Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviilasi nr 2-09-10659 hageja Exelion OÜ 21.04.2008.a Korteriühistuga Väike-Kuke 21 (edaspidi kostja) töövõtulepingu nr 08005 (edaspidi leping, tl 24-25). Kuigi hageja esitas lepingu projekti kostjale, ei olnud tegemist tüüptingimustega lepinguga, kuivõrd kostjale anti võimalus sellega tutvuda ja seisukohti avaldada, kuid kostja ei esitanud ühtki muudatust. Lepingu objektiks oli Pärnus Väike-Kuke 21 asuva hoone katusetööde tegemine ja fassaadi renoveerimine hageja kui töövõtja poolt kostjale kui tellijale. Lepingu sõlmimise aluseks olid 18.01.2008.a hinnapakkumised (tl 26-27, edaspidi hinnapakkumised 1 ja 2), nende koostamisel lähtus hageja kostja poolt teistelt ettevõtetelt võetud hinnapakkumiste töödemahtudest ja kostja kinnitusest andmete õigsuse kohta. Hageja ise ei saanud kontrollida vastavaid töömahte, eelkõige katusepinna suurust, sest katusekatte seisukord ei võimaldanud sellele astumist. Täpseid katusejooniseid ei olnud ja selle pindala oli keeruline arvestada ka katuse eripära tõttu (väljaehitus, mitmed nurgad). Tööde teostamise käigus sõlmisid pooled hageja väitel suuliselt kokkuleppe lisaks eelnimetatule ka vihmaveesüsteemi paigaldamises hageja poolt, mille kohta koostas hageja kostjale 16.06.2008.a hinnapakkumise (tl 28, edaspidi hinnapakkumine 3). Lisaks selgus tööde teostamisel (OSB-plaatide paigaldamisel), et katusepinna suurus on esialgselt arvestatust suurem ning et kostja ei suuda vaatamata varasemale kokkuleppele täita oma kohustust mõnede fassaadi renoveerimisega paralleelset teostamist vajavate ettevalmistava sisuga tööde osas ja esialgsetele hinnapakkumistele lisanduvad täiendavad tööd. Nimelt osalesid kostja liikmed (7-8 inimest) vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele räästakasti ja fassaadi tööde teostamisel. Lisaks võtsid kostja liikmed omale kohustuse teostada teatud ehitustöid, nt akende puidudetailide paigaldus, aknaplekkide paigaldus, kahe akna vahetus, seetõttu ei ole nimetatud töid kajastatud ka hinnapakkumistes 1 ja 2. Seega, kui olekski puudunud pooltevaheline eelnev kokkulepe hiljem koostatud vastuvõtmis-üleandmisakti nr 08005/4 (vt allpool) kantud tööde hagejapoolseks teostamiseks, oleks kostja liikmed pidanud märkama hinnapakkumises 1 ja 2 mitteloetletud tööde, nt soklipleki paigaldus, aknapleki paigaldus, akende puidudetailide paigaldus jne, teostamist, milliste tööde teostamist on võimalik visuaalsel vaatlusel märgata. Samuti selgus, et kogu vana välisvoodri mahavõtmine ei õnnestu, sest osad siseseinad olid siseremondi käigus seotud välisseinadega, mistõttu vähendati hageja poolt fassaaditööde maksumust. Seega lepiti lisaks lepingule suuliselt kokku (muudeti/täiendati esialgset lepingut) järgmises:

Tsiviilasi nr 2-09-10659 töövõtjalt nõuda üksnes lisatasu maksmise eest. Lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2007.a otsusest tsiviilasjas nr 2-04-803, ei saa eelarvena käsitleda lepingu punktis

Tsiviilasi nr 2-09-10659 nõuetekohane tegemine objektiivselt võimalik. Hinnapakkumises 1 on hageja lähtuvalt kostja poolt esitatud informatsioonile arvestanud katusepinna töödega mahus 230 m2, kuid tegelikult kujunes katusepinna mahuks 11 m2 võrra rohkem. Arvestades arvestatud mahu ja tegeliku mahu suhtarvu, erineb arvestuslik ja tegelik maht üksnes 4,5% osas. Niivõrd väikesearvulist erinevust ei ole, lähtuvalt konkreetse katuse keerukusest objektiivselt võimalik eelarve, täpsemalt hinnapakkumiste 1 ja 2, koostamisel ette näha. Samuti nagu pole objektiivselt võimalik ette näha tellija, s.t kostja, poolt täiendavalt tellitavaid töid olukorras, kus tellija on võtnud omale kohustuse teatud töid ise teostada ning alles tööde teostamise käigus selgub, et tellijal pole võimalik endale võetud kohustust täita või tööde teostamise ajal selgub, et tellija soovib täiendavalt tellida nii katusetööde kui ka fassaadi renoveerimisega tehniliselt mitteseotud töid, täpsemalt vihmaveesüsteemi paigaldust. Hageja on kostjat eelarve ületamisest teavitanud koheselt, kui eelarve ületamine selgus, s.t jooksvalt tööde teostamise käigus ning kostja on seetõttu olnud teadlik nii teostatavatest töödest kui nende maksumusest. Samas ei ole kostja kasutanud VÕS § 655 lõikest 1 tulenevat õigust öelda leping eelarve ületamise tõttu üles ning nõustunud ehitustööde tegemisega, seega aktsepteerinud nii lepingu muutmist kui ka eelarve ületamist. Kostja on hagejale viimase väitel teatanud järgnevatest puudustest tehtud töödes:

4 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 kohtumenetluseelse õigusabi kulud 3186 krooni ning viivise 0,2% päevas tähtaegselt tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Alternatiivsena - juhul kui hageja esitatud faktilised asjaolud töövõtulepingu nr 08005 suulises vormis muutmise ning eelarve olulisest ületamisest kostjale teatamise osas tõendamist ei leia, palub hageja rahuldada hageja nõue kostja vastu VÕS § 1042 lg 1 ehk alusetu rikastumise sätete alusel. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja lisaks eelnimetatud dokumentaalsetele tõenditele ka tunnistaja Sergei Saglo ütlused ning kohtuistungil kuulati vande all ära hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Roman Beljavski. