2-10-13159/3 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

2.5 OÜ X ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest lähtuvalt on ajutise pankrotihalduri hinnangul ettevõttel järgmised varad: - pangas 100 krooni - Kinnistu registriosa nr xxxxxxx hinnanguliselt 110 000 krooni - Kinnistu registriosa nr xxxxxxx hinnanguliselt 110 000 krooni - Kinnistu registriosa nr xxxxxxx hinnanguliselt 110 000 krooni Kokku hinnanguliselt vara 330 100,00 krooni Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku omandisse kuuluvate kinnisasjade väärtuse osas on kujunenud alljärgnevalt. OÜ- le X kuuluvad kinnistud on bilansis põhivarana kajastatud soetusmaksumuses. Võlgniku esindaja poolt esitatud andmetest nähtuvalt on kinnistu xxxxxxxxxxxxx soetusmaksumus 4 154 912 krooni, xxxxxxxxxxxxx soetusmaksumus 4 188 267 krooni ning xxx-xxxxxxxxx soetusmaksumus 4 188 267, kokku seega kinnistute soetusmaksumuste summa 12 531 446 krooni. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur peab tegema selgeks võlgniku varalise seisundi käesoleva hetke seisuga, ei analüüsi ajutine pankrotihaldur oma aruandes kinnistute maksumusega seonduvat nende soetamise hetkel. Kinnistute käesoleval hetkel oleva orienteeruva väärtuse osas hinnangu andmisel on ajutine pankrotihaldur lähtunud kinnisvaraportaalides olevast informatsioonist Valgamaal müüdavate orienteeruvalt sama suure pinnaga maatulundusmaade müügihinnast. Nii on näitena 2,4 ha suuruse maatulundusmaa hinnaks 115 000 krooni, 1,8 ha maatulundusmaa hinnaks 130 000 krooni. Võlgnikule kuuluvate kinnistute pindalaks on orienteeruvalt 2,2 ha ning otstarve 100 % maatulundusmaa. Eeltoodud võrdlusandmetest tulenevalt hindab ajutine pankrotihaldur ühe kinnistu väärtuseks 110 000 krooni ning kokku oleks võlgnikule kuuluvate kinnistute väärtuseks orienteeruvalt 330 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud informatsiooni kohaselt on käesoleva hetke seisuga võlgnik taganenud OÜ-ga A K sõlmitud kinnistute müügilepingutest, mille tagajärjel kohustuksid pooled tagastama tehingu järgi saadu s.t. võlgnik kinnistud ning OÜ A K kinnistute müügihinnad (kokku kolme kinnistu eest 12 424 300 krooni). Seega on võlgniku varana käsitletav ka nõue OÜ A K vastu summas 12 424 300 krooni. Seega on võlgnikul küll nõue OÜ A K vastu summas 12 424 300 krooni, kuid arvestades eelviidatud asjaolusid, nõude suurust ja eelkõige õiguslikke asjaolusid vajab eelviidatud nõudega seonduv sissenõutavus pankrotimenetluses täpsemat analüüsi.

Võlgniku majandustegevuseks on olnud kinnis- ja vallasvara haldamine, arendus ja müük. Võlgniku majandustegevus on juhatuse liikme selgituste kohaselt lõpetatud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võlgnikul rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgnikul olemasolevaid varasid. Juhatuse liikme selgituste kohaselt oli 2004.a. lõpust ettevõtte peamiseks majandustegevuse eesmärgiks rajada koos teiste ettevõtetega xxxxx linna piirile tehnopark või alternatiivina luua võimaluse korral samas piirkonnas liiva kaevandus. Nimetatud ettevõtmise teostamiseks soetas võlgnik kolm kinnistut OÜ-lt A K. Nimetatud äriprojekti elluviimine ei õnnestunud. Maksu- ja Tolliamet algatas nimetatud kinnistute ostuga seonduvalt maksumenetluse ning luges maksurevisjoni käigus kinnistute eest tasutud hinna ebamõistlikult suureks ja leidis, et see on majanduslikult põhjendamatu ega lugenud seetõttu nimetatud summa osa, mis ületab kinnistute tegelikku turuväärtust ettevõtlusega seotud väljamakseteks. Ühtlasi määrati võlgnikule tasumisele tulumaksu summas 4,6 miljonit krooni. Võlgnik vaidlustas Maksu-ja Tolliameti maksuotsuse. Tartu Halduskohtu 07.05.2007.a. otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2007.a. otsusega haldusasjas nr. 3-07-132 jäeti OÜ X kaebused rahuldamata ning viidatud otsused jõustusid Riigikohtu 08.11.2007.a. määrusega. Viidatud suur maksekohustus ja sellele lisanduv viivis tingisidki võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamise, sest võlgnik ei olnud ja ei ole jätkuvalt suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning selline maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid võlgnevuste likvideerimiseks, sest rahana on võlgnikul pangas 100 krooni ning kinnistute väärtuseks on hinnanguliselt 330 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnanagul on ettevõte maksejõuetu. Võlgnik ei ole pikema aja jooksul suutnud likvideerida oma võlgnevusi võlausaldajate ees ning see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga.Juhatuse liikme selgitustest tulenevalt ei ole käesoleval hetkel teada mitte ühtegi võimalikku tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate kulude tasumise ning ettevõtte juhtkond ei näe võimalusi edasise tegevuse jätkamiseks ja seeläbi kohustustest vabanemiseks. Seega ei ole käesolevas olukorras mõeldav ettevõtte tegevuse jätkamine või tervendamine. Eeltoodust tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ X majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, tegemist on maksejõuetu ettevõttega alljärgnevatel põhjustel: - Äriühingu 2007.a. majandusaasta lõpetati juba kahjumiga summas 7 516 118 krooni. 2008.a. majandusaasta lõpetati samuti kahjumiga, summas 1 412 674 krooni ning 2009.a enam majandustegevust ei toimunud. 2008.a majandusaasta lõpetati kahjumiga seisuga 26.03.2010.a on seetõttu äriühingu omakapital juba – 10 553 874 krooni. - Võlgniku kohustused ületavad tema varasid. - Võlgnikul puudub likviidne vara. - Võlgnikul puuduvad käesoleval hetkel võimalused täiendavate vahendite kaasamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu ja puuduvad väljavaated sellisel kujul tegevuse jätkamiseks.

