Tsiviilasja number
2-08-58230
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Imbi Sidok ja Elle Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.04.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
Aiandusühistu Juku hagi Konstantin Murašovi vastu kahju hüvityamiseks
Tsiviilasja hind
13 854 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Konstantin Murašovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.12.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AÜ Juku (registrikood 80141789, asukoht Juku 32, Laulasmaa, Keila vald, Harjumaa), esindaja advokaat Alar Urm, seaduslik esindaja Rein Raudsepp; Kostja Konstantin Murašov (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X XXXXXXX), esindaja advokaat Leino Biin:
Harju Maakohtu 17.04.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-58230 tühisada ja teha uus otsus. Jätta Aiandusühistu Juku hagi Konstantin Murašovi vastu 13 854 kr. kahju hüvitamiseks rahuldamata. Poolte esimese ja teise astme kohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud AÜ Juku esitas 09.09.2008 Harju Maakohtule hagi Konstantin Murašovi vastu võla 13 854 kr. väljamõistmiseks. AÜ Juku madalpingevõrk varustab hageja liikmeid ja naabruses asuvaid aiandusühistu MTÜ Karukella 2 liikmeid ning endise aiandusühistu Karukella kinnistuomanikke. Kostja on endise aiandusühistu Karukella haldusalal oleva kinnistu omanik. Hageja ja kostja vahel on suuline leping elektrienergia tarbimise kohta. Hageja peab tema madalpingevõrgu kaudu tarbitava elektrienergia kohta arvestust ning tasub lepingu alusel kõigi tema madalpingevõrguga ühendatud tarbijate eest AS-le Eesti Energia. MTÜ Karukell 2 territooriumil asuva hageja madalpingeliini ja alajaama peakilbis toimusid 2008 kevadel mitmed peakaitsme väljalülitumised. Väljalülitumiste põhjuseks oli kostja elektrikilbi ja jaotuskilbi vaheline lühis. Kaablirikke fikseerimiseks koostati akt ja teavitati sellest ka kostjat. Hageja kontrollis 03.08.2008 kaabli vahetuse teostamist ja selles avastati mitmed puudused. Kaablipaigaldus ei olnud kooskõlas elektriohutuse ja elektrienergia tarbimise eeskirjade nõuetega. Kostja oli teostanud omavolilise võrkuühendamise. Hagejale tekkis seoses kostja defektse elektrikaabliga elektrikulu 13 854 kWh, mille rahaline väärtus on 13 854 kr. Kahju suuruse arvestamisel on lähtutud Karukell üldvoolumõõtja ja alltarbijate poolt teatatud näitude vahest. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellel vastu. Kostja omandas vaidlusaluse kinnistu 30.08.2005. Kinnistul asuva elamu varustamine toimub maakaabli kaudu, elektrienergia eest on kostja tasunud hagejale. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut elektrienergia tarbimiseks. Kostja on kodutarbija, kelle liitumispunkt peaks olema täpselt määratletud; kostjal ei ole sõlmitud hagejaga lepingut, kus oleks liitumispunkt selgelt määratletud. Kostjale kuuluv elektripaigaldus on elektrikilp ning toitekaabel peale voolumõõtjat. Kostja ei tea, kellele kuulub toitekaabel, mis asub enne temale kuuluvat voolumõõtjat. Hageja varalise kahju tekkimine ja suurus ei ole tõendatud, samuti on küsitava väärtusega hageja koostatud akt, sest kostjat selle akti koostamise juures ei viibinud. Samuti on esitamata tõendid väidetava lühise kohta. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 13 854 kr. Menetluskulud jäid kostja kanda. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja omandis on Laulasmaa külas AÜ Kurekella krunt nr XX, kinnistusregistri osa nr XXXXXXXX, omaniku kanne kostja kohta tehti 30.08.2005. