Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-14876 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Martin Albo vastu 162 170,94 krooni ja viivise väljamõistmiseks Hagi hind 132 159,56 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Martin Albo (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxx x) Resolutsioon Välja mõista Martin Albolt 162 170,94 krooni ja viivis alates 26.03.2010 kuni põhinõude ( 132 159,56 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta Martin Albo kanda. Välja mõista Martin Albolt riigilõiv 15 000.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Martin Albolt viivis menetluskuludelt ( 15 000.- krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS Swedbanki kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Martin Albo võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.
Asjaolud 01.10.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 132 791,17 kr, intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäev 15.09.2013. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval summas 3221,90 kr. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.10.2008. Alates 15.10.2008 kuni 15.12.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 15 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 26.11.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 11.12.2009 ja hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 16.12.2009 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 25.03.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 162 170,94 kr: põhiosa 132 159,56 kr; intress 25 925,10 kr, põhiosa viivis 4086,28 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 162 170,94 kr ja viivise alates 26.03.2010 kuni põhinõude ( 132 159,56 kr) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 15 000.-kr; viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 15.04.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.