(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.aprill 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-64612
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Aadu Kuurmaa vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
5308.58 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ, registrikood asukoht A.Weizenbergi 20A Tallinn Esindaja: Tarvo Ilves volikirja alusel
10686553,
Kostja: Aadu Kuurmaa, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxi Kohtuistungi toimumise aeg
20.aprillil 2010.a kirjalikus eelmenetluses
Aadu Kuurmaa ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Aadu Kuurmaa võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Julianus Inkasso OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
03.12.2009.a esitas OÜ Julianus Inkasso Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Aadu Kuurmaa vastu 5308.58 krooni võla ja viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte (tl 59), määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teata-
Tsiviilasi nr 2-09-64612 nud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagi-avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 20.09.2005.a liitumislepingu nr xxxxxxxxxxxxx ja 20.11.2006.a järelmaksulepingu nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Lepingud), millede lahutamatuks lisaks olid mobiilsideteenuste kasutamise tingimused (edaspidi Tingimused). Kostja kinnitas oma allkirjaga Lepingutel, et kohustub Tingimusi täitma. Lepingute alusel esitas AS Elisa Mobiilsideteenused kostjale arved ostetud kaupade ja teenuste eest tasumiseks ning kostja oli kohustatud arved tasuma arvetel märgitud tähtajaks. Kostja seda ei teinud. Vastavalt Lepingutele ja Tingimustele on kostjal, kui ta ei tasu arveid tähtaegselt, kohustus tasuda viivtähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. 28.12.2008.a loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused Lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu põhisummas 5308.58 krooni hagejale koos õigusega nõuda kostjalt kõrvalnõudeid. Kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõudeid rahuldanud. Hageja nõuab kohtumenetluses kostjalt 5308.58 krooni põhivõlga, 5307.58 krooni sissenõutavaks muutnud viivist ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 1200 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja 2600 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1200 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1500 krooni (s.o peaaegu 30% tsiviilasja hinnast, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära).
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.