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende osas Kostja Korteriühistu Väike-Kuke 21 oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 63-69) ja teistes menetlusdokumentides (tl 98-105 ja 133-137) ning kohtuistungil hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja kinnitab, et 03.07.2008.a. vormistasid pooled vastuvõtmise-üleandmise akti nr 08005/3, millisega hageja andis kostjale üle ning kostja võttis vastu neljanda, s.o viimase, planeeritud ehitusetapi tööd. Aktist nähtuvalt oli kostja seisuga 03.07.2008.a. kogu lepingujärgse maksumuse 330 000 EEK (sh käibemaks) hagejale tasunud ning puudusid kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvad summad. Aktis, milline on nii hageja kui ka kostja poolt allkirjastatud, on fikseeritud lepingu lõplikuks hinnaks 330 000 EEK ning lisatööde maksumuseks 0,00 EEK. Seega on hageja 03.07.2008.a., s.o pärast tööde lõppu ning viimaste tööde kostjale üleandmist kinnitanud, et kogu kostja poolt 21.04.2008.a. töövõtulepingu alusel hagejale tasumisele kuuluv summa on tasutud ning lisatöid ei esine. Hageja selgitab, et vastuvõtmise-üleandmiseaktis nr 08005/4 loetletud tööd ei leia kajastamist vastuvõtmis-üleandmisaktis nr 08005/3 lähtuvalt kostja palvest hagejale. Hagejale teadaolevalt finantseeris kostja ehitustöid pangalaenu abil ning pangalaen väljastati kostjale ositi vastavalt töövõtulepingule, esitatud arvetele ja tööde vastuvõtmis-üleandmisaktidele. Kuivõrd vastuvõtmis-üleandmisaktis nr 08005/4 loetletud töid ei soovinud kostja finantseerida pangalaenuga, vaid omavahendite arvel, ning kostjal oli vaja laenu väljastavale pangale tõendada hinnapakkumistes 1 ja 2 äratoodud tööde teostamist vastavalt esialgselt kokkulepitud tasude ja tööde mahu määrale, koostati vastuvõtmis-üleandmisakt nr 08005/3 selliselt, et lisatööd ja ärajäävad tööd puuduvad ning tehtud tööde eest tasumine on toimunud täies ulatuses. Kostja rõhutab, et eelnevas lõigus esitatud hageja väide on ebaõige ning ka täiesti ebausutav. Mitte üheski laenulepingus ei sätestata laenusaaja kohustust tõendada pangale raha sihipärast kasutamist vastuvõtmise-üleandmise aktidega. Nimetatud kohustust ei sisalda ka kostja ning panga vahel sõlmitud laenuleping. Kostja hinnangul koostas hageja eraldiseisvad vastuvõtmiseüleandmise aktid tulenevalt asjaolust, et hageja teadis, et vastuvõtmise-üleandmise aktis nr 08005/4 loetletud tööde teostamises ei ole pooled kokku leppinud, mistõttu asub kostja seda vaidlustama ning keeldub kõnealuse alusetult koostatud akti allkirjastamisest, mistõttu ei oleks kostja ka vastuvõtmise-üleandmise akti nr 08005/3 alusel väljastatud arvet tasunud. Hageja käitumine oli tingitud asjaolust, et ta soovis raha võimalikult kiiresti kätte saada, mida kinnitab ka fakt, et lisatööd ning töömahu ületamine, milles pooled ei ole kokku leppinud, on fikseeritud viimasena väljastatud vastuvõtmise-üleandmise aktis ning vastav hinnapakkumine on koostatud taandkuupäevaga. Olles 15.10.2008.a saanud tähitud kirjaga vastuvõtmis-üleandmisakti nr 08005/4, edastas kostja 17.10.2008.a hagejale kirja (esitatud hagiavalduse lisana), millises märkis, et ei nõustu vastuvõtmise-üleandmise aktis nr 08005/4 loetletud töid vastu võtma ning nende eest tasuma, kuivõrd nimetatud tööde teostamise kohta puudub pooltevaheline eelnev kirjalik kokkulepe. Kostja selgitas, et kõik mõõtmistööd enne hinnapakkumise nr 01/18-08 koostamist ning 5 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 töövõtulepingu nr 08005 sõlmimist teostas hageja, kostja ei ole hagejale esitanud eksitavaid või tõele mittevastavaid andmeid. Kostja leiab, et ebaõigete mõõtmistulemustega seonduvat riisikot kannab hageja. Kui tööde käigus selgus erinevus esialgsetest mõõtmistulemustest, oleks hageja pidanud tegema kostjale ettepaneku muuta esialgset lepingut ning fikseerima kirjalikult tööde mahu ning maksumuse muutumine. Kostja rõhutab, et tema ei ole hagejale esitanud mitte mingisuguseid andmeid katuse pinna kohta ning hageja enda kinnituste kohaselt mõõtis ta katusepinna enne hinnapakkumise koostamist üle. Asjaolu, et hageja ei ole olnud piisavalt hoolikas ning on mõõtnud katusepinna valesti või siis ei ole seda üleüldse vaevunud tegema, ei muuda eelarve ületamist hageja jaoks ettenähtamatuks, eelkõige tuleb arvestada, et hageja on igapäevaselt oma majandustegevuses ehitustöid teostavaks isikuks. Hagejal oli ka võimalus tutvuda maja plaaniga Pärnu Linnavalitsuse arhiivis. Kuivõrd hageja on olnud ise hooletu ning tema väited kostjalt maja andmete saamise kohta on paljasõnalised, ei saa hageja eelarve ületamisele tugineda ning kostjalt sellega seonduvate kulude tasumist nõuda. Kostja on seisukohal, et antud lepingu puhul oli tegemist siduva eelarvega. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Lepingus (punktid 2.1 ja 4.1) olid määratletud nii töö mahud kui sisu, samuti töö eest makstav tasu. 18.01.2008.a hinnapakkumine on lepingu osaks ja seega hagejale siduvad kui eelarve. Kostja hinnangul, kuivõrd nii eelarves kui ka lepingu p-s 4.1 on sätestatud tööde lõplik maksumus, on käesoleval juhul tegemist siduva eelarvega. Sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest (nt materjalikulust) väljendub siduvas eelarves töövõtja tasunõude suurus ning töövõtjale hüvitamisele kuuluvate kulutuste maksimumsumma. Siduva eelarve puhul seab eelarves sisalduv kalkulatsioon piirid töövõtja tasunõudele: juhul, kui tegelik tööde maht või kulukus osutuvad eelarves kalkuleeritust suuremaks, kannab vastavad kahjulikud tagajärjed töövõtja, kes ei saa nõuda eelarvet ületava tasu maksmist. Seega, kuivõrd