2-09-16833
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.04.2010.a; Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-16833
Tsiviilasi
KÜ Siimusti 52 hagi Mxxxx Txxxxx vastu võlgnevuse ja viiviste tasumiseks
Tsiviilasja hind
12986.20 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Siimusti (registrikood 80237615, asukoht Siimusti 52 Jõgeva vald Jõgevamaa 48444) esindaja juhatuse liige Malle Reiman; Kostja Mxxxx Txxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja advokaat Anne Vissak ( AB Sirje Must, Õpetaja 9 Tartu 54003) Kirjalikus menetluses vastavalt kohtu 18.03.2010.a määrusele
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MxxxxxTxxxxxxx KÜ Siimusti 52 kasuks välja võlgnevus 12 986 (kaksteist tuhat üheksasada kaheksakümmend kuus) krooni 20 senti ja viivised 5698 (viis tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa) krooni 19 senti. Menetluskulude jaotus Jagada menetluskulud järgmiselt: - 1/5 tasutud riigilõivust jätta KÜ Siimusti 52 kanda ja 4/5 riigilõivust jätta Mxxxx Txxxxx kanda; - 1/5 kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kuludest jätta KÜ Siimusti 52 kanda; - 1/5 kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kuludest jätta Mxxxx Txxxxx kanda;
- Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kommunaalteenuste ja halduskulu võlgnevuse 12 986.20 krooni ja selle tasumata jätmise eest arvestatud viivis 10 901.60 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt omab kostja korterit nr x, mis asub xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Korteri omandamisega on kostja astunud korteriühistu liikmeks, kes on kohustatud järgima korteriühistu põhikirja. Põhikirja kohaselt on iga liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi ja kommunaalmakseid kehtestatud suuruses ja määras. Kostja seda kohustust alates detsembrist 2007.a nõuetekohaselt täitnud ei ole ja tal on tekkinud võlgnevus 12 986.20 krooni. Lähtuvalt korteriühistu liikmete üldkoosoleku 25.11.2007.a otsusest on võlgnevuselt arvestatud viivist 1% päevas, mille suuruseks hagi esitamise seisuga oli 10 901.60 krooni. Hageja selgitas vastuseks kostja vastuväidetele täiendavalt, et 25.11.2007.a korteriühistu üldkoosoleku otsust ei ole keegi vaidlustanud. Teised võlglastest korteriomanikud on tasunud viivist määra 1% alusel. Kostja tasus viimati hagejale aprillis 2009.a. Hageja selgitas ka, et korteriomanike kulud kujunevad järgmiselt: halduskulu, remondifond, üldelekter ja küte arvestatakse m2 kohta, vee ja gaasi tarbimine määratakse mõõturite alusel, prügi arvestatakse elanike arvu alusel. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, sest seni esitatud nõude summad on kõik erinevad. Kostja esindaja esitas kohtule täpsustatud vastuväited, milles möönis, et kostjal on hageja ees võlgnevus, kuid märkis, et nõude summa on endiselt ebaselge, sest hagist ei selgu, kas nõue esitatakse 2009.a aprilli või hagi esitamise seisuga. Kui võtta aluseks hageja esitatud andmed –(arvestatud summad ja tasumine) on võlgnevus perioodil detsember 2007-aprill 2009.a 12 986.20 krooni. Kostja märkis, et hageja esindaja ega raamatupidaja ei oska vastata arvetega seotud küsimustele. Kostja vaidles vastu viiviste nõudele. Korteriühistu 25.11.2007.a koosoleku, millega väidetavalt viivise määr 1% kehtestati, protokollist ei nähtu, et nimetatud otsus oleks koosolekul vastu võetud. Samuti leidis kostja esindaja, et korteriühistu otsus võtta maksete hilinemisel viivist 1% on põhjendamatu ka seetõttu, et viivisemäär on sätestatud korteriühistu seaduse § 7 lg 4 määras 0.07%. hageja ei ole esitanud viivise arvestust kuude lõikes, mistõttu kostjal ei ole võimalik kontrollida viivise arvestuse õigsust. Kostja esindaja võttis täiendavas vastuväites osaks võlgnevuse põhivõla osas, kuid palus jätta viivised täies ulatuses välja mõistmata, sest nõue on ebaselge. Kostja esindaja leidis, et hageja ei ole vastanud kostja vastuväidetele. Kostja jäi oma seisukohtade juurde seoses viivise arvestusega ja märkis, et hageja ei ole ka täiendavas seisukohas esitanud viiviste arvestust kuude lõikes. Kostja esindaja märkis, et vaatamata kostja taotlusele ei esitanud hageja kõiki vaidlusaluse perioodi arveid. Kostja juhtis tähelepanu, et arvetel, mis on tema käsutuses, on