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millisel alusel põhineb hageja ja kostja vaheline õigussuhe, kas kostja on hagejale kahju tekitanud ning kahju suuruse üle. Pooled vaidlevad ka selle üle, milline on kostja liitumispunkt elektrienergia tarbimiseks. Elektrienergiaga varustamise lepingust nähtub, et hageja ja AS Eesti Energia on 23.12.1998 sõlminud lepingu elektrienergia tarbimiseks. Lepingu lisaks 07.04.2004 on sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkulepe, mille alusel on fikseeritud hageja toitekaabli liitumispunkt. Kostja märgib oma vastuses, et on tasunud elektrienergia eest hagejale. Kohus asus seisukohale, et tegemist on kostja omaksvõtuga faktilise asjaolu 2(6)
suhtes. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et kostja tarbib elektrienergiat läbi hagejale kuuluva liitumispunkti. Hageja on nõustunud kostjat varustama elektrienergiaga ning kostja on nõustunud elektrienergia tarbimisega hagejalt, selle eest tasudes. Seega on poolte vahel sellise tegevusega sõlmitud suuline kokkulepe elektrienergia tarbimiseks, mis on lubatud elektrituruseaduse § 84 lg 1 sätete alusel. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 2 on poolte vahel sõlmitud leping ajast, mil hageja võimaldas kotjal elektrienergiat tarbida ja kostja seda võimalust kasutas. Liitumispunkti fikseerimine ei ole elektrituruseaduse § 87 järgi kohustuslik. TsÜS § 50 lg 1 järgi on kinnisasjaks maatükk ja kinnisasja osadeks TsÜS § 53 lg 1 järgi muuhulgas ka tehnovõrk, mis ei ole ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja maatükil paiknev maakaabel oleks ehitatud asjaõiguse alusel ja kuuluks hagejale, järelikult on tegemist kostja kinnisasja osaga ja see kuulub kostjale. Pooltevahelise lepingu esemeks on elektrienergia müük. Lepingu kõrvalkohustuseks on elektripaigaldiste ohutuse tagamine, sest energiamüük saab toimuda vaid tehniliselt korras ja ohutu tehnovõrgu kaudu. Hageja ja kostja kohustusi tagada oma elektripaigaldiste ohutust reguleerib elektriohutuse seadus. Elektriohutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt on kostjal kohustus tagada tema kinnisasjal paikneva maakaabli ohutus. 02.07.2008 koostatud aktist nähtub, et kostja maatükil asuv maakaabel oli defektne. Nimetatud akt on usaldusväärne, aktis kirjeldatud viisil on võimalik kindlaks teha konkreetne elektripaigaldis, mis põhjustas elektrilekke. Kostja väited selle kohta, et akt ei ole usaldusväärne, on paljasõnalised. Kostja ei ole vaatamata mitmele lisatähtajale esitanud tõendeid, mis lükkaks aktis fikseeritu ümber. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema elektripaigaldis on korras. Kohus leidis, et hageja kahju suuruse arvestus on põhjendatud. Olukorras, kus on fikseeritud kogu kasutatud elektrienergia ning eraldi iga energiakasutaja poolt tarbitud energia, moodustab kahju suuruse tarbitud elektrienergia ülejääk. Hageja arvestuste kohaselt on kahju suurus 13 854 kr., mis on arvutatud elektrienergia hinna ja arvesti näitude võrdlemisel üle jäänud energia hulga korrutisena. Kostja on esitanud küll vastuväited, et kahju suurus on arusaamatu, kuid ei ole taas oma väidet pikemalt põhjendanud ega tõendanud. Hageja arvestus põhineb kahju tekkimise ajal kehtinud elektrihinnale. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda Hageja ei ole täitnud TsMS § 230 tulenevat nõuete ja väidete tõendamiskohustust. Kohtuotsus ei rajane tõenditele, vaid hageja paljasõnalistele väidetele nii kahju tekkepõhjuse, kahjusumma arvestuse metoodika kui ka kahjusumma suuruse osas. Hagiavalduse p 15 sisaldab tekkinud kahju arvestust, mille kohaselt Karukella üldvoolumõõtja näitude vahest on lahutatud alltarbijate näitude vahe ning tulemuseks on saadud 13 854 kWh. Keskmine elektritariif olevat olnud 1 kr/kWh ja võlgnevus sellest tulenevalt 13 854 kr. Hagiavalduses märgitu on paljasõnaline. Ka hagiavalduse lisana 5 3(6)