hageja on koostanud hinnakalkulatsiooni, millisele on otseselt viidatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus, on nimetatud tööde maksumuse kalkulatsioon saanud lepingu osaks. Hageja ning kostja vahel puudub kokkulepe eelarve mittesiduvuse kohta. Kostja märgib, et ka juhul, kui hageja poolt 01/18-08 hinnapakkumise alusel koostatud töö eelarve oleks hagejale mittesiduv, puudub hagejal alus nõuda kostjalt eelarvet ületava tasu maksmist. Mittesiduva eelarve ületamise korral lubab seadus eelarvet ületava tasu nõudmist üksnes järgmiste eelduste täitmisel: eelarvet on ületatud oluliselt ning eelarve ületamine ei olnud töövõtjale ettenähtav. Käesoleval juhul, arvestades, et kõik vastuvõtmise-üleandmise aktis nr 08005/4 loetletud tööd ei ole käsitletavad töömahu suurenemisena, vaid lisatöödena, milliste teostamiseks vajas hageja kostja eelnevat kirjalikku nõusolekut, ei ole hageja kostja hinnangul eelarvet oluliselt ületanud. Kostja märgib, et eelarve kujutab endast eeldatavat lepingujärgsete tööde maksumuse kalkulatsiooni. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et „Kalkulatsiooni aluseks olevate asjaolude muutumise korral, mis toovad kaasa tööde kallinemise või eeldatud tööde mahu suurenemise, võib töövõtjal § 639 lg-s 2 sätestatud eelduste täitmise korral tekkida õigus nõuda tööde eest makstava tasu suurendamist“. Seega, kuivõrd eelarve kajastab eeldatava töömahu eeldatavat maksumust, saab VÕS § 639 lg-st 2 tulenevalt nõuda tellijalt teatud juhtudel eelarvet ületava tasu maksmist üksnes töömahu suurenemisel või tööde kallinemisel. Lisatööde teostamisel ei ole tegemist eelarve ületamisega § 639 mõistes, mistõttu ei saa lisatööde maksumust arvestada ka eelarve ületamise ulatuse leidmisel. Lisaks eeltoodule märgib kostja, et arvel nr 281009 on kajastatud ka vihmaveesüsteemi maksumust 16 949 krooni + km, millise summa on kostja hagejale juba tegelikkuses tasunud. Seega tuleb nimetatud töö eelarve ületamise ulatuse leidmisel tähelepanuta jätta. Samuti ei saa siinkohal arvestada lisatöid – ehituspruss/paigaldus/kinnistusvahendid, sokliplekk, aknaplekk, akende puitdetailid ja elektritööd – milliste maksumus moodustab kokku 16 380 krooni + km. Johtuvalt eeltoodust on 6 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 tööde eelarvet ületatud käesoleval juhul üksnes 3,33 % võrra (25 690 – 9 310*18% = 10 985,8. 10 985,80/330 000=3,33%). Kostja hinnangul ei ole sedavõrd väike tööde eelarve ületamine käsitletav mitte mingil juhul eelarve olulise ületamisena, mistõttu ei vastuta tellija eelarvet ületava osa maksumuse eest. Igal juhul oli eelarve ületamine aga hageja jaoks ettenähtav. Ettenähtavuse tuvastamisel tuleb küsida, millistest töömahtudest ning kuludest pidanuks sellise töö tegemisel reeglina lähtuma hoolikas töövõtja. Juhul kui töövõtja on kalkuleerinud tööde mahu või materjalikulu valesti või kui töövõtja on jätnud eelarves kajastamata tööd, mille tegemist tuleks lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks pidada mõistlikult vajalikuks või mis tavaliselt sellise töö tegemisega kaasnevad, ei saa töövõtja reeglina eelarve ületamisele tugineda. Ettenähtavuse puudumine on küsitav ka juhul, kui eelarve on koostatud, võttes aluseks minimaalselt võimalikke töömahtusid ja kulusid, mille väikseimgi kõikumine toob vältimatult kaasa eelarve ületamise. Kalkuleeritud töömahtude, materjalikulu ning selle omandamise kulutuste kõikumisega peab hoolikas töövõtja alati arvestama. Hageja poolt peale tööde lõppu esitatud vastuvõtmis-üleandmisaktist nr 08005/4 nähtuvalt suurenes hageja töömaht katusetööde osas 11m2 võrra. Arvestades, et töövõtulepingu kohaselt kohustus hageja teostama objekti katusetöid 230 m2 ulatuses, on 11 m2 väike muutus, mis pidi olema hagejale ettenähtav. Nagu eelnevalt viidatud, loetakse eelarve ületamist ettenähtavaks, kui eelarve on koostatud minimaalseid töömahtusid arvestades. Kostja rõhutab, et objekti mõõtmistööd teostas enne hinnapakkumise koostamist hageja iseseisvalt ja kostja temale mingeid andmeid katuse pinna kohta ei esitanud, mistõttu pidi ta olema teadlik, mil määral lõplik töömaht algsest erineda võib. Samuti peab mittesiduva eelarve ületamisest töövõtja tellijale viivitamatult teatama, millist nõuet hageja täitnud ei ole, edastades kostjale vastuvõtmise-üleandmise akti nr 08005/4 enam kui kolm kuud pärast tööde lõppu. Hageja väide, et ta on kostjat eelarve ületamisest teavitanud koheselt, kui eelarve ületamine selgus, s.t jooksvalt tööde teostamise käigus ning kostja on seetõttu olnud teadlik nii teostatavatest töödest kui nende maksumusest, on ebaõige ning täielikult tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta on kostjat informeerinud kas siis tehtavatest töödest, töömahu suurenemisest või eelarve ületamisest. Kostja märgib, et ta sai esmakordselt teada lisatöödest ja töömahu suurenemisest alles pärast tööde lõppu, mil hageja edastas kostjale hinnapakkumised nr 3 ja 4 (dateeritud vastavalt 16.06.2008.a. ja 18.01.2008.a., kuid hinnapakkumine nr 4 on tegelikkuses tehtud taandkuupäevaga, millisele kostja juhtis tähelepanu juba 15.08.2008.a. kirjas ning millist asjaolu hageja ei ole ka eitanud). Hinnapakkumine nr 3 on koostatud vihmaveesüsteemi paigaldamise kohta, millise osas sõlmisid pooled pärast katuse- ja fassaaditööde lõppu eraldiseisva töövõtulepingu. Hinnapakkumine nr 4 on samuti tehtud peale lepingujärgsete tööde lõpetamist, mistõttu