Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

3.3 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 3.4 TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. 3.5 Kohus ei andnud luba edasikaebamiseks. TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.6 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.7 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.8 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. 3.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust. Hageja osutas raamatupidamisteenust veel kahele kostja juhatuse liikmega seotud äriühingule.. Alates jaanuarist kuni septembrini 2009 oli hageja juhatuse esimees Sigrid Ruben Maksu- ja Tolliametis kostja volitatud esindaja. Kirjalikus vormis sõlmitud töövõtulepingut ei olnud. Tööde hinnakirja esitas Sigrid Ruben kostja juhatuse liikmele Catarina Koidula Loitile ja Pasi August Nousiainenile (eelmise elukaaslane) septembris 2008, siis kui pooled alustasid koostööd viimasele kuuluva ettevõttega Onu Pate OÜ-ga. 2008 aasta detsembri keskel tulid eelmainitud isikud hageja juhatuse esimehe juurde palvega võtta veel kahe nende ettevõtte raamatupidamine oma kätte (Pazzestore OÜ ja Rehtla Majutus OÜ) Rehtla Majutus OÜ-l oli kiiresti vaja esitada 2007 aastaaruanne, mille esitamatajätmise eest oli trahv määratud. Põhjus oli omaniku selgituselvalesti ja hooletult korraldatud raamatupidamine, mille alusel polnud võimalik koostada aastaaruannet. Hageja juhatuse esimees töö tegemisega nõus ja palusin neil paberid tuua. Vanade perioodide korrastamise hinda kokku ei leppinud, kuna ei osanud hinnata töö mahtu ja selgitasin, et hind kujuneb vastavalt päevaraamatu väljavõtte kannete arvu järgi. Küll aga sai kohe lepitud kokku, et aastaaruanne ise koos vajalike lisadega maksab kuni 3000 krooni. Omanik soovis, et raamatupidamine oleks korraldatud selliselt, et ta võiks öösel rahulikult magada ja kindel olla, et kõik on korras. Hageja juhatuse esimees küsis, kas 2008 aasta tuleb ka korda teha, et parandusdeklaratsioonid ja aastaaruanne esitada - sai jaatava vastuse. Jooksvaid kuu raamatupidamisteenuseid alustas hageja Rehtla Majutus OÜ-ga jaanuarist 2009.

