kostja ei teostanud töid ka 31.08.2008.a kokkulepitud tähtajaks. 16.09.2008.a teatas tellija kostjale, et ei aktsepteeri teostatud töid ja loobub kostja kui töövõtja teenustest. Esitatud defektide tabelist nähtub, et hageja ei ole teostanud tellitud töid nõustavas mahus. Hageja poolt teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele. Hageja on rikkunud pooltevahelist lepingut, mille tagajärjel oli lepinguliste tööde mahajäämus objektil lubamatult suur. 16.09.2008.a koostatud tellija protokollist nr 2 nähtub, et suurem osa töödest ei olnud teostatud nõutava tulemuseni. Hageja poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise tõttu tekkis kostjal varaline kahju summas 53 117,80 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohutistungil ära poolte seisukohad, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 16. augustil 2008.aastal kirjalikus vormis tööettevõtulepingu nr 9, mille kohaselt hageja teostas kostja tellimisel töid (maalritööd) Viimsi vallas asunud objektil. Antud lepingu nr 9 p 7.1 ja 7.2 kohaselt leppisid pooled kokku tööde teostamise tähtajaks 01.08.2008 kuni 01.09.2008.a. Poole vaidlevad selle üle, kas hageja on nõuetekohaselt ja tähtaegselt oma lepingulised kohustused täitnud. VÕS § 24 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohus leiab, et 22. augustil 2008.aastal vormistatud aktiga nr 47 on tõendatud, et hageja andis üle kostjale tööd kokku summas 36 816 krooni. Aktist ei nähtu, et kostja oleks mingeid pretensioone üleantud tööde osas esitanud. Kostja vastuväited selle kohta, et nimetatud akt vormistati hageja alusetul nõudmisel, ei ole millegagi tõendatud. Samal kuupäeval vormistatud arve-saatelehega nr 47 on tõendatud, et kostja on vastu võtnud antud dokumendi, mis on välja antud teostatud tööde akti nr 47 alusel. Antud asjaolu tõendab kostja esindaja allkiri käsitletud arve-saatelehel. Vastavalt pooltevahelise lepingu nr 9 p-le 6.1 oli kirjalikult kokku lepitud tööde hinnaks 100 krooni /1tund (lisandub käibemaks 18%) ning teostatud tööde mahuks on ca 1000 m2 pinda. Kohus leiab, et nimetatud arve-saatelehe nr 47 alusel on kostjal tekkinud hageja ees tasumise kohustus sellel märgitud summas 36 816 krooni. Vastavalt pooltevahelise töövõtulepingu nr 9 p 6.2.1 ja antud arve-saatelehele märgitule pidi kostja tasuma hagejale teostatud tööde eest 14 päeva jooksul. Kohus leiab, et eeltoodu tõendab, et hageja teostas pooltevahelisest tööettevõtulepingust nr 9 tulenevad kohustused nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kirjalike vastuväidete esitamine nõudele rohkem kui 1 aasta peale teostatud tööde üleandmist ületab vastuväidete esitamiseks ettenähtud tähtaegu ja ei ole seetõttu lubatavad. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus on tõendada, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tuginedes VÕS § 74 lg 4 sätestatule ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2008.a. otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-80-08 p-s 2.1 toodule, eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingu kohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Vastavalt pooltevahelise ülalnimetatud lepingu p 5.2 alusel kohustus tellija teavitama töövõtjat töös avastatud puudustest 2 tööpäeva jooksul, märkides normid, mida nimetatud puudused rikuvad või ei täida täies mahus. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohtule hageja kokkulepitud teavitamist töös väidetavalt esinenud puudustest. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid tööde nõuetekohase üleandmise kohta. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et nendel oleks mingi seos hagejaga. Antud tõendid käsitlevad kostja ja tellija vahelist kirjavahetust ja puudusi kostja töös. Hageja allkirja ühelgi tõendil ei ole. Ühegi väidetava defekti tutvustamist hagejale kostja tõendanud ei ole.
VÕS § 644 lg 1 alusel peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusel tugineda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt töövõtjale ei teata. Kohus asub seisukohale, et kostja on kaotanud õiguse hageja töö mittevastavusele lepingutingimustele tugineda, kuivõrd kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks tähtaegselt ja nõuetekohaselt hagejat väidetavatest puudustest töös teavitanud ning tegi seda esmakordselt hagile kirjalikke vastuväiteid esitades. 01.12.2009.a. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on tekkinud tasumise kohustus hageja poolt teostatud tööde eest. Kostja oma kohustust täitnud ei ole. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisel täies ulatuses. Hageja kõrvanõue jagab põhinõude saatust. VÕS § 113 lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise ülalnimetatud lepingu p 9.1 alusel on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu summast. Seega kuulub kohaldamisele kokkuleppe punktis 4 kokku lepitud 0,5 % viivisemäära viivitatud summalt. Hagi esitamise seisuga oli kostja arve-saatelehe nr 47 tasumisega viivituses 365 päeva. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis 10% hageja põhinõudena käsitletavalt lepingu summalt 36 816 krooni, millest 10% viivist moodustab 3682 krooni.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.