ei saanud kostja ka vaikimisi lisatöid või töömahu suurenemist aktsepteerida, kuivõrd kõik katuse- ja fassaaditööd olid 03.07.2008.a. lõpetatud ning kostjale üle antud. Kostja on seisukohal, et hageja poolt 15.10.2008.a. kostjale edastatud vastuvõtmise-üleandmise aktis nr 08005/4 loetletud töödest ei ole kõik käsitletavad töömahu suurenemisena, vaid lisatöödena, mille teostamiseks puudub pooltevaheline kokkulepe. Lepingu p 4.4. teise lause kohaselt koostatakse lisatööde kohta kirjalikult lisakulutuste akt vastavalt poolte kokkuleppele, enne tööde alustamist. Lepingu p 8.1. sätestab, et kõik lepingu lisad ja muudatused on õigusjõulised, kui nad on eelnevalt poolte vahel kokku lepitud ja lisaks vormistatud kirjalikult koos Tellija ja Töövõtja allkirjadega. Sama nähtub ka hageja poolt 18.01.2008.a. koostatud ning töövõtulepingu osaks saanud hinnapakkumisest, millise kohaselt, „Kui tööde käigus selgub lisatööde vajadus, mis ei ole fikseeritud antud pakkumises, lepitakse täiendavalt kokku hinnad, maht ja tööde teostamise aeg. Lisatööde kohta koostatakse kirjalik lisakulutuste akt, enne tööde alustamist“. Hageja teostas töid objektil asukohaga Väike-Kuke 21, Pärnu ajavahemikus 22.04.2008.a. – 02.07.2008.a. Nagu eelnevalt märgitud, kinnitas hageja 7 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 muuhulgas 03.07.2008.a., s.o pärast tööde lõpetamist koostatud vastuvõtmise-üleandmise aktis nr 08005/3, et lisatöid ei esine. Hageja on ka ise hagiavalduses tunnistanud, et kirjalik kokkulepe lisatööde teostamise kohta poolt vahel puudus. Hageja väited suuliste kokkulepete (v.a vihmaveesüsteem, vt allpool) sõlmimise kohta on aga alusetud ning täielikult tõendamata, mistõttu puudub hagejal igasugune alus nõuda kostjalt tasu lisatööde teostamise eest. Kostjale jääb arusaamatuks, milliseid elektritöid (märgitud nii hinnapakkumisel 4 kui vastuvõtmisüleandmisaktil 08005/4) hageja katuse vahetamise ning fassaadi renoveerimise käigus teostas. Kostja märgib, et kompromissina nõustus ta küll arve nr 281009 osaliselt tasuma, s.o ehitusprussi paigalduse, sokli pleki/paigalduse, akende puidudetailide/paigalduse ja aknapleki/paigalduse maksumuse ulatuses, millest on maha arvatud vana voodri mahavõtmise eest esitatud kreeditarve summas 6800 EEK, s.o kokku summas 8820 EEK, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja pakkumisega ei nõustunud ning pöördus kohtusse, millega kaasneb kostjale oluline aja- ning esialgu ka menetluskulu. Sellest tulenevalt ei nõustu kostja käesoleval hetkel arvet nr 281009 ka osaliselt tasuma ning palub jätta hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Kostja rõhutab jätkuvalt, et tema valmisolek hinnapakkumise 4 teatud artikleid aktsepteerida oli tingitud üksnes asja kohtuvälise lahendamise soovist. Hageja väited, milliste kohaselt teostas kostja esindaja tööde osas pidevalt järelevalvet ning talle selgitati iga järgnevat ehitusetappi ja selle sisu, on ebaõiged ning tõendamata. Kostja ei olnud jooksvalt teadlik teostatavate ehitustööde toimumisest ning nende sisust, ehitusvaldkonnaga mitte kokkupuutunud isikuna ei osanud ta tähelepanu pöörata, milliseid ehitusspetsiifilisi töid ning millises ulatuses hageja parasjagu teostas. Puudub igasugune alus asuda seisukohale, et kostja on enda käitumisega aktis nr 08005/4 loetletud töid aktsepteerinud ning nende teostamisele vaikiva nõusoleku andnud. Kõnealuste tööde teostamiseks ei andnud kostja nõusolekut enne nende teostamist nagu see oli nõutav, nende kestel ega ka pärast nende lõpetamist, mistõttu keeldus ta ka akti nr 08005/4 allkirjastamisest. Täiesti põhjendamatu ning äärmiselt ebamõistlik on asuda seisukohale, et kostja pidi aru saama, et sokliplekkide või aknaplekkide paigaldus ei kuulu kostja poolt tellitud fassaaditööde hulka ning hageja teostab omavoliliselt ilma vastavasisulise eelneva kokkuleppeta lisatöid. Johtuvalt sellest on täiesti asjakohatu hageja märkus, millise kohaselt pidi kostja visuaalsel vaatlusel märkama sokli- ja aknapleki ning akende puidudetailide paigaldamist. Kostja eeldas, et nimetatud tööd kuuluvad 18.01.2008.a hinnapakkumistes 1 ja 2 loetletud fassaaditööde hulka. Tõendamata on hageja väited kostja liikmete osalemise kohta mõnedes ehitustöödes ja vastavasisuliste kokkulepete olemasolus. Kostja liikmetel puudus igasugune mõistlik põhjus endale mingisuguste tööde teostamise kohustuse võtmiseks. Katuse- ning fassaaditööde teostamine telliti hagejalt. Kui kostja liikmed oleksid leidnud, et nad saavad ise ehitustöödega hakkama, ei oleks nad hageja poole pöördunud. Hageja väited on täiesti ebausutavad ka seetõttu, et kostja liikmetel puuduvad ehitusalased teadmised, mistõttu ei saaks nad ka vastava tahte ning aja olemasolul näiteks akende vahetamisega hakkama. Lisaks nähtub hinnapakkumisest nr 4, milline on koostatud tagantjärgi, samuti vastuvõtmise-üleandmise aktist nr 08005/4, millise allkirjastamisest kostja keeldus, kuivõrd see sisaldab töid, milliste teostamises pooled ei ole kokku leppinud ning ka 30.10.2008.a arvest nr 281009, et hageja nõuab kostjalt muuhulgas akende puidudetailide paigalduse, aknaplekkide paigalduse ning räästakasti ehituse ja värvimise maksumust. Kui poolte vahel oleks tõepoolest sõlmitud kokkulepe nimetatud tööde teostamiseks kostja liikmete poolt, jääb arusaamatuks, millisel põhjusel nõuab hageja kõnealuste tööde teostamise maksumust kostjalt. Johtuvalt eeltoodust on hageja