Hageja: Sp. z o.o.(registrikood Xxx, asukoht xxx);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mati Maksing (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, telefon 64 44 900, e-post: [email protected]);
Menetluse liik
Kostja: KAS (registrikood xxx, asukoht xxx). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt KAS-lt hageja Sp.z o.o. kasuks 47 869 (nelikümmend seitse tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa) krooni ja 68 senti, millest 30 374,12 krooni on tasumata põhivõlg ning 17 495,56 sissenõutavaks muutunud viivised.
3.Välja mõista kostjalt KAS-lt hageja Sp.z o.o. kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,2% päevas põhivõlgnevuselt summas 30 374,12 krooni kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja KAS kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.29.05. 2009 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 80 613,54 krooni nõudes. 09.06.2009 tehti võlgnikule makseettepanek (kättetoimetatud võlgnikule 03.09.2009).
2.29.09.2009 esitas kostja makseettepanekule vastuväite kogu nõude suhtes. Vastuväide on esitatud tähtaegselt. Hageja soovis kostja vastuväite korral menetlusse jätkamist hagimenetluses Harju Maakohtus. Eeltoodust tulenevalt andis kohus avalduse üle hagimenetlusse.
3.Harju Maakohtu 07.12.2009. a määrusega jätkati asja menetlemist hagimenetluses ning anti hagejale täiendav tähtaeg hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
Hageja nõuded ja nende põhjendused
4.Hageja pöördus Harju Maakohtusse 21.01.2009. a hagiavaldusega kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 31 471,98 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 13 092,29 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Samuti taotles hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.03.2006.a lepingu , mille järgi andis hageja kostjale üle ARIS-kaardid kütuse ja teiste kaupade ning teenuste ostmise võimaldamiseks. Kostja kasutas nimetatud kaarte ja ostis kütust. Ajavahemikus 30.11.2008. a kuni 31.12.2008.a esitas hageja kostjale arved ning kogusummas 8 171,22 eurot. Kostja sai arved ja neil näidatud kaubad kätte, kuid jättis arved tähtajaks tasumata.
6.02.03.2009.a esitas hageja kostjale esindaja kaudu pretensiooni 84 711,32 krooni nõudes, mille kohaselt moodustas kostja põhivõlgnevus 4726,11 eurot, nõude sissenõudmisega seotud kulud 250 eurot ja põhivõlalt arvestatud viiviste nõue 437,93 krooni. Pretensioon saadeti kostja registrijärgsel aadressil, kui kostja sellele postiasutusse järgi ei läinud ning see tagastati hagejale. Pärast pretensiooni edastamist tasus kostja hagejale 10.03.2009. a 800 eurot ning 06.05.2009.a 700 eurot. Hagi esitamise aja seisuga oli kostjal hagejale tasumata põhivõlg summas 31 471,98 krooni ehk 2011,43 eurot (viimasest omakorda 407,65 eurot moodustab põhivõlgnevus arve alusel ning 10603,78 eurot põhivõlg arve nr alusel). Hagi esitamise
Lk (11) 2
ajaks moodustasid sissenõutavaks muutunud viivised 13 092,29 krooni. Kogumis taotles hageja kostjalt 44 564,28 krooni väljamõistmist, millele lisandus edasiulatuva viivise nõue.
7.Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled sõlmitud lepingu §-s 9 kokku, et võimalikud lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse kostja asukohamaa kohtus kooskõlas selle riigi seadustega. Seega leidis hageja, et asjas kuulub kohaldamisele Eesti seadus. Lepingu § 5 kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,2% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja tugines oma hagiavalduses VÕS § 8 lõikele2, § 88 lõikele8, § 108 lõikele 1 ning TsMS §-le 367.
8.Hageja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega. Hagiavaldusele olid lisatud hageja äriregistri kaardi ärakiri koos tõlkega eesti keelde, pooltevaheline leping , arved ning , hageja poolt kostjale 02.03.2009. a saadetud pretensioon ning pretensiooni tagastamise ümbriku koopa.