esitatud „Kahjunõue“ kujutab endast täpselt samasugust tõendamata ja kontrollivõimaluseta hageja väidet ning ei saa olla kahju suuruse tuvastamisel tõendina käsitletav. Samuti ei ole arusaadav millist perioodi silmas peetakse ja kuidas keskmine elektritariif 1 kr/kWh on saadud. Hageja on märkinud, et rakendatav hind 1 kr/kWh eest on mõistlik hind. Arusaamatuks jääb, kas hageja näidatud hind on keskmine või mõistlik või hageja poolt elektrienergia müüjale tegelikult makstud kilovatttunni hind. Hageja seletus ei ole asjas tõendiks. Ühtegi tõendit, mille põhjal oleks võimalik hinnata/kontrollida hagiavalduses märgitu õigsust, hageja esitanud ei ole. 02.07.2008 aktis kirjeldatud viisil on võimalik tuvastada kaablirike, kuid mitte elektrileke. Kaablirike ei tähenda aga vooluleket. Vooluleke on küll teoreetiliselt võimalik, aga praktikas äärmiselt harva esinev. Elektrileke (vooluleke) on tuvastatav üksnes spetsiaalset mõõteaparatuuri kasutades ja see ei ole tuvastatav aktis märgitud viisil. Osundatud akti viimase lause kohaselt veendus komisjon, et sellise rikke võis põhjustada maa-aluse kaabli leke ja hilisema lekke intensiivistumisel kaabli kuumenemine, mis omakorda põhjustas faasidevahelise lühiühenduse. Märgitust nähtub, et komisjoni järeldus lekke küsimuses on oletuslik. Seega ei rajane kohtuotsus lekke olemasolust tõenditele, vaid oletusele. Tulenevalt elektriohutuse seadusest peab tarbija tagama elektripaigaldise ohutu ekspluateerimise. Samas seadus kodutarbijale tehnilise kontrolli teostamise kohustustust ei ole pannud. Maakaabli tehnilist kontrolli praktiliselt teostada ei ole võimalik. Väidetav lepingurikkumine kaablirikke näol oleks vabandatav, sest see ei ole mõistlikul viisil välditav. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on leidnud, et kostja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust tagada oma krundil oleva maa-aluse kaabli korrashoid (ohutus); kohus on märkinud, et 02.07.2008 aktiga on tõendatud, et kostja krundil olnud maakaabel oli defektne ja põhjustas elektrilekke. Hageja on oma kahjuks arvestanud perioodil 01.04. kuni 30.06.2008 peavoolumõõtja poolt summeeritud kilovatt-tundide ja Karukella kinnistuomanike poolt teatatud kilovatt-tundide (tarbimise) vahe, korrutades selle ühe kilovatt-tunni hinnaga 1 kr. Maakohus leidis, et hageja poolt tehtud kahju arvestus on põhjendatud; hageja arvestus põhineb kahju tekkimise ajal kehtinud elektrihinnale. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega selles, et poolte vahel oli elektriga varustamise leping ning et sellise lepingu kõrvalkohustus kostjast tarbija jaoks oli kohustus hoida korras oma krundil asuv elektrikaabel. Samuti leidis apellatsiooniastmes tunnistaja A. O. ütlustega kinnitust, et elektri hind 2008.a. suvel võis olla 1 kr. kilovatt-tunni eest. Kolleegium märgib, et vaidlust välistavalt oleks saanud pooled tõendada elektrihinda, kui oleks esitatud maksekorraldus, millest nähtuks, millise hinnaga maksis kostja tähendatud perioodil elektritarbimise eest hagejale, kui/või kas ta üldse voolu tarbis. 4(6)
