Jevgenia Baljuki ja Liudmila Slyunina hagi Korteriühistu Ringi 17 vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2009 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
92 193 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Ringi 17 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad Jevgenia Baljuk (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Liudmila Slyunina (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate volitatud esindaja Liudmila Slyunina ja Vassili Kosteitšuk Kostja Korteriühistu Ringi 17 (registrikood 80182676), lepinguline esindaja Aleksandr Nauts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.06.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
1.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-52149
2.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Jevgenia Baljuk on XXXXXXX, XXXXX XX XX-XX korteriomandi omanik ja Liudmila Slyunina XXXXX XX XX-XX korteriomandi omanik. 2007.a alustas kostja Ringi 17 asuva elamu katuse remonti, töid teostas kostja tellimusel OÜ G.. 02.11.2007 oli majas tulekahju ja remonditööd jäid lõpetamata. Kuna 25.02.2008 sadas vihma, jooksis katus läbi ja vihmavesi uputas hagejate korterid. Vesi rikkus seinad, tekitas elektrilühise, mille tagajärjel jäid korterid kolmeks päevaks elektrita. 2007.a teostas hageja korteris nr XX kapitaalremondi – renoveeris ja isoleeris põrandad (uputuse tõttu kogunes vesi põrandale ja takistas selle valgumist alumistele korrustele). 25.02.2008 koostas kostja kahjustuste akti. Kostja tellitud ekspert leidis, et kõikides ülevaadatud korterites on lõpetamata katusest läbi pääsenud atmosfäärisademed põhjustanud korteritele analoogilisi ja identseid konstruktsioonide kahjustusi lagedele, põrandatele, seintele ja elektrivõrgule, sh korterites nr XX ja XX on kahjustatud elutuba, koridor ja elektrijuhtmestik. Katuse remontijaks ja remondi läbiviimise eest vastutajaks oli korteriühistu. Kostja ei ole midagi teinud selleks, et katuse remonttööd lõpule viidaks. Hagejad nõuavad ekspertiisiaktis toodud kahju hüvitamist, kuigi Liudmila Slyunina teostas korteris remondi ja selle tegelik kulu oli suurem, kui ekspertiisiaktis näidatud. Jevgenia Baljuk palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 50 942 krooni ja Liudmila Slyunina 41 251 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja kahjuhüvitisi ei vaidlustanud, kuid leidis, et ei ole hagejatele kahju tekitamises süüdi. Hagi on esitatud vale kostja vastu, hagejatele kahju tekitamises võivad süüdi olla OÜ G. ja T. OÜ.
5.04.09.2007 sõlmis kostja OÜ G. töövõtulepingu nr 07/21 Ringi 17 elamu katuse soojustamiseks ja katmiseks rullmaterjaliga, tööd pidid lepingu kohaselt olema lõpetatud 20 päeva jooksul ettemaksu tasumisest. 02.11.2007 tulekahju oletatavaks tekkepõhjuseks on Põhja–Eesti Päästekeskuse 29.07.2008 õiendi kohaselt hooletus tuletöödel ning T. OÜ suhtes, kes tõenäoliselt teostas kokkuleppel OÜ-ga G. tuletöid. Kostja keeldus OÜ-ga G. sõlmitud töövõtulepingu täitmisest ning esitas hagi OÜ G. vastu ebakvaliteetse ja mitteõigeaegse tööde täitmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole maja haldamist ega majandamist kellelgi delegeerinud, mistõttu ei saa VÕS § 1054 alusel kahju hüvitamist nõuda. Kostja täitis 06.03.2007 üldkoosoleku otsust katuse remonttööde teostamiseks. Korteriomanikud volitasid juhatust korraldama konkursi ning sõlmima vastava lepingu. Lepingu sõlmimisega on kostja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindajana käsundi täitnud vastavalt üldkoosoleku otsusele. Ühistu liikmed ei ole kostjale andnud käsundit teostada ise remonttöid. Kostja järgis hoolsuskohustust ja sõlmis lepingu OÜ-ga G..
