Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hageja esitas kostja vastu 02.09.2009 nõude võlgnevuse 20 000 krooni väljamõistmiseks, millele lisanduvad viivised 4956 krooni. Hagiavalduse kohaselt rentis kostja hagejalt xx, xxx asuvat garaaziboksi üldpinnaga 100 m2 ning ei ole rendisummasid hagejale vastavalt tema poolt esitatud arvetele tasunud. Tasumata on arved nr.23 16.11 2007; nr 27 18.12.2007; nr 1 18.01.2008; nr 3 18.02.2008 kokku summas 4720 krooni . Hageja märgib, et vastavalt rendilepingus kokkulepitule on rentnik tasumisega viivitamise korral kohustatud rendileandjale tasuma viivist ning viivise suuruseks on hageja arvestanud 4956 krooni. Hageja kehtestas rentnikule alates 01.03.2008 uue renditasu suuruse – 50 krooni ühe ruutmeetri eest pluss käibemaks, millise tasu ühepoolse tõstmisega ilma rentnikuga kooskõlastamata rentnik, ei nõustunud. Hageja märgib, et kostja nõustus tasuma rendile andjale alates 01. märtsist 2008 500 krooni päevas kui kostja garaaži hagejale üle ei anna. Seega on kostja hagejale võlgu perioodi eest 01.03.2008- 31.08.2009 43 346,80 krooni . Kokku moodustab hageja poolt arvestatuna kostja põhivõlgnevus hagejale 48 066,80 krooni ja viivise võlgnevus 4956 krooni. Hageja esitab aga kostjale väiksema nõude – so. nõude summas 20 000 krooni ning jätab endale õiguse kostja käitumisest tulenevalt nõude suurendamiseks. Kostja ei ole hageja nõudeid tunnistanud. Hagiteksti koondnõuetes ruumide valduse üleandmist rendile andjale ei ole nõutud, kuid hagi tekstis on ära märgitud kostja võlaõiguslik kohustus rendilepingu eseme tagastamiseks koos päraldistega. Õiguslikult põhjendab hageja oma nõuet Võlaõigusseaduse (VÕS)§ 76 lg 1-ga ning VÕS § 358-ga.

Kostja vastus 01.10.2009 Kostja märgib, et ta hagi ei tunnista. Ta on lahkunud rendipinnalt xxx, xxx 15. märtsil 2008 ning ei ole rendiruume hiljem kasutanud. Samas märgib ta, et tunnistab hagi osaliselt – so. arvete mittetasumist 16. novembrist ja 18. detsembrist 2007 ning 18. jaanuarist ja 18. veebruarist 2008 . Kostja märgib, et hageja ei saa arvestada viivist aja eest kui leping oli juba lõppenud. Kostja palub, et hageja viivistenõuded üle vaataks. Kuna kostja lahkus 15. märtsil 2008 rendipinnalt, ei saa tema käest nõuda renditasu 500 krooni 1m2 eest kuus sealt mittelahkumise tõttu. Summa 48 066,80 krooni nõue ei ole hageja poolt põhjendatud. Kostja ei saa aru hageja poolt esitatud nõuete arvestustest.

Ta ei saa tagastada ruume, mille ta on juba tagastanud. Miks hageja ei saa temale kuuluvaid ruume kasutada, ei ole kostjale teada. Ruum suuruses 15,82 on vaidlusobjektiks Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-05-14195, kus poolteks on B. B. ja V. K. ning käesolevas tsiviilasjas ei ole see asjasse puutuv. Kostja on nõus hagejaga sõlmima kompromisslahendi.

Hageja arvamus kostja vastusele Hageja leiab , et kostja ei ole tagastanud ruume suuruses 15,82 m2 ja nende eest peab ta tasuma renditasu. Hageja nõuab kompromissina nende ruumide kasutuse eest tasu mitte 43 346,8 krooni, vaid 15280 krooni. Hageja väidab, et tal ei ole mitte mingis kohtuasjas nõudeid B. B.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. B. B.i kohtuasjaga antud vaidlust segada ei saa, kuna B. B. olevat hagi kohtusse esitanud peale rendilepingu sõlmimist. Arvamuse lisana on kohtule esitatud dokumente.

KOHTUISTUNG 07.01.2010

HAGI TÄIENDAMINE

Hageja täiendas hagi 14.01.2010 dokumentaalsete tõendite esitamisega Kostja vastas hagi täiendusele 29.01.2010 dokumentaalsete tõendite analüüsiga, millele hageja esitas omakorda oma seisukoha 19.02.2010.