9.08.03.2010.a esitas hageja kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad. Nimetatud seisukohtades märkis hageja, et poolte vahel sõlmitud lepingu § 2 p 3 kohaselt tuli arvete tasumisel juhinduda hageja poolt esitatud arvetest ja lepingu lisadest. Pooled allkirjastasid 26.10.2006.a lepingu lisa nr 1, mille punktis 2 nad leppisid arvete tasumise tähtajaks kokku 30 päeva alates arve väljastamisest. Kostjale esitatud arvetel oli märgitud sama tähtaeg, nagu oli viidatud lisas kokku lepitud. Seega tuli kostjal tasuda arved 30 päeva jooksul alates nende väljastamisest ning arve kättesaamise aeg ei omanud tähtsust arve tasumise tähtaja alguse kindlaksmääramisel. Arvete väljastamise kuupäev on arvetel märgitud. Hageja hinnangul on kostja kõik arved kätte saanud, mis nähtub juba kostja väidetest, mille kohaselt on kostja kõik arved nõuetekohaselt tasunud. Kostja ei ole väitnud, et arvetel märgitud väljastamise kuupäev ei kajasta nende tegeliku väljastamise aega.
10.Hageja rõhutas, et hagejal oli õigus lugeda kostja tasumistega täidetuks esmalt muud kohustused peale põhivõla tasumise ja alles viimasena arvestada kostja tasutud summad arvetest tuleneva põhivõla katteks. Kostja on omaks võtnud, et ta hilines arvete tasumisega, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja 08.03.2010. a vastusele oli lisatud hageja ja kostja vahel sõlmitud lisa nr 1 lepingule nr 177/2006.a.
11.26.03.2010.a esitas hageja kohtule täiendava hagiavalduse täpsustuse. Nimetatud täienduses palus hageja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivistena välja 17 495,56 krooni ning alates 22.04.2010.a viivis määraga 0,2% päevas põhivõlgnevuse tasumata osalt. Hagiavaldusele täiendusele oli hageja lisanud täpsustatud viiviste arvestuse. Viiviste arvestuses võttis hageja arvesse hageja poolt tasutud summasid ja nende tasumise tähtaegasid. Tasumata põhivõla osas täpsustas hageja samuti oma nõuet, vähendas põhivõlgnevuse summat ning palus põhivõlgnevusena mõista kostjalt hageja kasuks välja 30 374,12 krooni.
12.Lisaks soovis hageja kostja poolt tasutud summadest 250 euro mahaarvestamist kohtueelse menetluse kulude hüvitamiseks. Nimetatud summa tasus hageja teda esindanud advokaadibüroole HETA 04.03.2009.a arve nr 29107 alusel. Hageja kandis kohtueelses menetluses kulusid õigusabina, mis on käsitletavad otsese varalise kahjuna. VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
13.Hageja 26.03.2010. a seisukohtadele olid lisatud eestikeelsed tõlked arvetest , samuti OÜ Heta Advokaadibüroo poolt esitatud arved koos tõlgetega. Hageja kirjalikele seisukohtadele oli lisatud võlgnevuse ja viiviste arvestus.
Lk (11) 3
14.12.04.2010.a esitas hageja täiendavad kirjalikud seisukohad, milles rõhutas, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 3 ja § 70 tõttu tuleb lugeda hageja pretensioon kostja poolt kättesaaduks. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille järgi oleks kõnealune pretensioon saadetud valel aadressil või kostjal oleks olnud mõjuv takistus tema aadressile saadetud posti kättesaamisel. Samuti väitis hageja, et arvete kättetoimetamise aeg ei oma tähtsust, kuna iga arve tasumise tähtaeg hakkas kulgema alates arve väljastamisest. Kostja ostis hagejalt kütust regulaarselt, mistõttu oli kostja ise teadlik, et iga perioodi kohta saab ta hagejalt arve, mis tuleb kokku lepitud tingimustel tasuda. Kostja ei ole väitnud, et arved oleksid saabunud hilinemisega või kostja oleks pidanud hagejale arve saatmise kohustust meelde tuletama.
15.Poolte senine varasem praktika ja kostjalt varem viiviste nõudmata jätmine ei välista hageja nõuet. Kirjaliku pretensiooni esitamine annab tunnistust, et hageja ei soovinud ega saanud rohkem taluda kostja viivitust lepinguliste kohustuste täitmisel. Kostja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased ning tõendavad üksnes seda, et kostja oli ka varem viivituses hageja arvete tasumisega ning hagejal oli lepingust ja seadusest tulenev õigus kostja viivituste korduvuse tõttu muuhulgas nõuda viivise tasumist.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused
16.Kostja vaidles esitatud nõudele vastu.