Kolleegium märgib ka, et apellatsioonkaebuse ei vaidlusta kostja enam seda, et tema krundil asuv kaabel oli defektne ja see avastati 2008.e. juulikuu algul. AÜ Juku 02.07.2008 akt ning tunnistaja G. M. i ütlustega on see ka tõendatud. Kolleegium leiab, et maakohus on esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud, tuvastades, et „Karukella“ üldelektrinäidu ja krundiomanike poolt tarbitud (ja näidatud tarbimise) vahe 13 854 kW/h on põhjustatud kostja vigasest elektrikaablist selles esinenud voolulekke tõttu. Vastavalt VÕS §-le 127 lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Põhjusliku seose peab tõendama kahjukannatanu. 02.07.2008 aktis on sedastatud, et perioodil aprillist kuni juunini toimus „Karukella“ elektri toiteliini 63 A kaitsme korduvaid väljalülitumisi. Komisjon tuvastas kostja kaabli defekti sellega, et lülitas järgemööda tarbijaid võrku ja kostja tarbimise lülitumisel rakendus jaotuskilbi kaitselüliti; komisjon tuvastas, et kostja elamu elektrikilbi peakaitse klemmidel ei ole pinget. Seega saab aktist järeldada, et kostja kaabel oli lühistunud. Lühistumise tagajärjel tekkinud pinge tõus rakendab kaitsmed ning voolutarbimist enam toimuda ei saa, sealhulgas ka vooluleket. Komisjon järeldas, et sellise rikke (mõeldud ilmselt lühistumist) võis põhjustada maa-aluse kaabli leke ja hilisema lekke intensiivistumisel kaabli kuumenemine, mis omakorda põhjustas faasidevahelise lühiühenduse. Komisjoni järeldus põhistab küll lühiühenduse olemasolu ja tekkepõhjuse, kuid see ei tõenda veel pikaajalist, mitmeid kuid kestnud lühistumisele eelnenud vooluleket. Tunnistaja, elektrikuna töötanud G. M.i arvates kaablisse niiskuse sattumisel põleb kaabel ööpäeva jooksul läbi. Kostja vigastatud kaablit ei ole vaadeldud, voolulekke olemasolu lühistunud kaablis ei ole kindlaks tehtud vastavate mõõtmistega ja hageja ei ole esitanud tõendeid (näiteks asja tundva isiku arvamus), mis kinnitaks kuudepikkust vooluleket kostja (lühistunud) kaabli kaudu. Seega ei tõenda märgitud akt põhjuslikku seost kaabli defekti ja hageja märgitud kahju vahel. Põhjuslikku seost ei saa tuvastada ka asjaolust, et perioodil 2008.a. aprillist juunikuuni esines „Karukella“ tarbijates näidatud tarbimise ja „Karukella“ üldvoolumõõtja näitude 13 854 kilovatt-tundi. Apellatsioonikohtus leidis tõendamist, et tarbitud elektrikoguse esitas iga krundiomanik ise ja nende voolumõõtjate korrasolekut ning näitude õigsust kontrolliti ebaregulaarselt ja üksikutel juhtudel. Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt tarbijate näitude õigust kontrollitakse siis, kui on tekkinud vajadus või kahtlus. Tunnistaja A. O. ütluste kohaselt kontrolliti viimati elektrinäite 2003.aastal. Sama tunnistaja ütluste kohaselt 60-70% tarbijates on „Juku“ ees võlglased. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et „Karukella“ liikmed esitavad oma näite mitterahuldavalt. Hageja ei ole ka tõendanud, et eelnevas kvartalis tarbimise näitude vahet ei esinenud või et see oleks olnud tühine. Seega kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata põhjusliku seose tõendamatuse tõttu kostja kaablirikke ja tarbimise näitude erinevuse (kahju) vahel. 5(6)
Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kolleegium poolte menetluskulud hageja kanda.
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Ele Liiv
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.