Esimese astme kohtu otsus
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-52149
6.Harju Maakohus rahuldas 12.06.2009 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt Jevgenia Baljuk kasuks välja 50 942 krooni ja Liudmila Slyunina kasuks 41 251 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 kohaselt õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; või kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolul. VÕS § 104 lg 2 sätestab süü ühe vormina hooletuse, lõike 3 kohaselt hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju tekkis. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
7.Poolte vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe, mis vastab käsundi tunnustele (üks isik kohustub osutama teisele isikule teenuseid, VÕS § 619). Hagejad leiavad, et kostja on rikkunud korteriühistule seadusega pandud kohustust tagada elamu korrashoid ning sellega on põhjustanud kahju hagejate varale. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 1 kohaselt sätestab korteriühistu õigusliku seisundi ja tegevuse alused korteriühistuseadus. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu suhetes on käsundiandjateks seega kõik korteriomanikud ühiselt, juhtides käsundisaaja tegevust üldkoosoleku kaudu. Eelnevast tulenevalt on korteriühistul kaks eesmärgipärast ülesannet: korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. KÜS § 151 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu katuse remont eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Kohus leidis, et selle kohustuse täitmisel vajaliku hoolsuse hindamisel on kohane lähtuda VÕS § 620 lg-test 1 ja 2, mis kohustab käsundisaajat täitma käsundi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega; käsundisaaja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Eeltoodust järelduvalt on korteriomanike/korteriühistu vahelise suhte eesmärgina seaduses
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-52149 otsesõnu nimetatud kahju ärahoidmist. Samuti tuleneb eeltoodust, et kostja on käesolevas tsiviilasjas kohane kostja. Kostja vastutus ei välista kahju tegelikult kahju tekitanud isiku vastutust vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarne. Tulenevalt VÕS § 65 lgst 1 võib võlausaldaja valida, kelle vastu solidaarvõlgnikest ta nõude esitab.
8.Hagejatel kahju tekkimise fakti üle vaidlus puudub ning kohus luges selle asjaolu TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Ekspertiisiaktiga on tõendatud korteriomandite parandamiseks kulude tegemise vajadus ja eeldatav suurus. Kuna kahju on tekkinud kostja seaduses sätestatud kohustuste rikkumisega ning hagejate omandile kahju tekitamisega, on kahju tekitamine õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, et kostja on süüliselt rikkunud oma kohustusi ning kostja kohustuste rikkumine on hagejatel kahju tekkimisega põhjuslikus seoses.
9.Korteriühistu majandusalane tegevus ei ole samastatav asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega. Korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimustes on otsustusi pädev vastu võtma korteriühistu korteriühistuseaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras. Kostja põhikirja punkti 2.2 kohaselt on ühistu eesmärgiks muu hulgas elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. KÜS § 15 lg 1 p-st 1 tuleneb, et ühistu majandustegevuse kava, mis sisaldab majandamiseks eeldatavaid kulusid ja tulusid, koostab juhatus ning majandustegevuse kava kinnitab üldkoosolek. Sellest järeldub, et juhatuse pädevuses on otsustada, milliseid konkreetseid remonttöid on elamu kasutuskõlblikus seisundis hoidmiseks vajalik teha, kava elluviimiseks pidi üldkoosolek selle kinnitama. Eelnevast ei tulene, et korteriühistu vajas üldkoosoleku otsustatud remonttööde korraldamiseks iga üksiku töölõigu jaoks volitust üldkoosolekult. Väär ja korteriühistu eesmärgiga ning kehtivate normidega vastuolus on kostja seisukoht, et vaidlusaluse katuseremondi puhul oli ühistu ülesanne käibes vajaliku hoolega täidetud sellega, et kostja valis välja remondifirma ning sõlmis sellega töövõtulepingu katuse remondiks. Täiesti alusetu ja põhjendamatu on kostja väide, et lepingu täitmist ja täitmise kohasust pidanuks korraldama ja kontrollima korteriomanikud ise. Kohus leidis, et kostja üldkoosoleku 06.03.2007 protokollis (lk 115) kajastatud otsus teostada elamu säilitamiseks vajalikud remonttööd ning volitada juhatust korraldama ehitusettevõtja valiku ja temaga lepingu sõlmimine, ei tähenda seda, et lepingu sõlmimisega ühistu kohustused piirduvad. Korteriühistu kohustuste selline tõlgendus kostja esindaja poolt on kohtu hinnangul kas asjatundmatu või pahatahtlik. Kohus leidis, et KÜS § 2 lg-st 1 ja kostja põhikirja punktist 2.1 tulenevate korteriühistu eesmärkide tavapärase hoolsusega ja nõuetekohane täitmine eeldab põhikirja punktis 2.2 nimetatud remonttööde teostamise korraldamist algusest lõpuni, st mitte üksnes tööde teostamiseks lepingute sõlmimist, vaid ka tööde tegemise osas omanikujärelevalve korraldamist, tööde nõuetekohasuse kontrollimist ning valminud tööde ülevaatamist ja vastuvõtmist. Üksnes sellise tegevusega on korteriühistul võimalik täita kohustust tagada elamu korrashoid.