seisukohale, et oluliseks negatiivseks teguriks OÜ X makseraskustesse sattumisel Maksu-ja Tolliameti poolt maksurevisjoni käigus määratud tasumisele kuuluv tulumaks. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud välja, et 15.12.2006.a. on Maksu- ja Tolliameti otsusega nr. 125/443 määratud OÜ-le X käibemaks summas 2 110 500 krooni maksustamisperioodide 2004.a. detsember ja 2005.a. veebruar eest. Otsuse järgi väheneb määratud maksusumma võrra OÜ X 2004.a. detsembri ja 2005.a. veebruari sisendkäibemaks ning sellest tulenevalt väheneb sama summa võrra ka käibemaksu enammakse. Samuti kohustati OÜ-d X tasuma tulumaksu summas 4 661 983 krooni. Maksuotsuse kohaselt leidis maksuhaldur, et OÜ X on alusetult arvestanud sisendkäibemaksu hulka OÜ A K arvetel märgitud käibemaksusummad kokku summas 2 110 500 krooni, sealhulgas 2004.a detsembris summas 1 411 200 krooni ning 2005.a veebruaris 699 300 krooni. Tulumaksu osas on otsuses maksuhaldur olnud seisukohal, et OÜ X poolt kinnistute xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxx-xxxxxxxxx eest tasutud hind summas 13 835 500 krooni on ebamõistlik ja majanduslikult põhjendamatu. Maksuhaldur luges ettevõtlusega seotud väljamakseteks kaebaja poolt tehtud kulutused summas 106 384 krooni, ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks väljamakseid kokku summas 13 729 116 krooni OÜ X ei nõustunud eelnimetatud maksuotsusega ning esitas Tartu Halduskohtule 17.01.2007.a kaebuse Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 15.12.2006.a maksuotsuse nr 12-5/443 tühistamiseks. Kuivõrd maksuotsus jäi jõusse, siis tekkis võlgnikul maksuvõlg, mida ei suudetud likvideerida. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on ettevõtte maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ettevõttele täiendava tulu- ja käibemaksu määramine, mida ettevõtte juhtkond oma tegevuse alustamisel ei osanud ette näha.Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, sest nähtuvalt võlgniku ning Maksu- ja Tolliameti vahelistest kohtuvaidlustest, on ettevõttele maksude täiendav määramine tingitud maksuseaduste erinevast tõlgendamisest. Samuti sisalduvad maksuvaidluses viited sellele, et Maksu- ja Tolliameti initsiatiivil on Prokuratuur uurinud ka võlgniku juhatuse liikme tegevust, kuid ei ole selles leidnud kriminaalkuriteo tunnuseid. Nimelt on võlgnik käsitlenud tema poolt omandatud kinnistuid kruntidena (kavatsusega need välja ehitada ja luua tehnopark), mille võõrandamisel ei kohaldata maksuvabastust KMS § 16 lõige 2 punkt 3 tähenduses. Seevastu Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kinnistute võõrandamisel kohaldus käibemaksuvabastus. Võlgniku esindaja sõnul oli aga kinnistute soetamine tehnopargi väljaehitamiseks igal juhul ettevõtlusega seotud ning tehingu hinnaks oli poolte vahel kokkulepitud hind. Kuigi kohtute poolt on leidnud tuvastamist, et Maksu- ja Tolliameti poolt on OÜ-le X maksusummad määratud õigesti, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik ja tema juhatuse liige ei ole tegutsenud tahtlikult maksujõuetuse põhjustamise eesmärgil, vaid küsimus on olnud erinevas maksuõiglikus seaduse tõlgendamises. Vastuseks ajutise pankrotihaldurile järelpärimisele, et miks ei ole ettevõtte juhatus esitanud pankrotiavaldust juba varasemalt vastas juhatuse liige järgmist: /--/ X OÜ, E E OÜ ja D OÜ maksuotsused ja asjaolud kohtuasjades olid täiesti analoogsed. Siiski võttis Riigikohus menetlusse ainult E E OÜ ja D OÜ kassatsioonkaebused ning Riigikohus saatis oma EEesti OÜ ja D OÜ kohtuasjad uuesti tagasi halduskohtusse, kes tühistas eelnimetatud maksuotsused. Ainuke erinevus kolme ettevõtte kohtuasjadel oli selles, et X OÜ kassatsioonikaebus esitati ajaliselt varem. Kuna E E OÜ ja D OÜ kassatsioonikaebused võeti menetlusse pidasime siiski võimalikuks leida alus, millega ka OÜ X kohtumenetlus oleks võimalik taastada. Tartu Halduskohtus selgusidki uued asjaolud, milliste ilmnemisel leidsime, et on küllaldane alus teistmiseks. Seega esitas OÜ X samas kohtuasjas teistmise avalduse, kuid Riigikohus otsustas 10.09.2009.a. kohtumäärusega teistmisavaldust mitte menetleda /--/. Juhatuse liige on samuti selgitanud, et olukorras, mil OÜ X osas oli tehtud jõustunud kohtulahend, kuid samadel asjaoludel OÜ D ja OÜ E E kohtuvaidlused veel käisid, oli arutlusel pankrotiavalduse esitamise küsimus, kuid juhatus ei pidanud selle esitamist