17.Kostja leidis oma 01.03.2010. a vastuses, et on hageja poolt esitatud arved tasunud, kuigi on seda teinud osade kaupa. Kostja vastuse kohaselt oli hageja poolt esitatud arve maksetähtajaks hiljemalt 01.30.2009. Arve oli esitatud üldsummale 1603,78 eurot. 26.06.2009.a tasus kostja nimetatud arvest 377,67 eurot. 07.07.2009.a maksis kostjale arve ülejäänud osa summas 1226,11 eurot. Eeltoodust lähtudes leidis kostja, et ta on täitnud oma kohustuse tulenevalt arvest .
18.Arve maksetähtajaks oli kostja vastuse kohaselt 14.01.2009.a ning arve oli esitatud summale 1622,33 eurot. 12.06.2009. a tasus kostja arvest 1000 eurot ning 26.06.2009.a tasus kostja nimetatud arvest hagejale 622,33 eurot. Seega tasus kostja arve täielikult 26.06.2009.a.
19.Hageja poolt esitatud arve kohaselt tuli kostjal tasuda kokku 4945,11 eurot. Nimetatud arvet tasudes maksis kostja hagejale 07.01.2009.a 2000 eurot, 03.02.2009.a 245,11 eurot, 21.01.2009.a 1000 eurot, 16.02.2009. a 200 eurot, 27.02.2009.a 200 eurot, 10.03.2009. a 600 eurot ning 06.05.2009. a 700 eurot. Seega leidis kostja, et ta on ka nimetatud arvest tuleneva kohustuse täitnud.
20.Kostja vaidles vastu hageja viiviste nõudele põhjendusel, et kostja arvates oli selgusetu päev alates millest sai viiviseid arvutada. Hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud, millal olid maksedokumentide originaalid ehk arved kostjale edastatud. Samuti ei olnud hageja poolt esitatud viiviste arvestus kostja hinnangul selge. Viiviste arvestamiseks alates 21.01.2010. a ei olnud kostja hinnangul õiguslikku alust, kuna vaidluse esemeks olevad arved tasus kostja 2009.a.
21.Kostja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovis menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja vastusele olid lisatud maksekorraldused maksete teostamise kohta.
Lk (11) 4
22.25.03.2010. a esitas kostja kohtule täiendava vastuse hageja seisukohtadele. Nimetatud vastuses leidis kostja, et hageja on valesti määranud võla summa, valesti määranud intressid ning kahju on jäänud põhjendamata. Hageja pretensiooni ei ole kostja kätte saanud. Kostja on tasunud süstemaatiliselt hageja poolt esitatud arveid. Kostja leidis, et juba maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Pärnu Maakohtusse pöördumisel määratles hageja võlgnevuse summa ebaõigesti.
23.Kostja hinnangul tuli tal arved tasuda 30 päeva jooksul alates nende esitamisest, kuid hageja ei ole kinnitanud ühegi tõendiga, millal ta saatis kostjale arved välja ja millal kostja arved kätte sai. Ilma arvet teadmata oleks kostja hinnangul olnud võimatu selle tasumine. Hageja ei ole pärast arvete väljakirjutamist neid kostjale edastanud.
24.Samuti leidis kostja, et pooltevaheline leping sõlmiti juba 2006. a. Kogu lepingu kehtivuse aja jooksul esines kostjal korduvalt arvete tasumisega viivitusi ja arvete tasumist osade kaupa, kuid hageja ei ole kordagi esitanud kostja vastu pretensioone ega hagisid. Samuti pole hageja kordagi kostja vastu esitanud intressinõuet. Kostja leidis, et hageja ja kostja vahel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt arveid tasuti tähtaja jooksul mitte alati alates arve väljastamise kuupäevast. Oma väite tõendamiseks esitas kostja loetelu mitmetest hageja varasematest arvetest koos arvete endi ja nende tasumist tõendavate dokumentidega. Kostja leidis, et ta pole kunagi keeldunud arvete tasumisest, kuid tulenevalt makseraskustest on kostja mõnikord tasunud arveid osade kaupa. Kokkuvõttes leidis kostja, et hageja on esitanud maksekäsu liiga suurele nõudesummale, hagi esitamise päevaks puudus kostjal võlgnevus põhivõla osas, hageja ei ole tõendanud arvete väljasaatmise fakti, hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud intresside nõuet ega kahju suurust. Kostja kirjalikule vastusele olid lisatud varasemalt hageja poolt esitatud arved võõrkeelsetena ning nende tasumist tõendavad dokumendid.