hageja arvestanud viiviseid ka viivistelt: 04.12.2008.a arvel viivised summas 5970 krooni on 20.01.2009.a arvel märgitud põhivõlaks, millelt on omakorda arvestatud viivist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt: põhinõude osas täielikult, viiviste osas osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja onxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuva korteri nr xxomanik ja seega ka korteriühistu Siimusti 52 liige. Korteriühistu (edaspidi KÜ) põhikirja p 2. sätestab (t lk 2123), et korteriühistu eesmärk on ehitise ja maatüki ühine majandamine ja haldamine, elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Põhikirja 4.2.2. kohaselt kohustub ühistu liige tasuma õigeaegselt sihtotstarbelised maksed ühistu tegevuse kulude katteks. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nimetatud kulude alla käivad ostetud ja elanikele vahendatud teenused ja kaup: vee ja kanalisatsiooni teenus, elamu kütmine, prügivedu, tarbitud gaas ja ka maja üldvalgustuseks kulunud elekter. Lisaks osutatud teenustele kogub KÜ sihtotstarbelisi makseid elamu remondiks ja muude halduskulude katteks. Nimetatud summade suurus on otsustatud KÜ üldkoosolekutel 09.06.2006 ja 19.01.2009 (t l7-18, 20). Tarbitud teenuste ja muude kulude kohta esitab KÜ liikmetele arved, mille tasumise tähtajaks on põhikirja p 4.2.7 kohaselt iga kuu 20-s kuupäev. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud osutatud teenuste eest nõuetekohaselt perioodil detsember 2007-märts 2009 (k.a) ja tal on tekkinud võlgnevus. Hageja esitas kohtule arved vaidlusaluse perioodi kohta (t lk 67-69) väljavõtted raamatupidamise pearaamatust (t lk 46-66). Teenuste tarbimise koguste kohta esitas hageja ka täiendavaid tõendeid: tabeli kostja tarbituid vee ja gaasi kogustega perioodil detsember 2008- märts 2009 (t lk 75) ja samal perioodil arvete aluseks olevad arvutused (t lk 76-78). Kostja nimetatud tõenditele ja seal kajastatud kogustele vastu ei vaielnud. Perioodil detsember 2007- märts 2009 (k.a) on kostja tarbinud teenuseid ja tal on tekkinud kohutused tasuda korteriühistu halduskulusid ning remondifondi makseid kokku summas 16 901.20 krooni. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on samal perioodil tasunud kokku 3915 krooni (tl k 83). Arvestades kostja poolt tasumisele kuuluvat summat ja tema poolt tasutud summat, on tal perioodil detsember 2008- märts 2009 (k.a) tasumata teenuste ja kaupade eest ning sihtotstarbelisi makseid kokku 12 986.20 krooni. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja pole majandamiskulude ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgnetav summa tuleb temalt välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue tuleb põhivõla osas rahuldada. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise arvete mittenõutekohase tasumise tõttu. Eelpool kohus leidis, et kostja oma tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. VÕS § 101