väited igasuguste täiendavate kokkulepete kohta vastuolus tema enda poolt esitatud tõenditega, samuti täiesti ebausutavad. Kohtuistungil esitas kostja tõendina väidetava akende vahetuse, aga ka põhilepingu sõlmimise asjaolude, osas oma seadusliku esindaja juhatuse liikme Andres Pinka seletuse vande all. Kostja rõhutab lisaks kirjaliku vormi kohustuslikkusele, et pooltevahelise töövõtulepingu kohaselt peab kokkulepe lisatööde teostamiseks eelnema tööde teostamisele. Kostja ei pea 8 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 tehtavate tööde üle järelvalvet teostama sellises ulatuses, et ta avastaks koheselt töömahu ületamise üksnes väikeses osas. Samuti ei pea kostja eeldama, et töömahu ületamisega või lisatööde omavolilise teostamisega seonduvat riisikot kannab tellija. Hageja seisukohtadest võib välja lugeda, et kui töövõtjal õnnestub tellijale märkamatult teostada töid suuremas ulatuses kui algselt kokkulepitud, on tellija kohustatud selle eest ka tasuma, kuivõrd tellija ei takistanud töövõtjat koheselt töid jätkamast ning seeläbi nõustus vaikimisi lepingu muutmisega teistsuguses vormis kui esialgselt kokku lepitud. Kostja rõhutab, et ilma eelneva kirjaliku kokkuleppeta lisatööde teostamise või mitteolulises ulatuses eelarve ületamisega seonduvat riisikot kannab töövõtja, mistõttu puudub hagejal igasugune alus nõuda kostjalt 30.10.2008.a. arve nr 281009 tasumist. Kuivõrd kostjal on kohustus vastu võtta üksnes tema poolt tellitud tööd, keeldus ta igati põhjendatult ning seaduslikult vastuvõtmise-üleandmise aktis nr 08005/4 loetletud tööde vastuvõtmisest. Lisaks eeltoodule märgib kostja, et erinevalt hagejast ei ole kostja (ega tema liikmed) igapäevaselt ehitusvaldkonnas tegutsevad isikud, kes oleksid võimelised hindama esialgselt kokkulepitud töömahu ületamist üksnes 4,5 % võrra (katusepinna tegelik suurenemise maht). Seega on täiesti kohatu ning hageja enda selgitustega vastuolus märkus, et kostja pidi töömahu ületamisest teadlik olema ning seda visuaalselt märkama, kuivõrd isegi ehitusvaldkonnas igapäevaselt tegutsev hageja ei ole suuteline sedavõrd väikeses ulatuses töömahu ja seega ka eelarve ületamist hindama. Hageja märgib iseenesest õigesti, et töövõtulepingus nr 08005 ei ole kokku lepitud vihmaveesüsteemi paigaldamist, kuid nimetatud töö ei ole käsitletav lisatööna, kuivõrd vihmaveesüsteemi paigaldamiseks sõlmisid pooled eraldi suulise töövõtulepingu. Kohus märgib, et esialgses kirjalikus vastuses leidis kostja, et suulisi kokkuleppeid ei olnud, käesolevad seisukohad on kostja esitanud 23.12.2009.a ja hilisemalt. 16.06.2008.a. esitas hageja kostjale hinnapakkumise nr 06/16-08 (hinnapakkumine 3), millise alusel sõlmiti vastav suuline töövõtuleping. Kostja liikmed kogusid vihmaveesüsteemi paigaldamiseks raha kokku, s.t kõnealuseid töid ei finantseeritud pangalaenu arvel, iga korter maksis selleks täiendavalt 3000 EEK. Hageja väidab, et kostja pole talle vihmaveesüsteemi paigaldamise eest tasunud, kuigi tegelikkuses on mõlemad pooled oma lepingujärgse kohustuse täitnud ning kõnealune töövõtuleping lõppenud. Kostja märgib, et ka juhul, kui poolte tahe oleks tõepoolest olnud suunatud vihmaveesüsteemi paigaldamise osas töövõtulepingu nr 08005 muutmisele, ei oma see käesoleva vaidluse seisukohalt mingisugust tähtsust. Sellisel juhul oleks vihmaveesüsteemi paigaldamine olnud ainus lisatöö, millise teostamises pooled eelnevalt kokku leppisid. Kostja poolt vihmaveesüsteemi eest kokkulepitud tasu maksmise osas esitas kostja tunnistaja I.M. ütlused, samuti kuulati vande all ära Sirle Tammelaan kui kostja seaduslik esindaja. Hagejale jääb arusaamatuks kostja seisukoht eraldiseisva suulise töövõtulepingu sõlmimisest vihmaveesüsteemi paigaldamiseks. Hageja ei ole kostjaga sõlminud eraldiseisvat töövõtulepingut vihmaveesüsteemi paigaldamiseks, vaid tegemist on 21. aprillil 2008. a sõlmitud töövõtulepingu muudatusega. VÕS § 29 lõike 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja kinnitab, et hagejal ei ole kunagi olnud tahet sõlmida kostjaga täiendavat lepingut ning seetõttu on kostja seisukoht eraldiseisva lepingu sõlmimise osas tegelikkusele mittevastav. Samuti on hageja hinnangul ebamõistlik kostja seisukoht, millise kohaselt on teatud lisatööde tegemiseks (vihmaveesüsteemi paigaldus) sõlminud pooled eraldi suulise lepingu, aga muude lisatööde osas on tegemist 21. aprilli 2008. a töövõtulepingu lisatöödega, millised tulnuks eelnevalt kirjalikult kokku leppida. Lisatööde eristamine ei ole kooskõlas töövõtulepingu mõttega, kuivõrd töövõtulepingu punkti 4.4 teise lause kohaselt koostatakse kirjalikult lisakulutuste akt lisatööde kohta vastavalt poolte kokkuleppele, enne tööde alustamist. Nimetatud sätte kohaselt lepitakse lisatööd kokku lepingu 9 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 muudatusena, mitte eraldiseisva lepinguna. Seega ei ole lisatööd sätestatud uue eraldiseisva lepinguga, vaid olemasoleva lepingu muudatusena. Seda tõendab ka asjaolu, et kostja on keeldunud vastuvõtmis-üleandmisakti nr 08005/4 allkirjastamisest tervikuna, kuigi nimetatud akti oli kantud ka vihmaveesüsteemide paigaldus ning leidnud, et vihmaveesüsteemi paigaldamise osas on sõlmitud eraldi suuline töövõtuleping alles kostja lepingulise esindaja poolt esitatud 11. novembri 2009. a elektronkirjas ning pärast hageja poolt tehtud ettepanekut kompromissi korras demonteerida paigaldatud vihmaveesüsteem.