25.07.04.2010. a esitas kostja kohtule täiendavad vastuväited. Kostja märkis, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole pöördumise hetkel oli kostja võlgnevuse suuruseks 3226,11 eurot, kuid maksekäsu kiirmenetluse avalduses viitas hageja nõude suuremale summale.
26.Kostja poolt esitatud tõenditest ning hageja arvestusest nähtub, et kostja on arveid tasunud süstemaatiliselt ning seisuga 07.07.2009. olid kõik hageja arved tasutud ja võlgnevus kustutatud. Lähtudes VÕS § 76 sätetest tuli kostja arvates arvestada poolte vahel välja kujunenud praktikat. Hageja ei ole keeldunud sellest, et kostja on oma kohustusi osadena täitnud.
27.Samuti viitas kostja oma vastuses VÕS §-le 88. VÕS §-le 88 tuginedes leidis kostja, et üldreeglina määratleb selle, millise täitmata kohustuse katteks raha tasutakse, võlgnik. Juhul, kui võlgnik ei ole seda teinud, siis saab kohustuste täitmise järjekorda määrata võlausaldaja, kuid seadus on seejuures kehtestanud 4 asjaolu, mis peavad aset leidma. Esiteks peab võlausaldaja võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist teatama, millised kohustused loeb võlausaldaja täidetuks. Teiseks peab kohustuse täitmine olema õiguspärane. Kolmandaks peab kohustus olema muutunud sissenõutavaks ning neljandaks ei või kohustus olla vaidlustatud. Eeltoodule tuginedes leidis kostja, et hageja ei ole määranud ega kostjale teavitanud, millised kohustused on hageja lugenud täidetuks esmajärjekorras ning sellest tulenevalt polnud võlgnikul võimalik teatada hagejale oma vastuväiteid sellise jaotuse osas. Võlgnevuse tasumisel märkis kostja täpselt ära, millise arve osas ta võlgnevuse kustutab ja
Lk (11) 5
millises ulatuses. Kuna VÕS §-s 88 toodud asjaolud kostja hinnangul puudusid ning poolte vahel oli välja kujunenud arvete tasumise praktika, siis ei saa antud asjas kostja arvates VÕS § 88 kohaldada.
28.Samuti märkis kostja oma 07.04.2010. a vastuses, et ta ei eita arvete saamise fakti. Varasemalt poolte vahel välja kujunenud praktika kohaselt tasus kostja arved pärast nende kättesaamist ning hageja ei esitanud nõudeid seoses arvete tasumisega 30 päeva jooksul pärast arve esitamist. Seega lepingus fikseeritud tingimust arve tasumise kohta 30 päeva jooksul pärast arve esitamist pooled ei rakendanud, kuna see polnud mõistlik ega võimalik. Alates arve esitamisest andis hageja kostjale veel täiendavalt 30 päeva aega tasumiseks.
29.Hageja kahju hüvitise nõudele vaidles kostja samuti vastu. Hageja ei ole tõendanud põhjuse ja tagajärje omavahelist seost tekkinud kahju ja kostja süü vahel. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, kuna puuduvad tõendid arve nr 29107 tasumise kohta hageja poolt. Hageja pole ühtlasi tõendanud krediidiraporti tellimise vajadust ning Krediidiinfo hinnakirja järgi maksab raport vaid 690 krooni, mistõttu hageja ei ole tõendanud, et raporti saamine maksis 250 eurot.
30.Hageja viivisenõudele vaidles kostja vastu põhjendusel, et viivisenõue oleks tulnud hageja poolt esitada eraldi taotlusena. Viivise tasumist võib nõuda põhivõla summalt, kuid kostja põhivõlg kustutati 07.07.2009.a. Hageja nõude nõuda intressidelt omakorda intresse on ebaõiglane ja ebaseaduslik.
31.Lisaks eeltoodule palus kostja hagiavalduse rahuldamisel vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel intresse mõistliku suuruseni, kuna kostja ei ole keeldunud oma kohustuste täitmisest ja täitis süstemaatiliselt oma kohustusi; kostja tasus arveid vastavalt oma majanduslikele võimalustele osade kaupa; kõik kostja kohustused olid kustutatud 07.07.2009. a ning valitseb üleüldine majanduskriis. Kostja palus hagi tervikuna jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.
32.12.04.2010.a esitas kostja kohtule 25.03.2010. a vastusele lisatud tõendite tõlked eesti keelde.