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist 1% tasumisega viivitatud päevalt ja nimetanud viivise arvestamise alusena KÜ üldkoosoleku otsuse 25.11.2007 (t lk 19). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ üldkoosolek on määranud suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, kuid nimetatud otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine, sest on seaduse keeluga vastuolus. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Korteriühistutele kohaldatakse vastaval KÜS § 1 lg 2 ka mittetulundusühistute seadust. Nimetatud seaduse § 241 lg 1 teise lause kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, seega ei saa viivist arvestada hageja märgitud viivise määra alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kohaldada suuremat viivise määra kui on ette nähtud KÜS § 7 lg 4 s.o 0.07% päeva kohta. Asjaolu, et mõnele korteriomanikule on suuremas määras viivist arvestatud ja ta on seda ka tasunud, et tee nimetatud KÜ ostsust otsust kehtivaks. Valesti tasunud korteriomanikul tekib hoopis tagasinõudeõigus korteriühistu vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Asjaolu, et kohtus on mõni korteriomanik nõude viivise osas omaks võtnud, ei tee korteriühistu seadusvastast otsust samuti kehtivaks. Kohus arvestab tasumisele kuuluva viivise välja kohtule esitatud andmete alusel. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga jätta nõue viivise osas rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole esitanud korrektset arvestust kuude lõikes. Kohtule esitatud andmed võimaldavad viivise välja arvutada, kuigi see tekitab kohtule põhjendamatut lisatööd. Arvete sissenõuetavaks muutumise ehk maksetähtaja määrab kohus lähtudes põhikirja p 4.2.7 alusel, mille kohaselt oli maksetähtajaks arve esitamise kuu 20.-s kuupäev. Kohus arvestab viivise välja otsuse tegemise seisuga. Kostja poolt tasutud summasid arvestab kohus vaid põhivõla katteks alustades kõige vanemast tasumata arvest seni kuni kogu arve saab tasutud (näiteks 2008 jaanuari arve lõplik tasumine toimus 22.07.2008.a ülekandega). Arve kuu
Summa
Viivis päevas
Tasumine
Viivitatud päevi
Viivis
Detsember
1270.02
0.89
8.90
Jaanuar 2008
30.01.08 1291.00 Ettemaks järgmisse kuuse 20.98 18.02.08 1224.00 22.07.08 213.92 lõplik 22.07.08 186.08 07.10.08 200.00 08.01.09
Veebruar
213.92
0.14
1429.33
1.00
1243.25
0.86
1043.25
0.72
21.42
124.00
172.86
211.68
Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar 2009 Veebruar Märts
834.35
0.58
634.35
0.44
434.35 1253.54 683.18 377.25 685.30 283.84 477.54 365.08 914.28 1317.53 1650.58 1836.59 1755.35 1151.00
0.30 0.88 0.48 0.26 0.48 0.20 0.33 0.25 0.64 0.92 1.15 1.28 1.23 0.80
200.00 09.03.09 200.00 07.04.09 200.00 tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata
205.32
168.52
229.20 645.04 337.44 174.72 308.16 122.20 191.40 137.50 331.52 449.88 526.70 546.56 490.77 294.40 5698.19
Seega on hageja põhjendatud nõue viiviste osas kostja vastu 5698.19 krooni, millises summas tuleb hagi rahuldada. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud viiviste arved (t lk 70), sest viivisemäär arvel on ebaõige. Kokku kuulub rahuldamisele põhivõlg 12 986.20 krooni ja viivised summas 5698.19 krooni. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 3000 krooni. Kohus rahuldas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt s.o kostjale kohustusega tasuda riigi õigusabikulud 25% ulatuses. TsMS § 190 lg 1 sätestas, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 5 sätestas aga, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Koos kõrvalnõuetega oli hageja nõue 23 887.80 krooni, mille kohus rahuldas 78.2% suuruses osas. Kõike eeltoodu arvesse võttes tuleb menetluskulud jagada järgmiselt: - riigilõiv tuleb jätta 1/5 ulatuses hageja kanda ja 4/5 kostja kanda; - kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta 1/5 ulatuses hageja kanda;
-
kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta kostja kanda 1/5 ulatuses, kuna kostjal oli kohustus hüvitada nimetatud kulud 25% ulatuses (4/5-st 25% on 1/5). - muud poolte poolt tehtud menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude suurus ning tasumise kord määratakse kindlaks eraldi määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.