Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-09-44419 kahte virna aadressil X 27 X linn kinnistule elamu hoovi, oli ajavahemikul 05.05.200907.05.2009 mitmest kohast pooleks saetud ehk järgatud ning saematerjal oli muudetud kasutuskõlbmatuks. Järgatud saematerjali ei olnud enam ehituseks võimalik kasutada, kuna lauajupid olid lühikesed. Seega oli saematerjali väärtus täielikult hävinud. Hageja sai kahju tekitajaga B.Š.iga ka alul kokkuleppele, et rikutud saematerjal jääb talle ja tema hüvitab tekitatud kahju hagejale rahas, hiljem on aga tekkinud vaidlus lõhutud materjali koguses ja väärtuses. Lõhutud saematerjal on jätkuvalt kostja valduses, seega ei saaks hageja hüvitise väljamõistmisega mingit kasu ega sattuks paremasse olukorda, kui ta olnuks ilma kahju tekitamiseta. Kahju tekitajaks oli X 27 korteri 3 omanik B.Š., kes ise tunnistas tehtut, et oli öösel joobes olles lauad pooleks saaginud. B.Š.it on saematerjali lõhkumise eest karistatud KarS § 218 lg 1 ja ta ei ole seda karistusotsust vaidlustanud. Ka oma kirjalikus vastuses ei eita B.Š. kahju tekitamise fakti. Kahju suurust soovib hageja tõendada kohtule esitatud fotodega ja MJ Prennex OÜ tõendiga (lisa 1) lõhutud materjali koguse kohta. Hageja ei nõustu kostja arvamusega lõhutud materjali koguse ega väärtuse kohta. Nagu fotodelt näha, oli lõhutud kaks lauavirna, mitte ainult 11 prussi ja 20 lauda. Ka fotodelt on selgelt näha, piltidelt lauaotsad kokku lugedes, et lõhutud materjali kogus on võrreldes kostja hinnanguga palju suurem. Vastavalt Nigula saeveskit opereeriva - saetööstust pidava ja saematerjali müügiga majandustegevuses igapäevaselt tegeleva MJ Prennex OÜ tõendile oli lõhutud prusse mõõdus 50x150x5,1 ca 1,64 tm, lauda mõõdus 25x100x5,1 ca 0,32 tm ja lauda mõõdus 5x150x5,1 ca 0,49 tm. MJ Prennex OÜ tõendi kohaselt oli lõhutud materjali väärtus vastavalt MJ Prennex OÜ maikuu 2009.a. väljamüügihindadele 7134,28 eesti krooni. Selle hüvitamist hageja kostjalt ka nõuab. Seoses nimetatud koguse ja väärtusega hageja rõhutab, et see langeb kokku tema poolt avaldatuga ja MJ Prennex OÜ hinnad on võrreldavad kostja esitatud hinnakirja väljatrükis avaldatud hindadega. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1050 lg l süüd eeldatakse ja kostja peab tõendama oma süü puudumist. B.Š. ei ole esile toonud ühtki süüd välistavat asjaolu. Vastavalt VÕS § 1045 lg l p 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul rikuti hageja omandit -lõhuti talle kuuluvad asjad, mille tõttu ei olnud hagejal võimalik neid enam sihipäraselt kasutada ja lõhutud saematerjali väärtus on võrdne hagejale tekitatava kahjuga. Vastavalt VÕS § 132 lg l tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Lõhutud saematerjalile samaväärse uue saematerjali soetamiseks vajalik mõistlik kulu on vastavalt MJ Prennex OÜ tõendile 7134,28 eesti krooni. Nimetatud hüvitise vähendamiseks alust ei ole, sest kostja poolt lõhutud saematerjal oli uus. Hageja soovib avaldada, et ta ei ole nõus kostja taotletava kohustuse täitmisega osade kaupa. Kostja pakutud hüvitis 100 krooni kuus jätab hageja sisuliselt kaitseta - hageja peaks kahju hüvitamist ootama seega 71,5 kuud ehk sisuliselt 6 aastat (7134:100). Kostja väide, et ta on töötu ja tema ainus sissetulek on toimetulekutoetus 1000 krooni kuus, ei ole täiel määral õige. Kostjal ei ole võib olla ametlikku tööd, aga kostja on ehitaja, läheb igal hommikul tööriietes kodunt välja tööle ja tuleb õhtul töölt, nagu tavaline tööl käiv inimene. Seega peab tal olema

2-09-44419 suurem sissetulek. Samuti kuulub B.Š.ile korteriomand X 27-3 X (registriosa väljavõte - lisa 2), millel ei ole hüpoteeke, keelde, areste ega kasutusõigusi ja kahju saab hüvitada ka sellele sissenõude pööramisega. Hageja on seisukohal, et kahju hüvitamine peab toimuma eelkõige kannatanu huvide kaitseks, ega saa olla üksnes selline, mis võlgniku ja kahju tekitaja elu-olu oluliselt ei häiri. Samuti palub hageja mõista VÕS § 113 lg.2 alusel kostjalt välja viivis kahju hüvitiselt alates 04.septembrist 2009.a. ehk alates hagi esitamisest. VÕS § 94 lg l sätestatud intressimääraks on alates 01.juulist 2009.a. 8% aastas, mis on kontrollitav avalikust allikast intressiteadete rubriigist: http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Käesoleva täpsustuse esitamise 26.11.2009.a. seisuga (ajavahemik 04.09.2009-26.11.2009 ehk 84 päeva) on sissenõutavaks muutunud viivis: 7134,28 x 8% : 365 x 84 = 131,35 eesti krooni ning see suureneb iga päev 1,56 krooni võrra. Samuti soovib hageja kostjalt TsMS § 367 sätestatud jooksva viivise 8% põhivõla summast aastas alates 27.november 2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni välja mõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 367; VÕS § 1043 Ig.l ja § 113 Ig.l palub hageja: 1)Mõista kostjalt B.Š. R.L. kasuks välja kahju hüvitis 7134,28 eesti krooni; 2)Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 26.11.2009.a. seisuga summas 131,35 eesti krooni; 3)Mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis 8% tasumata kahju hüvitise ehk põhivõla summast aastas alates 27.novembrist 2009.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni; 4)Määrata kindlaks kohtukulude jaotus, pannes kõik hageja menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

KOHTU SEISUKOHT

2-09-44419 Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole esile toonud ühtki süüd välistavat asjaolu. VÕS § 1045 lg l p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja osundab õigesti, et käesoleval juhul rikuti tema omandit - lõhuti talle kuuluv saematerjal, mille tõttu ei olnud hagejal võimalik neid enam sihipäraselt kasutada ja lõhutud saematerjali väärtus on võrdne hagejale tekitatava kahjuga. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. VÕS § 132 lg l järgi tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Lõhutud saematerjalile samaväärse uue saematerjali soetamiseks vajalik mõistlik kulu on vastavalt MJ Prennex OÜ tõendile 7134.28 krooni. Nimetatud hüvitise vähendamiseks alust ei ole, sest kostja poolt lõhutud saematerjal oli uus.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.