10.Kostja väide, et tema kohustused katuseremondi osas lõppesid lepingu sõlmimisega, on vastuolus ka kostja enda tegeliku käitumisega. Nii on kostja sõlminud lepingud omanikujärelevalve teostamiseks (tl 145–156) ning tööde lõpetamiseks palganud (kuigi viivitusega) teise ehitusettevõtja. Kostja seisukohad on vasturääkivad ja ebajärjekindlad. Ühelt poolt kostja väitis, et korteriühistu juhatus vajas ehitusettevõtja vahetamiseks üldkoosoleku luba, samal ajal väites, et leping uue ettevõtjaga sõlmiti pärast seda, kui hagejad teatasid kahju tekkimisest ning töövõtuleping teise ettevõtjaga
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-52149 sõlmiti hagejate palvel. Hagejatele ei kuulu (kostja ei ole seda ka esile toonud) enamust ühises asjas, et hagejate pöördumist võiks samastada üldkoosoleku otsusega.
11.Korteriühistu seaduses ja põhikirjas sätestatud kohustuste vajaliku hoolsusega täitmiseks oli kostja kohustatud korraldama katuse remonti selliselt, et elamu saaks nõuetele vastava ja oma ülesannet täitva katuse. Vaidlust ei ole selles, et OÜ G. katkestas katuse remonttööde teostamise 2007.a novembri algul pärast seda, kui tööde käigus tuleohutusnõuete rikkumise tulemusel tekkis elamu otsaseinal tulekahju. Kostja on kirjalikes vastustes ja kohtuistungil kinnitanud, et juba tööde teostamise ajal tellis kostja, tuginedes omanikujärelevalve teostaja märkustest tekkinud kahtlustele, ekspertiisi OÜ G. poolt teostatud tööde kvaliteedi kontrollimiseks. Ekspertiis tuvastas, et tööd olid ebakvaliteetsed, mistõttu hageja lõpetas lepingu OÜ-ga G.. Nimetatud ekspertiisiakti ei ole kostja kohtule esitanud. OÜ G. poolt ebakvaliteetsete tööde teostamine ega OÜ G. alltöövõtja poolt tulekahju põhjustamine ei võtnud kostjalt kohustust tagada katuse remonttööde lõpuleviimine ning võtta tarvitusele abinõud, vältimaks tööde peatamise ajal kahjude tekkimist avatud katuse tõttu. VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolul. Tõendatud on, et kostja rikkus oma kohustusi süüliselt. VÕS § 104 lg 2 sätestab süü ühe vormina hooletuse, lõike 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohus on seisukohal, et Eesti klimaatilisi tingimusi arvestades on kostja suutmatus korraldada sügistalvisel perioodil nelja kuu jooksul remonttööde lõpetamist või võtta tarvitusele abinõusid remonttööde katkestamise järel võimalike läbijooksude tõkestamiseks, käsitatav käibes tavalise hoolsuskohustuse rikkumisena kostja poolt. Kostjale pidi olema ettenähtav, et talvisel ajal katuseremondi lõpetamise korraldamata jätmisega kaasnevad läbijooksud ning võib tekkida kahju Ringi 17 elamule ja korteriomanikele. VÕS § 103 lg 2 järgi vabandab kohustuse rikkumist vääramatu jõud. Kostja ei ole vääramatu jõu olemasolule tuginenud. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostja on süüliselt (hooletus) rikkunud kohustust korraldada elamu korrashoid ja tagada hoone elamiskõlbulikus seisus hoidmine.
12.Ekspertiisiaktiga nr 183/2 (tl 35-46) on tõendatud, et kahjustused Ringi tn 17 elamu mitmetes korterites, sh hagejatele kuuluvates korterites nr XX ja XX, on põhjustatud katmata lahtisest katusest atmosfäärisademete (vihma- ja lumevesi) läbijooksust. Kostja ei ole eksperdi järeldust vaidlustanud. Kohtul puudub alus ekspertiisiaktis kahelda. Ekspert tegi kindlaks, et korterites nr XX, XX, XX, XX ja XX on konstruktsioonide kahjustused lagedel, põrandatel, seintel ja elektrivõrgustikul analoogilised ja identsed.
13.Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Eeltoodu alusel ei oma tähtsust, et faktiliselt teostas remonttöid ja jättis need tähtaegselt lõpetamata ning katuse kattematerjaliga katmata OÜ G.. Kahjustused tekkisid 4 kuud hiljem sadanud sademete tõttu. Kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud, vaid oleks koheselt pärast tulekahju korraldanud katuse remonttööde lõpetamise või avatud katusekonstruktsiooni ajutise katmise OÜ G. või mõne teise ettevõtja poolt, ei oleks sadevete läbijooksu tekkinud ja korterid oleksid jäänud kahjustamata.