Kohtuotsuse põhjendused
33.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
34.Antud asjas kogutud tõenditest (hageja ja kostja vahel 10.03.2006.a sõlmitud lepingust , toimiku lk 45-50 ning sellele 26.10.2006.a sõlmitud lisast nr 1, toimiku lk 98) nähtub, et kostja ja hageja vahel eksisteeris lepinguline suhe ning leping oli sõlmitud kirjalikult. Poolte vahel sõlmitud lepingu § 2 punkti 3 järgi oli kostja kui kliendi kohustuseks tasuda saadud toodete eest õigeaegselt vastavalt hageja esitatud faktuurarvetele ning lepingu ja selle lisade tingimustele. Sama kostja kohustust kordas lepingu § 3 punkti 3 alapunkt 1. Vastavalt lepingu § 4 punktile 9 pidi hageja saatma kostjale arvete originaalid postiga ning lepingu kohaselt volitas kostja hagejat koostama lepingu täitmisega seotud arveid ilma kliendi allkirjata.
35.Poolte vahel sõlmitud lepingu § 5 p 1 nägi ette, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,2% tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt lepingu § 5 punktile
Lk (11) 6
6 oli hagejal õigus anda nõuete läbivaatamine üle kolmandale isikule, kui kostja ei tasu õigeaegselt hageja poolt esitatud arveid. Samuti oli viidatud lepingu sätte kohaselt kostja kohustatud kandma kõiki kulusid, mis on seotud tasumata arvetest koosneva võla läbivaatamisega, sealhulgas tasuma kolmanda isiku töö eest, tasuma postikulud ja telekommunikatsioonikulud.
36.Muudatusi ülalviidatud lepingule võisid pooled kooskõlas lepingu § 6 punktiga 1 sõlmida kirjalikult ja mõlema poole poolt allkirjastatult ning pitsatitega kinnitatult. Lepingulised vaidlused tuli lahendada kooskõlas lepingu §-ga 9 kostja asukohamaa kohtus kooskõlas selle riigi seadusandlusega.
37.26.10.2006.a poolte vahel sõlmitud lepingu lisas nr 1 lepiti kokku maksetingimustes. Kooskõlas lisa punktiga 1 oli arveldamise valuutaks euro ning kooskõlas lisa punktiga 2 tuli arved tasuda 30 päeva jooksul alates arve väljastamisest.
38.Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et pooltevaheline leping reguleeris selgelt pooltevaheliste arvelduste teostamise korda ning seda, millised õigused on hagejal juhul, kui kostja arveid õigeaegselt ei tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevaheline kirjalik leping on kehtiv.
39.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja tasus õigeaegselt arved (toimiku lk 51, tõlge toimiku lk 106), (toimiku lk 52, tõlge lk 107) ja nr (toimiku lk 53, tõlge toimiku lk 108). Viidatud arvetel on märgitud arvete koostamise kuupäev ning arvestades poolte vahel sõlmitud lepingut, tuli kostjal arved tasuda 30 päeva jooksul alates arvete väljastamise kuupäevast. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ei näinud kostjale ette õigust lugeda maksetähtaja saabumiseks ette päeva, mis oleks saabunud 30 päeva jooksul pärast arve kostjale kättetoimetamist. Leping ei sidunud kostja maksetähtaega mitte arve kostjale kättetoimetamise, vaid üksnes selle väljastamise kuupäevaga. Seetõttu loeb kohus põhjendamatuteks kõik kostja väited, mis on seotud arvete kostjale kättetoimetamise kuupäeva tõendamatusega hageja poolt.
40.Arvest nähtub, et arve väljastamise kuupäev oli 30.11.2008.a ning seega saabus maksetähtaeg 30 päeva möödumisel ehk 30.12.2008.a. Arvest nähtub, et arve väljastati 15.12.2008.a ning seega saabus maksetähtaeg 30 päeva möödumisel ehk 14.01.2009.a. Arvest nr nähtub, et arve väljastati 31.12.2008.a ning seega saabus maksetähtaeg 01.02.2009.a. Kostja poolt esitatud tasumise arvestusest (kostja vastus 01.03.2010, toimiku lk 78-80) ning sellele lisatud maksekorraldustest (toimiku lk 81-90) nähtub, et kostja tasus kõik kolm arvet olulise hilinemisega.
