2-09-52764/14 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Salva Kindlustuse AS esitas 13.10.2009. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxxxxx Mxxxxxx vastu võla 31 089,60 krooni nõudes ning menetluskulude hüvitamise nõudes. 23.10.2009. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 06.11.2009. a makseettepanekule vastuväite. Vastuväites vaidles võlgnik kogu nõudele vastu. Pärnu Maakohus otsustas 11.01.2010. a määrusega lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Salva Kindlustuse AS esitas 08.02.2010. a kohtule hagiavalduse Kxxxxxxx Mxxxxxx vastu liikluskahju ja kahjujuhtumi käsitluskulude kokku summas 30 589,60 krooni nõudes. Kxxxxxxx Mxxxxx teatas 05.03.2010. a kirjalikus vastuses, et ta tunnistab hagi ja tasub nõuet vastavalt võimalusele. Kostja väitel on ta sõlminud võla tasumiseks hagejaga kompromissi ja palub seetõttu kohtul asja menetlus lõpetada. 14.04.2010. a esitas hageja kohtule poolte vahel 22.03.2010. a sõlmitud kompromissi. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 3750 krooni tuleb kostjal hagejale hüvitada, muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 12.10.2009. a kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 932,69 krooni. Hagi esitamisel kohtule tasus hageja 03.02.2010. a Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu summas 6567,31 krooni. Kokku on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 7500 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 3750 krooni tagastada.