võimalikuks olukorras, mil maksuvaidlus analoogsetel alustel oli veel käimas ja oli reaalne, et Riigikohtu poolt analoogses asjas erinevatele seisukohtadele asumine, aga samuti asjaolu ilmnemine, et OÜ-d X maksustades maksustas Maksu – ja Tolliamet sisuliselt toime antud ettevõtteid topelt. Eelviidatud asjaoludel taotleti juhatuse poolt antud asja täiendavat läbivaatamist. Samuti olukorras, mil OÜ X osas oli tehtud jõustunud kohtuotsus maksukoormuse suurendamiseks, kuid samasse gruppi kuuluvate firmade OÜ E E ja OÜ D suhtes oleks tehtud otsus nende poolt tasutud oluliste maksusummade tagastamiseks, oleks ka OÜ X jätkanud probleemideta OÜ-ga E E ja OÜ-ga D koos ette võetud äriprojekti tehnopargi rajamiseks. Kuivõrd OÜ E E ja OÜ D juhatuse liige on ühtlasi ka OÜ X juhatuse liikmeks, siis kinnitab ta, et viidatud äriühingud oleks saanud ja pidanud sidusettevõtet rahaliselt toetama ja aidanud maksusumma tasumisel isegi olukorras, kus OÜ X maksukohustust ei oleks ümber vaadatud. Juhatuse liige on esitanud samuti informatsiooni, mille kohaselt on ta jõustunud kohtuotsuse saamise järgselt valmistanud ette OÜ-ga A K sõlmitud kinnisvaratehingutest taganemise avalduse ja edastanud selle OÜ A K juhatuse liikmele. Taganemisavalduse esitamine-kätteandmine oli pikka aega võimatu, selleks kasutati erinevate advokaatide abi, kui ka lõpuks Tallinna kohtutäituri T. T. kaasabi, kes viimaks OÜ A K esindaja suurte jõupingutustega ka leidis. Taganemisavalduse esitamise järgselt moodustus õiguslik olukord, mil OÜ X ei olnud nimetatud kinnistuid ostnud, s.o. need ei olnud tema omandis ja tal tekkis nõudeõigus lepingute alusel tasutud summade tagastamiseks OÜ A K vastu. Seega alates taganemisavalduse esitamisest ei saanud OÜ X olla pankrotiolukorras, kuivõrd talle kuulus kinnistute asemel tagastusnõue OÜ A K vastu, samuti peaks tehingu kehtetuks muutmise järgselt vaatama oma nõude üle ka Maksu- ja Tolliamet, kuivõrd maksunõue põhinebki just sellel kehtetuks muutunud tehingul. Lootus, saada tasutud raha vähemalt osaliselt tagasi oli OÜ-l X ka põhjusel, et tema sidusfirmadega peetud maksuvaidluses tuli ilmsiks, et OÜ A K pangaarvel on summa suurusega ca 4 000 000EEK. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud eeltoodud materjalidest ja esitatud seisukohtades ei ole seega võimalik käesoleval ajal seetõttu et juhatuse liige J. N. oleks rikkunud äriühingu juhatuse liikmena oma kohustusi. Seega ei saa käesolevas menetlusstaadiumis ilma eeltoodud asjaolude põhjaliku õigusliku analüüsita ja esitatud väidete kontrollimiseta esitada ennatlikke hinnanguid. Samas on võlgnik juhatuse liikmena tegutsedes ka peale käibemaksu tasumise otsuse õiguspäraseks tunnistamist kohtu poolt üritanud omandatud kolme kinnistu müügitehingut tagasi pöörata ja esitada sellega seoses nõuet müüja – A K OÜ – suhtes.

Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 2 803 krooni ja tasu 29 260 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 32 063 krooni.