41.Arve , mille õigeaegse tasumise tähtaeg möödus 30.12.2008.a, tasus kostja osade kaupa alates 2009. a jaanuarist. Viimase makse nimetatud arve tasumiseks tegi kostja alles 06.05.2009.a. Arve , mille õigeaegse tasumise tähtaeg möödus 14.01.2009.a, tasus kostja pool aastat hiljem ehk 2009. a juunis. Arve nr , mille õigeaegse tasumise tähtaeg saabus 01.02.2009.a, tasus kostja samuti olulise hilinemisega ligi pool aastat hiljem ehk lõplikult alles 2009. a juunis ja juulis. Seega on kohtu hinnangul antud asjas tõendatud, et kostja tasus vaidlusaluseid arveid mittekohaselt ehk mitte õigeaegselt. Kostja ise on oma kirjalikes vastuväidetes 01.03.2009.a samuti osaliselt omaks võtnud, et arvete tasumise tähtajad olid tegelike maksepäevade saabumisel juba möödunud. Käesolevas asjas ei ole kostja vaidlustanud talle esitatud arvete summasid ega arvete esitamise õiguslikke aluseid, mistõttu antud osas poolte vahel vaidlus puudub.
Lk (11) 7
42.Kooskõlas VÕS § 76 lõikega 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 2 näeb ette, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumiseks kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodud sätteid kohaldades leiab kohus, et kostjal oli õigus tasuda talle esitatud arveid osade kaupa enne nende tasumise tähtaja saabumist. Tasumise tähtajaks oli kostja kohustatud täielikult tasuma kõik esitatud arved, kuna tasumise tähtaja määras kindlaks poolte vahel sõlmitud leping. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et temapoolne kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav.
43.Kuivõrd antud asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja oma lepingulisi kohustusi tähtaegselt ei täitnud, oli hagejal õigus kasutada talle seaduses ja lepingus ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda tähtaegselt tasumata põhivõlgnevuselt kostja poolt viivise tasumist lepingu § 5 punktis 1 ette nähtud määras. Hageja on esitanud käesolevas asjas omapoolse viiviste arvestuse (toimiku lk 113), milles hageja on viiviste arvestamisel lähtunud kostja enda poolt esitatud tõenditest arvete tegeliku tasumise kohta. Viiviste nõude on hageja esitanud eraldiseisva selge taotlusena nii esialgses hagiavalduses (toimiku lk 26-29), kui ka hagiavalduse täpsustuses 26. märtsist 2010. a (toimiku lk 102-104).
44.Kostja on esitatud viiviste arvestusele vastu vaielnud põhjendusel, et kostja ei ole nõus sellega, et kostja poolt hilinemisega tasutud summadest luges hageja kõigepealt tasutuks kohtueelse menetluse kulud summas 250 eurot, seejärel tasumata viivised summas 1 691,26 eurot ning seejärel alles 6229,96 eurot põhivõla katteks. Kostja leidis, et tema on osaliste maksetega tasunud üksnes põhivõla makseid ning kostja ei ole nõustunud hageja poolse tegevusega arvestada tasutud summadest maha viivised ja kohtueelse menetluse kulusid. Hageja on leidnud, et tema tegevus on olnud seaduslik kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu ning VÕS § 88 lõikega 8.
45.Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 88 lõikega 8 ja lõikega 9 on hageja tegevus kostja poolt teostatud maksete alusel kõigepealt viiviste ja kohtueelse menetluse kulude ning alles seejärel põhivõlgnevuse tasutuks lugemisel seaduslik ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostja viited VÕS § 88 lõikele 1 ja lõikele 4 ei ole asjakohased. VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 1(mille regulatsiooni täiendavad sama paragrahvi lõiked 2-7) puudutab täitmist mitmete erinevate kohustuste katteks ja selle sätte eesmärgiks on määrata kohustuste täitmise järjekord juhul, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitu kohustust (RK TKo 11.10.2005.a, nr. 3-2-1-91-05, p 13, 13.05.2008. a, nr 3-2-1-3408, p 14). Antud asjas ei ole tuvastatud, et kostja maksekohustused hageja ees oleksid tulenenud mitmest erinevast poolte vahel sõlmitud lepingust või mitmest erinevast kohustusest. Vastava asjaolu olemasolule ei ole kumbki pool viidanud. Seega tulenesid antud asjas kostja kohustused hageja ees vaid ühest lepingust ehk poolte vahel 10.03.2006. a sõlmitud lepingust .