Hageja hinnangul on kostja tähelepanuta jätnud töövõtulepingu punkti 4.4., millise kohaselt toimub lõplik arveldus reaalselt teostatud tööde mahtude ja punktis 2 märgitud ühikhindade alusel. Kostja märgib, et nimetatud punktile ei ole antud juhul võimalik tugineda, kuivõrd pooled on kokku leppinud lõplikus tööde maksumuses – punkt 2 ei sisalda ühikhindasid, mille alusel oleks võimalik teostada lõplik arveldus. Samuti on töövõtulepingu nr 08005 punkt 4.4. vastuolus lepingu mõtte ja eesmärgiga, mistõttu esineb kostjal põhjendatud alus arvata, et tegemist on tüüptingimusega, millist hageja kasutab kõikides tellijatega sõlmitavates töövõtulepingutes. Arvestades, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus leppisid hageja ja kostja kokku konkreetse ja lõpliku tööde maksumuse, milline on kajastatud ka lepingu punktis 4.1., samuti ei viidanud hageja kordagi töö eelarve ületamise võimalusele, kahjustab hageja poolt viidatud punkt kostjat ebamõistlikult ning on VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt tühine. Täiendavalt märgib kostja, et tema puhul on tegemist korteriühistuga ning vastavalt Korteriühistu Väike-Kuke 21 põhikirja (tl 70-80), milline on kinnitatud 17.09.2007.a. korteriühistu asutamiskoosoleku otsusega, p 7.4.2. kuulub juhatuse tegevuse pädevusse ühistu rahaliste vahendite valitsemine. Kuivõrd remonttöödega kaasnevad rahalised kohustused, siis peab vastavasisulise otsuse varaliste kohustuste võtmise osas tegema kostja juhatus, arvestades põhikirja p 7.3.7., milline sätestab, et juhatuse liige võib sõlmida ühistu nimel lepinguid ning võtta ühistule kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel. Põhikirja p 7.3.6. kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Arvestades asjaolu, et alates 25.01.2008.a. on kostjal kaheliikmeline juhatus, oleks kostjale ehitustöödega seonduvate rahaliste kohustuste võtmiseks olnud vajalik kostja kahe juhatuse liikme poolt vastu võetud otsus, millist käesoleval juhul tehtud ei ole. Hageja leiab, et kostja märkus kostja juhatuse otsuse varaliste kohustuste võtmiseks puudumise kohta vastavalt kostja põhikirjale pole asjakohane, kuna tegemist on juriidilise isiku sisekorraldusliku küsimusega ning hagejal pole kohustust ega ka õigust tellija ühingusiseste dokumentide väljanõudmiseks. Kostja registrikaardilt nähtuvalt ei ole kostja seaduslike esindajate esindusõigus mingilgi moel piiratud, seega oli kostja iga juhatuse liige õigustatud tegema tehinguid kolmandate isikutega, sh sõlmima ning muutma lepinguid, üksinda. Viivise osas leiab kostja, et kuivõrd hagejal puudub kostja vastu nõue, on ka tema viivisenõue seisuga 13.03.2009.a. summas 13 484.15 EEK alusetu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kui kohus peab hageja põhinõuet aga põhjendatuks, palub kostja vähendada viivist mõistliku summani, sest kohtuistungi toimumise aja seisuga oli viivise summa juba põhinõude ületanud. Siinkohal palub kostja arvestada ka tema poolt hagejale juba tasutud summaga. Kostja hinnangul on hageja kulude hüvitamise nõue summas 3186 EEK põhjendamatu. Kostja ei ole enda tegevusega mitte kuidagi tinginud hageja poolt õigusabi kasutamise vajadust. Samuti ei ole hageja välja toonud tema nõude seaduslikku alust, mistõttu tuleb hageja kulude hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

10 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 Hageja poolt alternatiivsena esitatud alusetu rikastumise nõudes osas märgib kostja, et VÕS § 639 on erinorm VÕS § 1042 suhtes, st ka kostja alusetule rikastumisele tuginemise eelduseks on see, et tegemist oleks mittesiduva eelarvega, mida hageja ületas oluliselt ning et hagejal ei olnud võimalik seda ette näha. Hageja ei saa omavoliliselt teostada mistahes töid ning nõuda pärast nende maksumuse hüvitamist tuginedes kostja alusetule rikastumisele. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused VÕS § 635 lg 1 sätestab töövõtulepingu mõiste. Selle kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud asjas puudub vaidlus selles, et pooltevaheline suhe oli töövõtulepingust nr 08005 tulenev, ka kohtul ei ole alust muule seisukohale asuda. Asjas tõusetunud vaidlusküsimustest peatub kohus esmalt nimetatud lepingu muutmise vorminõuete teemal. VÕS-i töövõtulepingut puudutavad sätted ei käsitle vorminõuete küsimust, seega tuleb vastavas osas pöörduda seaduse üldsätete poole. Asjakohaseks sätteks on sel puhul § 13 (lepingu muutmine ja lõpetamine), mis kõlab järgmiselt: (1) Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. (2) Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. (3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Vaidlusaluses lepingus on punktis 8.1 sätestatud, et kõik lepingu lisad ja muudatused on õigusjõulised, kui nad on eelnevalt poolte vahel kokku lepitud ja lisaks vormistatud kirjalikult koos Tellija ja Töövõtja allkirjadega. Seega on pooled näinud ette nii lepingu muutmise võimaluse (VÕS § 13 lg 1) kui selle vormi (lg 2). Küll aga ei välista eelnev lõikes 3 nimetatud erandit – s.t kui üks lepingupool (antud juhul kostja) aktsepteerib oma käitumisega teise lepingupoole (antud juhul hageja) tegevust, mida lepingus ette nähtud ei ole, võib tuvastada, et aktsepteeriv pool on nõustunud lepingu muutmisega sõltumata sellest, et eraldi vormikohast kokkulepet selle kohta sõlmitud ei ole. Selles mõttes nõustub kohus hagejaga ja leiab, et kostja poolt pelgalt lepingu muutmise kirjaliku vormi nõudele tuginemine ei lükka ümber võimalust lepingu muus vormis muutmise õiguspärasuse osas. Samas on oluline märkida, et just hagejal lasub tõendamiskoormis, näitamaks, et kostja käitumisest sellist nõusolekut järeldada sai. Lisaks on oluline, et vaatamata kirjaliku vormi järgimata jätmisele peab lepingu muutmine olema ka eelnevalt kokku lepitud tulenevalt ülalviidatud lepingu punktist. Enne pooltevaheliste kokkulepete tõendatuse probleemide käsitlemist, tuleb