KOHTUISTUNG 13.aprill 2010 Hageja täpsustab oma viivisenõude suurust ja soovib viiviste väljamõistmist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja näitab plaanil ruume 5,8 ja 11 ning nimetab neid saunaruumideks. Hageja esitab oma lõplikud nõuded. Ta soovib välja mõista põhivõla 20 000 krooni ja suurenenud viivise 7080 krooni. Viivist soovib ta välja mõista kuni otsuse täitmiseni. Kostja ütleb, et lepingu objekt- garaaž on tagastatud, tal ei ole enam midagi tagastada. Sauna ei ole ta kunagi kasutanud, see ei ole lepingu objekt. “xxx“ ei olnud õigust sauna üürile anda. Alates 2006 on ruumide omanik J. K.. Dokumentaalsed tõendid Kohtule on esitatud alljärgnevad dokumentaalsed tõendid :

41-43 )

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi kohtutoimikus leiduvate dokumentaalsete tõenditega ning ära kuulanud pooled otsustas, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtutoimikus on kaks rendilepingut. Kohus tuvastas: rendilepingu nr 04 01.03.2005 kuni 01.03.2008 sõlmisid OÜ Ereduse juhatuse liige V. K. ja kodanik A. B. (tl 6-8). Rendilepingu objektiks on xxx asuv üheuksegaraaźiboks üldpinnaga 100m2. Rendilepingule on koostatud kuupäeva märkimata lisa nr 1(tl 30). Nimetatud lisas on fikseeritud, et 100 m2 pinna rent on igakuiselt koos käibemaksuga 1180 krooni, selles on kirjas ka elektrienergia tasu ja maamaksu tasumise kord. Lisa sisaldab ka rentniku kohustuste loetelu, mida ta peab tegema temale renditud üheukselises garaaźiboksis. Peale selle sisaldab lisa ka veel ühte iseseisvat lepingut – tasuta kasutamise lepingut rendipindadele 85,8 m2 ja 52,0 m2, mida on nimetatud kaheukseliseks garaaźiboksiks ja kolmeukseliseks garaaźiboksiks. Lisas on rentnikule pandud kohustuseks elektritööd ja telliskiviseina ehitus. Rendileping nr. 1 03.05.2001 on sõlmitud määramata ajaks OÜ Eredus juhatuse liikme V.K. ja kodanik V. K.vahel (tl 41-43). Rendilepingu objektiks on xxx asuvad garaaźiboksid üldpinnaga 100m2 ning aadressil xxx asuvad ruumid. Seega rendilepingu nr 04 poolteks on õiguslikult põhjendatud alustel OÜ Eredus, kellel oli õigus sõlmida omakorda rendileping A. B.iga, millise õiguse andis temale lepingu nr.1 punkt 3.1.2: rendile andja kohustub mitte sekkuma rentniku majandustegevusse. Kohus järeldab, et nimetatud punktiga on rentniku majandustegevuse raames antud temale võimalus renditud ruume allrendile anda, mida rentnik ka tegi andes ruumid kasutada A. B.ile ning sõlmides temaga rendilepingu nr 04 01.03.2003 kuni 01.03. 2008. Leping nr 1 p 8.1 on märgitud, et renditud ruumide omandiõiguse üleminekul rendile andjalt teisele isikule jääb käesolev leping jõusse ka uue omaniku suhtes. Kui J. K. omandas (tl 52) 27.10 2006 xxx asuva kinnistu, seega ka rendiobjekti – üheukselise garaaźiboksi üldpinnaga 100 m2, siis pidid temale üle minema ka rentniku õigused ja kohustused nimetatud pinna osas.

Järelikult uue omanikuna läksid temale üle kohustused rendilepingu osas, mis kehtisid endisel omanikul V. K.OÜ Eredusega ning OÜ Eredusel oli endiselt õigus rendile andjana nõuda tasumata arvete tasumist üheukselise garaaźiboksi rentimise eest rendilepingu nr.04 01.03.2005 järgi. Kostja on ka ise nende arvete tasumisega nõus olnud. Tasumata arved on kokku summas 4720 krooni ning kohustus neid tasuda tuleneb Võlaõigusseaduse (VÕS ) § 76-st. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja. Hageja on nõudnud ka viiviste tasumist, millise arvestusega kohus ei nõustu, kuna lepingus nr