Lk (11) 8
46.Võlgniku kohustust tasuda lisaks põhivõlgnevusele ka kulutusi ja intressi ehk viivist, reguleerivad VÕS § 88 lõiked 8 ja 9. VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kooskõlas VÕS § 88 lõikega 9 ei või võlgnik ilma võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Eeltoodud sätetest tuleneb kohtu hinnangul, et juhul, kui kostja oleks soovinud esmalt lugeda tasutuks põhivõla ning alles seejärel kulutused ja intressid, oleks kostjal selliseks tegevuseks pidanud olema võlausaldaja luba. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud hageja vastavasisulist luba, ei olnud kostjal õigust lugeda tasutuks põhivõla maksed ning hagejal oli õigus lugeda esmalt tasutuks kulutused ja intress ehk viivised.
47.Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud muuhulgas ka põhjendusel, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika, mille järgi kostja hilines pidevalt maksete tegemisega ning tasus arveid ositi, kuid hageja ei vaidlustanud varasemalt sellist tasumist. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud mitmeid hageja poolt varasemalt väljastatud arveid koos tasumise aega tõendavate pangakonto väljavõtetega (toimiku lk 118-162, arvete tõlked toimiku lk 181-204). Hageja kostja käsitlusega ei nõustu ja leiab, et hageja esitatud pretensioon näitab hageja soovimatust kostja sellist tegevust kauem taluda. Kostja esitatud tõendid tõendavad hageja hinnangul pigem seda, et kostja oli juba varasemalt viivitanud arvete tasumisega.
48.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja oleks pooltevahelises suhtlemises nõustunud kostjapoolse pideva viivitamisega arvete tasumisel. Esitatud arved ja pangakonto väljavõtted tõendavad üksnes seda, et kostja on oma lepinguliste kohustuste kohase täitmise kohustust ka varem eiranud ning mõnepäevane viivitamine arvete tasumisel on aja jooksul muutunud pikemaajaliseks viivituseks. Kohtu hinnangul ei anna hageja varasem kohtusse mittepöördumine ja pretensioonide esitamata jätmine alust eeldada, et poolte vahel oli tekkinud tava või praktika, mis oleks muutunud pooltevahelist kirjalikku lepingut. Pooltevaheline kirjalik leping nägi selgelt ette arvete tasumise tähtaja ning nägi samuti ette korra, kuidas pooltevahelist lepingut muuta. Kostja pidev viivitamine arvete tasumisel ei saa kohtu hinnangul olla mõistlikuks ja hea usu põhimõttest lähtuvaks tegevuseks või tavaks, mis oleks muutnud pooltevahelist kirjalikku lepingut. VÕS § 76 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat, kuid mõistlikkuse põhimõte või tavad ei prevaleeri pooltevahelise kirjaliku lepingu või seaduse üle. Võimalike tavade arvestamine pooltevahelistes suhetes saab olla üksnes täiendava tähendusega, kuna kohustuse täitmisel tuleb lähtuda lepingust ja seadusest. Seega tuli kostjal arvete tasumisel lähtuda lepingus kindlaks määratud maksetähtaegadest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks nõustunud lepingu muutmisega viisil, mis oleks andnud kostjale arvete tasumiseks ligikaudu 6 kuulise tähtaja.
49.Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtlikult, et hageja viiviste ja põhivõla nõue kostja vastu on põhjendatud ning viiviste suuruse arvestamisel tuleb lähtuda hageja poolt esitatud viiviste arvestusest (toimiku lk 113).
50.Kostja on vastu vaielnud sellele, et hageja arvestas kostja poolt tasutud summadest maha kulud kohtueelses menetluses summas 250 eurot. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud seost tekkinud kahju ja kostja süü vahel. Samuti ei ole tõendatud kahju olemasolu, kuna ei ole tõendatud arve tasumine hageja poolt, krediidiraporti vajalikkust ja selle hinda.
Lk (11) 9
51.Kohus leiab, et hageja on põhjendatult arvestanud kostja poolt tasutud summast maha hageja kantud kulud kohtueelses menetluses. VÕS 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Poolte vahel sõlmitud lepingu § 5 punkt 6 nägi ette kostja kohustuse tasuda arvete mitteõigeaegsel maksmisel ka kulusid, mis on seotud võla läbivaatamisega, sealhulgas tasuma kolmanda isiku töö eest. Seega on tegemist kostja lepingulise kohustusega, mille täitmise kohustuse tekkimine ei eelda kostja poolt süü tuvastamist analoogiliselt lepinguväliste kohustuste puhul. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral kooskõlas VÕS § 104 lõikega 1. Antud asjas ei näinud leping ette, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale kohtueelse menetlusega seotud kulud üksnes oma kohustuse süülise rikkumise korral.