konkreetse tehtud töö osas kohtu hinnangul esmalt leida selge vastus palju üldisemale õiguslikule küsimusele, nagu seda on: Millised hinnapakkumistes 3 ja 4 nimetatud tööd on lepingu muutmised, millised lisatööd ja millised üldse uus leping? Hinnapakkumine 3 sisaldab vihmaveesüsteemi töid ja materjale. Asjas ei ole vaidlust selles, et põhilepingus sellist tööd ette nähtud ei olnud, samuti ei vaidle pooled küsimuses, et hinnapakkumises nimetatud tööd on tehtud. Hageja käsitluse järgi võiks tegemist olla lepingu p 4.4. teise lause kohaste lisatöödega, kuivõrd nende tööde osas ei saa lähtuda sama punkti esimeses lauses viidatud lepingu p 2 ühikhindadest, sest ühikhinnad olid olemas vaid katuse- ja fassaaditööde kohta lähtuvalt hinnapakkumistest 1 ja 2 11 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 (millele omakorda viitab lepingu p 2.1). Samas on lisatööde puhul lepingus nii-öelda kahekordne nõue nende kirjalikuks fikseerimiseks (lisaks ülalpool märgitud punktile 8.1), sest tulenevalt äsjaviidatud lepingu p 4.4. teisest lausest tuli nende kohta koostada kirjalik lisakulutuste akt enne tööde alustamist. Keegi ei ole asjas väitnud, et sellist kirjalikku akti oleks kunagi koostatud. Arvestades, et -

-

-

mõlemapoolselt allkirjastatud vastuvõtmise-üleandmise aktist nr 08005/3 ei tulene ühtki viidet vihmaveesüsteemi töödele (tasutud on katuse- ja fassaaditööde eest vastavalt lepingus nimetatud summale, lisatöid ei ole, lõplik lepingu hind on märgitud) tunnistaja S. Saglo seletas, et kostja ei soovinud vihmaveesüsteemi töid seostada põhilepinguga ehk töövõtulepinguga nr 08005 ja seepärast tehtigi eraldi hinnapakkumine ning poolte vahel oligi eraldi kokkulepe ei ole mõeldav, et vihmaveesüsteemi osas tegi hageja töid kostja teadmata – tegemist ei ole spetsiifilise ja tavainimesele arusaamatu tööga, mida igapäevasel majas elamisel ei märka – seega pidi poolte vahel selle töö tegemiseks olema kokkulepe,

leiab kohus, et vihmaveesüsteemi paigaldamist ei saa käsitleda töövõtulepingu nr 08005 osana, muudatusena ega lisatööna, vaid tegemist oli täiesti eraldiseisva ja suuliselt sõlmitud töövõtulepinguga. Mis puutub nimetatud lepingu tingimustesse ja tehtud tööde eest tasumisse, siis asub kohus seisukohale, et kostja on suutnud piisavalt veenvalt oma sellekohaseid väiteid tõendada. Kostja seaduslik esindaja S. Tammelaan ja tunnistaja I. M. kinnitasid ja kirjeldasid hagejale kahes osas sularahas kokku 15 000 krooni maksmist, samuti selleks eelnevalt kostja liikmete arutelul kokkulepitut, et iga korter annab omalt poolt vihmaveesüsteemi tegemiseks 3000 krooni. Kui kostja poolt olnuks vihmaveesüsteemi eest hagejale tasumata, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks sellele ei viidata vastuvõtmise-üleandmise aktis nr 08005/3, vaid viidatakse alles mitu kuud hiljem vastuvõtmis-üleandmisaktis nr 08005/4 ja sellele järgnenud arves nr 281009. Kohtule tundub kostja väidetu usutav ka seetõttu, et nii pooled kui kohtuistungil ärakuulatud isikud kinnitasid, et kostja võttis töövõtulepingu eest hagejale tasu maksmiseks pangalaenu 300 000 krooni ja pidi niigi kortereilt korjama lisaraha, täitmaks endale hageja ees lepinguga võetud kohustust tasuda 330 000 krooni. Kohtu arvates ei ole tõenäoline, et kostja oleks lasknud paigaldada vihmaveesüsteemi enne, kui oli saavutanud selle maksumuses ja oma maksevõimes piisava kindluse, kusjuures oli teada, et pangast rohkem laenu ei saa. Seega ei saa lugeda hagi põhjendatuks vihmaveesüsteemi tööde eest esitatud nõude osas. Teine hinnang tuleb aga anda hinnapakkumises 4 kajastatud summadele. Kohus jagab nimetatud hinnapakkumises toodud tööd kolme ossa:

Tsiviilasi nr 2-09-10659 rõhutab lepingu lõpliku hinna määramisel seda, et tasumine toimub reaalselt teostatud tööde mahtude järgi. Hinnapakkumistes 1 ja 2, mis ongi sisuliselt vaidlusaluse lepingu eelarveks (kuna on märksa täpsemad kui lepingu enda p 2.1 ja 4.1., selles osas on hageja väited õiged), on tabelite all kolmanda lausena märgitud järgmist: „Juhul kui töödemaht on ette antud kliendi poolt ning tööde käigus selgub, et tegelikud töödemahud erinevad varem antutest, siis lõplik arveldus toimub reaalselt teostatud tööde mahtude alusel ja antud hinnapakkumises märgitud ühikhindade alusel.“ Kostja pidi lepingut allkirjastades seega ka sellise võimalusega arvestama, ka kostja juhatuse liige A. Pinka kinnitas vande all, et tutvus põhjalikult hinnapakkumistega. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet (mida kinnitas ka tunnistaja S. S.), et lepingu teksti osas ei tehtud kostja poolt ühtki parandust, kuigi see anti eelnevalt kostjale tutvumiseks. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud kostja väide, et lepingu p 4.4. näol on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõttes, mida ei olnud eelnevalt läbi räägitud ja mille osas ei saanud kostja seisukohta avaldada. Väheoluline ei ole seegi asjaolu, et hinnapakkumised 1 ja 2 olid koostatud juba jaanuaris 2008.a, leping allkirjastati aga alles 21.04.2008.a. Seega pidi kostjale olema kõnesolev tingimus vähemalt hinnapakkumise läbi pikema aja jooksul teada. Pealegi ei ole kostja selgelt põhjendanud, millisel moel lepingu p 4.4. kostjat ebamõistlikult kahjustab. Antud juhul on kohtu arvates oluline lepingu põhiline eesmärk - pooled leppisid kokku hoonele uue katuse panemises ja fassaadi kordategemises ehk renoveerimises. Kui eelarve on mittesiduv, saab töövõtja selle olulisel ületamisel nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama (VÕS § 639 lg 2). Seega peab seaduse mõttes esinema üheaegselt nii eelarve oluline ületamine, selle ettenähtavuse puudumine kui sellest kohene tellija informeerimine. Alles nende eelduste olemasolul saame väita, et tellija peab maksma töövõtjale lisatasu juhul, kui eelarve kalkulatsioon on ekslik või teatud töö on eelarvest välja jäänud ja see toob kaasa lepingulise muudatus- või lisatöö tegemise vajaduse. Kohus on esitatu põhjal veendumusel, et mitte ükski nimetatud eeldustest ei ole antud juhul täidetud ning nõustub selles osas täielikult kostjaga. 