01.03.2005 p. 4.3 kohustub rentnik küll viiviseid maksma, kuid mitte üle 30 kalendripäeva Kokku on rentnik viivituses 4 arve tasumisega, millest igaühe summa on 1180 krooni ning nimetatud summa on arvestatud igakuise rendimakse suuruseks (tl 30). Kui 1 kuu päevade arvuks on keskmiselt 30 päeva, siis 1 päeva rendi suuruseks on 39,33 (1180 : 30 ) krooni ning 0,2 % iga viivitatud kalendripäeva viivis on 7,86 (39,33 x 0,2) krooni. Seega 30 päeva viivis igalt arvelt on 235,80 krooni (7,86 x 30). Kokku on tasumata neli võrdsete summadega arvet, järelikult viivis on kokku 4 x 235,80 = 943,2 krooni. Sellise viivise summa mõistab kohus välja kostjalt. Kuna viivise tasumise kohustus üle 30 päeva tuginedes lepingule 04 01.03.05 ei ole võimalik, ei saa viivist välja mõista kuni kohtuotsuse täitmiseni. VÕS § 101 lg.1 p. 6 –ga on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohtumenetluses kerkis üles küsimus kas 15,82 m2 suurune saun on olnud lepingu nr 04 01.03.2005 rendiobjektiks üheukselise garaaźiboksi pinna sees. Hageja esitas kohtule joonise (tl 46), mis on ilma nähtava pealkirjata, ilma kuupäevata, ilma koostaja nime ja allkirjata, ilma eksplikatsiooni lisata. Nii hageja kui kostja aktsepteerivad, et joonisel on kujutatud rendilepingu nr 04 01.03.2005 rendiobjekt. Hagejal ja kostjal on lahkarvamused ruumide 5,8 ja 11 hageja poolt saunaks nimetatud osas. Hageja ütleb, et need ruumid on üheukselise garaaźiboksi osad ja kuna kostja ei ole neid vabastanud, peab ta seetõttu maksma nende eest renti. Kostja ütleb, et 100 m2 hõlmab pinna, millest ruumid 8,5 ja 11 on välja arvestatud. Kuna lepingu objekt lepingus nr.04 01.03.2003 ei ole täpselt määratletud – puudub kohane joonis koos ruumide eksplikatsiooniga, siis puuduvad kohtul tõendid rendipinnas paiknevate ruumide nimetustega. Kui lepingus on märgitud ruum – üheukseline garaaziboks, siis ei saa ruume nr 5,8 ja 11 garaaźiboksiks üldse pidada, kuna jooniselt on näha, et sellel ruumil on eraldi uks. Garaaźiboks oli aga ühe- mitte kaheukseline. Kaheukselise garaaźiboksi tasuta kasutusse andmine on fikseeritud lepingu 04 lisana nr 1(tl 30). Hagis ei ole nõutud garaaźiboksis asuva mingi eraldi ruumi vabastamist, vaid on nõutud ainult renti ning selgitatud, et ruum 15,82 m2 on tagastamata. Kostja esitas kohtule B.B.i allkirjastatud kinnituse(tl 50). TsMS § 235 sätestab, et oma väidete põhistamiseks kohustatud isik (antud juhul kostja) võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja põhistab oma väidet B. B.i allkirjastatud kinnitusega, et „saun“ on tema ehitatud (tl 50). Mitte mingit suhet A. B. sauna ruumi ei oma. Ukse on B. B. garaaźi poolt sulgenud. Samas ütleb ta oma allkirjastatud kinnituses (nimetab kirjutist avalduseks), et see ruum oli antud rendile minu pojale, kes ei omanud sellel juurdepääsu. Enne pojale rendile andmist aastatel 2001-2005 oli tema ise olnud selle garaaźiboksi rendile andjaks raadiosagedusliku kontrolli ametile, milline rentnik samuti ei omanud sellele (sauna) ruumile juurdepääsu.

Kohus saab sellest informatsioonist järeldada, et saunaruum 15.82 m2 siiski oli koos garaaźiga renditud tema pojale A. B.ile, kuid selle ruumi reaalset kasutusõigust ei ole kunagi A. B.ile üle antud. Seega ei saa A. B. tagastada rendile andjale ruumi, kes temale ise seda ruumi reaalselt kasutada ei andnud. A. B. ainult tasus selle pinna eest koos ülejäänud rendipinnaga (1m2 =10 krooni, vt. lisa 1 lepingule 04 01.03.05). Samuti ei pea ta peale lepingu 04 01.03.05 lõppemist selle ruumi kasutamise eest tasuma nagu ei pea ta tasuma ka teise ruumi osa eest. Kuna lepingus 04 01.03.2005 ei ole täpselt fikseeritud ja lisadega tõendatud milline siis on see 100m2 suurune üheukseline garaaźiboks, mille kasutamise eest rentnik maksis igakuiselt koos käibemaksuga 1180 krooni ja milline osa sellest 100m2 pinnast reaalselt A. B.i kasutusse anti, siis ei saa vaidluse korral ka kohus seda esitatud puudulikele tõenditele tuginedes tuvastada. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg.1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Antud juhul ei ole tuvastamist leidnud, et saun rendiobjektina oli A. B.i kasutuses ja ta jättis selle rendile andjale tagastamata, mistõttu oleks tekkinud ka kohustus sauna kasutamise eest rendile andjale tasuda. Kostja on viidanud oma vastuväidetes tsiviilasjale 2-05 -14195. Kohtu informatsioonisüsteemi (KIS) andmetel on see tsiviilvaidlus A. B.i isa B. B.i ja V. K. vahel ning kohtutoimik on käesoleval ajal saadetud kohtust ekspertiisiasutusse. Selle väljanõudmist pole keegi taotlenud .Seetõttu ei ole võimalik selles kohtutoimikus leiduvatele tõenditele viidata.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise puhul kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kohus rahuldab hageja nõude kogusummas (20 000 + 7080)27080 krooni osaliselt ,so. summas 5663,20 krooni, mis 21% kogu nõutavast summast. Seega hageja menetluskulud kannab hagi rahuldatud osas, so. 21 % ulatuses kostja. Hagi rahuldamata osas jäävad menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulud kannab hagi rahuldamata osas, so 79% ulatuses hageja. Seega on menetluskulud jaotatud menetlusosaliste vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. . Tuginedes TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Marge Tamme

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.