14.Asjakohane ei ole kostja väide, et kahjuhüvitise kostjalt väljamõistmine tekitab kahju teistele korteriomanikele ning seetõttu ei saa hagi rahuldada. Kostja tõlgenduse kohaselt oleksid korteriomanike hüvitisnõuded korteriühistu vastu üldse välistatud. Hagejad on samuti korteriühistu liikmed ning korteriühistu vara, mille arvel kahju tuleb hüvitada, moodustub vastavalt KÜS § 6 lg-le 1 teiste hulgas ka hagejate tasutud maksetest. Kostja põhikirja punkti 5.1 kohaselt ühistu liige ei ole varaliselt vastutav
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-52149 ühistu kohustuste eest. Korteriühistu kui juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mis reaalselt tegutseb juhatuse liikmete kaudu. Seega reaalselt saab korteriühistu kohustusi rikkuda juhatuse liikmeks olev füüsiline isik. Kõigi korteriomanike huvide esindamiseks ja kaitsmiseks on korteriühistul õigus ja kohustus nõuda hagi rahuldamise korral korteriühistu vastu nõude esitamise põhjustanud juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, samuti nõuda kahju hüvitamist remonttöid teostanud ettevõttelt. Kohus märkis, et kostja esitaski OÜ G. vastu seoses katuse remondiga kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude, kuid menetluse käigus kompromissi korras pooled loobusid vastastikustest nõuetest ning 27.02.2009 määrusega (tl 136 – 137) lõpetati tsiviilasjas menetlus.
15.Samuti ei ole asjakohased kostja viited korteriomandiseaduse (KOS) §-dele 13 ja 15, mille kohaselt korteriühistu liikmetel endil oli kohustus hoida vara korras, hagejad olid kohustatud kõrvaldama puudused ja õigustatud nõudma selleks tehtud kulutuste hüvitamist teistelt omanikelt. Kostja viidatud normid käsitlevad korteriomandite kasutamist ja kaasomandi eseme majandamist olukorras, kus ei ole loodud ühistut, vaid kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korraldatakse korteriomanike kokkuleppe alusel (ühisus). Antud juhul on kostja korteriomanikud kaasomandi eseme ühiseks majandamiseks moodustanud korteriühistu. Hagejatel puudus kontroll tööde teostamise üle. Kostja ei ole ka esile toonud, et teavitas korteriomanikke katuseremondil tekkinud probleemidest ning osundas vajadusele, et korteriomanikud ise lahendaksid probleemi. Seetõttu ei saanud hagejad ka ette näha ja ära hoida kahju tekkimise ohtu ning puuduvad VÕS §-s 139 nimetatud alused kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus leidis, et korteriomanik ei pidanud ega saanud ise korraldada katuse remonttööde lõpetamist. Majas on loodud ühistu. Korteriomanikud olid üldkoosoleku otsusega volitanud remonttöid korraldama juhatust ning otsustanud tööde finantseerimiseks laenu võtmise, laenumakse võrra suurendati proportsionaalselt kõigi korteriomanike poolt ühistule makstavat remonditasu. Seega tasusid korteriomanikud katuseremondi eest ühistule, kelle seadusest tulenev kohustus on elamu kaasomandi eseme korrashoid. Sellises olukorras on põhjendamatu ja ebamõistlik kostja väide, et korteriomanikud oleksid pidanud tööd ise lõpetama ning nõudma hüvitist teistelt korteriomanikelt. Kuna korteriomanikud juba maksid ühistule samaks otstarbeks võetud laenu tagastamiseks suurendatud remondimakseid, tulnuks korteriomanikel kostja tõlgenduse kohaselt katuse remondi eest tasuda topelt.
16.Õige on kostja väide, et VÕS § 1054 ei anna alust nõuda OÜ G. tekitatud kahju hüvitamist kostjalt, sest OÜ G.i näol ei ole tegemist isikuga, keda kostja pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab. Kohus tuvastas, et kahju on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega ning kostjalt ei nõuta OÜ G. poolt tekitatud kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebus
17.Korteriühistu Ringi 17 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtule esitatud seisukohti. Kostja leiab jätkuvalt, et hagi on esitatud vale kostja vastu, hagejatele tekitas kahju OÜ G.. Kostja on korteriomanike loodud mittetulundusühistu, kes täidab üldkoosoleku otsuseid, sh 06.03.2007 otsust ja tegutseb põhikirja alusel. Korteriomanikud ei andnud kostjale käsundit teostada ise remonttöid, vaid sõlmida korteriomanike esindajana leping OÜ-ga G.. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hagejad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-52149
Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Apellatsioonkaebuses kordab kostja vastuses hagile esitatud seisukohti, millele kõigile maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega, ei anna alust otsuse tühistamiseks.
21.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
G. Kivinurm
M. Klaar
U. Loonurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.