230-ruutmeetrise katusepinna 11m2 võrra (alla 5%) suurenemine ülemõõtmisel ei ole kohtu arvates oluline mahu suurenemine. Eelarve ise suurenes hinnapakkumises 4 viidatud 7 esimese töö osas alla 2% (5400 EEK pluss käibemaks võrrelduna 330 000-ga). Samuti oli võimalik mahu ja seeläbi ka eelarve suurenemine katusepinna osas hagejale igati ettenähtav – tunnistaja S. S. kinnitas, et tema poolt eterniitplaatide alusel mõõdetuna oli katusepind suurem, aga lõpuks lähtuti ikkagi kostja poolt teistelt ettevõtjatelt võetud hinnapakkumistes kajastatud katusepinna suurusest. Kohus nõustub kostjaga, et selline käitumine ei ole hoolikale ettevõtjale kohane ning sellist riisikot ei saa kostja kanda. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et katusepinna suuremaks osutumisest teatati kostjale viivitamata (S. S. sellekohased ütlused ei olnud täpsed), kuigi see selgus juba maikuus ehk rohkem kui kuu aega enne tööde teostamise lõppu, mil oli näha, et OSB-plaate tuleb esialgse katusepinna kohta arvestatuna puudu. Hageja on ise kinnitanud, et lõplik arvestus, mis kajastub hinnapakkumisel 4, esitati alles pärast kõikide tööde lõpetamist. Kohus jagab kostja arvamust, et vaidlusalune töövõtuleping ei anna alust suvaliste tööde tegemiseks suvalises mahus ja tagantjärgi selle eest arve esitamiseks. Mõistlik lepingupool pidi lepingut sõlmides kohtu arvates aru saama, et hinnapakkumistes kajastatud tööd ja nende hinnad nii eraldivõetuna kui kogusummas viivad katuse vahetuseni ja fassaadi renoveerimiseni, mis oli lepingu põhiline eesmärk. Sellisena mõistis lepingut ja hinnapakkumisi ka kostja, mida kinnitas vande all tema juhatuse liige A. Pinka. Kohus peab lepingu tõlgendamisel (kui pooled ise saavad lepingust aru erinevalt, seega ei ole nende ühine tahe selgelt tuvastatav) tulenevalt VÕS § 29 lg 4 tõlgendama lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Tsiviilasi nr 2-09-10659 krooni, äärelaua vahetust/värvi 47 jm osas summas 4230 krooni ja räästakasti ehitust 18m2 osas summas 6480 krooni. Kõikidele nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kuivõrd kohus juba eelnevalt tuvastas, et lepingujärgne eelarve ei olnud siduv ning puudub vaidlus selles, et nimetatud tööd on tehtud (voodri osas jäetud vastavalt tegemata), siis peab kohus tuvastatuks järgmist: pooled leppisid kokku, et tasumine toimub tegelikult teostatud tööde mahtude järgi, mistõttu väiksemas mahus teostatud voodri mahavõtmise eest ei ole õige kostjalt tasu nõuda. Samas selgus S. S. ütlustest nimetatud äärelaudade vahetuse/värvi ja räästakasti sisuliselt kahekordistunud tööde (hinnapakkumises 1 vastavalt 48 jm ja 17m2) tegelik põhjus – esialgselt telliti nimetatud tööd vaid hoone otsaseintele, alles hilisemas hoone ülevaatamise faasis (koos linnakunstnikuga) tekkis vajadus samade tööde tegemiseks ka fassaadi osas. Seda kinnitavad kohtu arvates ka hinnapakkumises 1 vastavate tööde juures sulgudes olevad selgitused: äärelaua vahetus/värv (eest ja tagant) ning räästakasti ehitus/värvimine (otsaseinad). Kohus leiab, et sellega on tõendatud poolte kokkulepe täiendava töö (lepingu mõistes mitte mahu suurenemisest tingitud tööde, vaid täiesti teise töö ehk lisatöö) tegemiseks, mida lepingu sõlmimisel ei saanud ette näha ja mille osas pidi hageja olema kostjat informeerinud, vastasel korral oleks kostja ilmselt takistanud sellises mahus ja sisus maja fassaadi osas tööde tegemist. Samas ei ole ka nende tööde osas tehtud lisakulutuste akti vastavalt lepingu p 4.4. sätetele, samuti ei saa vaatamata ülalpool tuvastatud mittesiduvale eelarvele mingil juhul rääkida eelarve olulisest ületamisest, sest nimetatud tööde kogumaksumus 3910 krooni (4230 + 6480 – 6800) on vaid veidi üle 1% kogu lepingu hinnast.

14 (15)

Tsiviilasi nr 2-09-10659 Eelnevast tulenevalt puudub nõude tõendamatuse ja põhjendamatuse tõttu alus rahuldada ka viivise või enne kohtusse pöördumist tehtud õigusabikulude nõuet. Kohus küll ei nõustu kostjaga selles, et õigusabikulude nõudmiseks puudub õiguslik alus. Hageja on hagis viidanud ka vastavasisulisele õigusnormile – VÕS § 128 lõikele 3. Nimetatud säte loeb otseseks varaliseks kahjuks kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks ning kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei reguleeri selliste kulutuste väljamõistmist, saab neid nõuda koos põhinõudega. Ka TsMS § 133 lg 2 viitab hagi hinna määramise juures võimalikule kulude hüvitamise nõudele, mida küll hagi hinna osas ei arvestata. VÕS § 128 lg 3 mõttes ei oma tähtsust, kas kohtule esitatud õigusabiarved ka tasutud on. Kuivõrd aga hageja nõudeid kohus ei rahulda, ei saa pidada mõistlikeks ja rahuldamisele kuuluvaiks ka nendega seoses tehtud või tehtavaid kulutusi õigusabile. Hageja väited kostja alusetust keeldumisest üleandmis-vastuvõtmisakti nr 08005/4 allkirjastamisest ehk tööde vastuvõtmisest on kohtu hinnangul korrektsed (tööd olid tehtud ja puudus alus VÕS § 638 sätetest lähtuvalt töö vastu võtmata jätmiseks), kuid see ei too ülaltoodud põhjendustel kaasa kostja kohustust nõutavate summade tasumiseks. Pealegi esitas kostja nimetatud akti kohase kirjaliku vastuväite mõni päev pärast akti saamist, mille esitamist hageja ei eita. Vastuväitel allkirja puudumine ei tee kohtu arvates seda olematuks ega kostja seisukohti hagejale selle võrra arusaamatumaks. Mis puutub hageja alternatiivsesse nõudesse tulenevalt VÕS § 1042 (nagu oleks hageja teinud kostja esemele kulutusi õigusliku aluseta) sätetest, siis nõustub kohus kostjaga, et kuivõrd hageja nõuete aluseks on kehtiv töövõtuleping, siis on välistatud nõuete esitamine alusetu rikastumise sätetele tuginedes. VÕS § 639 on erinormiks VÕS § 1042 suhtes. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.