Hiljem saadeti raamatupidamise alusdokumendid (liisingu- elektri-, telefoni-, vee- ja prügiarved) üldjuhul postiga hagejale Mingeid juhiseid ettevõtte omanik raamatupidamise korraldamiseks ei esitanud ja mingeid igakuiseid aruandeid ei soovinud. Kuna ettevõttel puudus 2009. aastal aktiivne majandustegevus, siis majandustehingute sisuks olid liisingumaksete, pangatehingute ja kuluarvete kassa kaudu tasumiste kajastamine ning tulu-, sotsiaal- ja käibedeklaratsioonide esitamine Maksu- ja Tolliametile. Dokumentide läbitöötamise tulemusena läksid parandusse kostja poolt esitatud 2007. aasta 11 käibedeklaratsiooni ja 2008. aasta 12 käibedeklaratsiooni. Põhjus- riigilt oli tagasi küsitud rohkem käibemaksu puuduvate dokumentide alusel. 2009 aasta jaanuari keskpaigaks oli valmis äriregistrile esitamiseks 2007. majandusaasta aruanne. Hageja esitas aruande elektrooniliselt äriregistrile. 2008 aasta kasumiaruanne ja bilanss olid ka selleks hetkeks valmis. Hageja esitas kostjale arve 2007. ja 2008. aasta majandustehingute raamatupidamisregistrites kajastamise eest ning teise arve 2007. aastaaruande koostamise eest (summas 2000 krooni, mis laekus 12.03. 1000 krooni ja 08.04.2009 1000 krooni). Arve 2007 ja 2008 aasta tehingute kajastamise eest oli kokku 17 011 krooni (2007 aasta eest 4166 krooni ja 2008 aasta eest 12 795 krooni). Selle arve ainsaks laekumiseks jäi 25. juunil 2009 makstud 3000 krooni. Kuivõrd kostja esindajad viisid kostjale kuuluvad dokumendid viidi ära ja uusi enam ei saadetud, siis on suhe kostjaga lõppenud. Tasumata on endiselt 2007. ja 2008. aasta tehingute kajastamise ja maksudeklaratsioonide esitamise eest arvest 20164 14 011.- ja juulikuu 2009 raamatupidamisteenuse arve nr 20265. Kostja esindaja on tsiviilasja menetlemisel hagile vastu vaielnud. Kostja vastuste kohaselt osutas hageja küll kostjale raamatupidamisteenust, kuid selle kvaliteedis ja mahus olid kostja poolt esitatud mitmed pretensioonid ja etteheited, nii peab kostja hagi täiesti põhjendamatuks ja leiab, et ka juba makstud arveid on kostja poolt täiesti põhjendamatult makstud. Väidetavaid töid ei ole kostja hagejalt tellinud, selle kohta puuduvad igasugused kokkulepped. Kostja dokumentidest on hagejal läbi kandmata 21. jaanuaril 2008 aastal teostatud põhivara müügitehing, kuigi olid talle esitatud nii notari dokumendid kui ostu – müügi lepingud ning ka kassaorderid ( kinnitatud ja kontrollitud ) majandusoperatsiooni kohta. Selline raamatupidaja käitumine muudab kogu jaanuarikuu kasumi/kahjumi seisu kui ka rahalist seisu – muutub bilanss mitmete kontode lõikes seega isegi siis kui ma oleksin selle töö tellinud on põhjendamatult muudetud andmed kasutamiskõlbmatud. Seetõttu tuleb üle kontrollida kõigi dokumentide säilivus ja see on tõesti suur lisatöö. Seega kostjale tekitatud tegelik kahju on alles hindamisel.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kohus saatis kostja esindajale kostja esindajale korduvalt kohtukutseid, millele vaatamata kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindaja saatis kostja seisukohad htule kirja teel. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 1 kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vastavalt VÕS § 638 tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hagi rahuldamine on hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt ja eelosundatud sätete alusel põhjendatud. Hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust alates jaanuarist 2009 suulises vormis sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hagejale kostja poolt esitatud raamatupidamise algdokumentide alusel koostas hageja raamatupidamiskirjendid raamatupidamisprogrammis. Nimetatud töö alusel esitas hageja esindaja Maksu- ja Tolliametile tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu deklaratsioonid. Pärast seda esitas hageja tehtud tööde eest arved kostjale. Eelnevate raamatupidamisperioodide korrastamise eest on hageja esitanud arve nr 20164 (tl 29). Sellest arvest on kostja tasunud 3000 krooni, tasumata on 14011 krooni. Kostja esindaja kinnitas arve kättesaamist (tl 87). Nimetatud arve esitati hageja poolt tööde eest, mida oli vaja majandusaasta aruanded esitamiseks ja hõlmase dokumendiregistrite korrastamist ja majandustehingute õigsuse kontrollimist. Hageja tõendas tema poolt tehtud tööd 2007 a päevaraamatu väljavõttega (tl 10-28) ja 2008 a päevaraamatu väljavõttega (tl 30-81). 2007 ja 2008 a raamatupidamistöö hind tulenes hageja poolt alates jaanuarist 2009.a. esitatud ja kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud arvetel olev teenuse hinnast. Arve nr 20265 (tl 7) esitas hageja kostjale 2009 juulikuu raamatupidamistööde eest. Nimetatud arve on tasumata, võlgnevus on 404 krooni. Hageja tõendas tehtud tööd tema poolt koostatud kostja 2009 juulikuu päevaraamatu väljavõttega (tl 8-9). Päevaraamatu kanded on koostatud kostja poolt esitatud dokumentide alusel. Hageja on esitanud ka kirjavahetuse kostja esindajaga, millest nähtuvalt kostja nõustus arvete tasumisega ja soovis kokkulepet arve tasumise tingimuste suhtes (tl 87 ja 88). Viiviste arvestusest nähtub (tl 82) on hageja viiviste arvestus. Kostja sellekohaseid vastuväited ei ole esitanud. Kostja on heitnud hagejale ette, et raamatupidamises on kajastamata 21. jaanuaril 2008 teostatud põhivara müügitehing. Vastav kanne nähtub siiski kostja 2008 a päevaraamatu väljavõttest (tl 31). Kohus nõustub hageja esindajaga, et kostja esindaja poolt oma väidete tõendamiseks esitatud dokumentide koopiad (tl 121) ei ole vaidlusesemega seostatavad. Kohus nõustub hageja esindajaga, et puudub mõistlik põhjus arvata, et hageja on meelevaldselt suurendanud või vähendanud kostja kulusid. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Ükski kostja poolt esitatud väide ei tingi tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata jätmist.

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus sisaldub hagiavalduses. Hageja esindaja on esitanud menetluskuludesse puutuvalt asjaolu, millest nähtuvalt on menetluskuluks riigilõiv 4000 krooni. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.