52.Kohtueelse menetluse kulude suurus on kohtu hinnangul tõendatud hageja poolt esitatud arvete ja nende tõlgetega (toimiku lk 109-112), kuna arvete kohaselt on hagejal tekkinud OÜ HETA Advokaadibüroo ees tasumise kohustus. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et hageja oleks kohustatud eelnevalt ise kohtueelse menetluse kulud tasuma ning tõendama kostjal kohustuse tekkimise eeldusena kulude tasumist. Kohus leiab, et hagejal oli õigus VÕS § 88 lg 8 alusel lugeda kostja poolt tasutud summadena tasutuks ka hageja kulud kohtueelsele menetlusele. Esitatud arvest nähtub, et teenusena osutas OÜ HETA Advokaadibüroo hagejale teenust KAS-le pretensiooni koostamiseks. Toimikus olevatest tõenditest (02.03.2009.a pretensioon, toimiku lk 54-56, pretensiooni tagastamise ümbriku koopia, toimiku lk 57-58) nähtub, et OÜ HETA Advokaadibüroo teostas arvel viidatud töö ehk koostas kostjale pretensiooni ning nimetatud pretensioon saadeti kostjale. Seega on hagejal tekkinud kohustus talle advokaadibüroo poolt esitatud arve tasuda, kuna viimase poolt on teenust osutatud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et Krediidiinfo raporti tellimine oli asjakohatu ning oluliselt odavam, kui esitatud arves viidatu.
53.Kostja on kohtule esitanud alternatiivselt taotluse vähendada välja mõistetavat viivist juhul, kui kohus hagi rahuldab. Viivise vähendamisel palub kostja kohtul arvesse võtta, et kostja ei ole keeldunud oma kohustuste täitmisest ja tasus arveid süstemaatiliselt, kogu põhivõlgnevus oli tasutud 07.07.2009.a, valitseb üleüldine majanduskriis ning kostja tasus arveid osade kaupa lähtuvalt oma majanduslikust seisundist. Kohus leiab, et esitatud põhjendustel ei ole võimalik vähendada hageja poolt taotletud viiviste summat.
54.VÕS § 113 lg 8 ning § 162 järgi võib kohus viivist vähendada, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolud, mis võimaldaksid hageja poolt taotletud viiviste summat vähendada ülaltoodud seaduse sätete alusel. Kohus leiab, et hageja poolt soovitud viiviste summa ei ole ebamõistlikult suur. Antud asjas on tuvastatud, et kostja viivitas oluliselt talle esitatud arvete tasumisega ning kostja oli ka varasemalt pooltevahelistes lepingulistes suhetes viivitanud arvete tasumisega. Kohus ei pea võimalikuks vähendada viiviseid põhjusel, et kostja oli oma võlgnevuse tasunud 07.07.2009.a, kuna antud asjas on tuvastatud, et nimetatud kuupäevaks kostja oma võlgnevust tasunud ei olnud. Kohus ei pea võimalikuks arvestada viiviste vähendamisel abstraktselt üleüldise majanduskriisi olemasolu, kuna kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, kas või kuidas mõjutas nimetatud kriis temapoolset kohustuste täitmist või tema majanduslikku seisundit. Hageja on nõudnud käesolevas asjas kostjalt põhivõla tasumist summas 30 374,12 krooni ja sissenõutavaks
Lk (11) 10
muutunud viiviseid summas 17 495,56 krooni. Arvestades põhivõla suurust ja viiviste nõude suurust leiab kohus, et nõutud viiviste summa on proportsionaalne nõutud põhivõlgnevuse summaga. Kohus peab viiviste nõude suurust põhjendatuks muuhulgas ka seetõttu, et kostja viivitas arvete tasumisega ebamõistlikult kaua (ligi kuus kuud).
55.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 47 869 krooni ja 68 senti, millest 30 374,12 krooni on tasumata põhivõlg ning 17 495,56 sissenõutavaks muutunud viivised. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,2% päevas põhivõlgnevuselt summas 30 374,12 krooni kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
56.Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Anu Uritam Kohtunik
Lk (11) 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.