Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 19.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-17703/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.04.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4209

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Tsiviilasja number

2-09-17703

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010.a. Kuressaares

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar, sekretär Elle Kuusksalu

Tsiviilasi

Ü.L. hagi M.E. vastu tekitatud kahju nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Ü.L., Hageja esindaja: vandeadvokaat Sulev Raudsepp

esindajad

Kostja: M.E. Kostja volitatud esindaja: Harland Paas, Õigusbüroo HP Lillevälja 17 Kudjape küla Kaarma 93851 Saaremaa, tl.21,22,16) Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29. märts 2010.a.

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta hageja menetluskulu tema enda kanda. Kostja menetluskulu jätta pooles ulatuses hageja kanda ja pooles ulatuses tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule TsMS §-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Pottsepa ebakvaliteetse töö ja normidele mitte vastava ahju sisemise osa ladumisel on tekitatud oht korteri omaniku varale. Teen ettepaneku nimetatud rajatis lammutada ning rajada see uuesti. (tl.23-24). Hageja tõenduse ahju ehitamiseks läinud materjali maksumuse ja töötasu kohta seda oma selgituse lisana (tl.30); Tunnistaja (hageja elukaaslane) E.E. ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt ehitas kostja ahju 2005.a. augustis, valmimine jäi augusti lõppu, septembri algusesse. Ahju ehitas kostja suulise lepingu alusel. Juba ahju ehitamise käigus oli kostjaga probleeme, ahi tundus olema viltu ja vuugivahed ei olnud puhtad. Töötasu osas oli kohe alguses kokkulepitud - see oli 6000 krooni, kuid maksmisel läks veidi kallimaks. Esimesed probleemid ahjuga tekkisid kohe, kui ta avastas, et kivi oli ahju eest lahti ja kolde seest kukkus mingeid kivi- või segutükke. Siis ta teatas M. E.le sellest ja viimane tuli tööd parandama. Teist korda kutsus ta kostjat ahju parandama veel septembrikuus, kuid siis kostja ei tulnud enam. Edasi ilmnesid ahju ekspluateerimisel veelgi puudusi, mis ei võimaldanud ahju sihipäraselt kasutada. Kostjaga enam ühendust ei saanud. Kivid kukkusid, ahi ei läinud kumerustest soojaks, siiber ei sulgunud. Ahi ajas kütmisel suitsu sisse. Siis kutsus ta kohale korstnapühkija, kes ütles, et siibril oli ees kivi, mille ta ära võttis. Peale seda hakkas siiber tööle, kuid mõne aja pärast jällegi ei saanud siibrit lahti. Tuletõrjest tuli kohale inimene, kes võttis siibri lahti ja ütles, et seda ei saa enam tagasi panna. Kütteperioodi lõpul kutsus ta uuesti K.i tuletõrje ühingust kohale ja ta lammutas ahju lahti-pilt mis avanes oli imelik – kivid, mis pidi olema lõõris, olid vajunud viltu, st. kokku ja seega ahi ei saanudki tõmmata. Enne kohtusse pöördumist sai E.ga ka räägitud aga ta ütles M.E.le, et ta ei taha, et M. E. tuleb ahju parandama, kuna ahi tuleb uuesti ehitada. E. ütles, et kui tal oleks raha, siis ta maksaks selle ehituse kinni; Tunnistaja-spetsialist P.A.e ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt 2009.a. aprillikuus andis ta hageja tellimusel vaidlusaluse ahju kohta ekspertarvamuse ja ta jääb selle arvamuse juurde;

Kohus olles läbiviinud kohtuliku uurimise leiab, et esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pooltest tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Käesolevas tsiviilasjas on kohus teinud menetlusosaliste eelmenetluses (sh. eelistungil) ettepaneku esitada nende kasutuses olevad kõik tõendid kohtule. Otsuse tegemisel on kohus eeldusest, et kõik olemasolevad tõendid on pooled kohtule esitanud. Ühtlasi on kohus teinud pooltele korduvalt ettepaneku asi lahendada kompromissiga, kuid hageja on seadnud tingimuseks praktiliselt kogu haginõude rahuldamise koos menetluskulude tasumisega (pakkunud võimaluse tasuda nõutud summa osamaksetena), mis omakorda ei ole olnud kostjale vastuvõetav. Kostja on väljendanud valmisolekut hagi tunnistamata tasuda hagejale kompromissina kümme tuhat krooni, millega aga ei hageja ei ole nõustunud. TsMS § 430 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtulikus menetluses on pooled jõudnud ühistele seisukohtadele selles, et hageja tellis 2005.a. kostjalt, kui pottsepalt, ehitustööd - punastest tellistest ahju, milline kütaks kolme tuba, ehitamise. Tellimus oli suuline. Ahju ehitas kostja 2005.a. augustis-septembris. Pooled käsitlevad ahju ehitamist poolte vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu (tarbijatöövõtulepingu) tulemina. Ahju eest maksis hageja kostjale 2005.a. septembrikuus tasu – hageja väidetel 6300 krooni, kostja väidetel 6000 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tellimuse täitis ja tellija võttis 2005.a. septembris ka töö vastu. Pooled aga vaidlevad tehtud töö tulemusel valminud ahju lepingu tingimustele vastavuse ja sellest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse üle. Hageja leiab, et kostja poolt ehitatud ahi ei vastanud selle ahju valmimisest peale töövõtulepingu tingimustele. Kostja poolt ehitatud ahju ei olnud võimalik eesmärgipäraselt kasutada, kuna ahi ei tõmmanud, kivid ja segu hakkasid ahjust välja kukkuma, siiber lukustus kinni, mistõttu tuli sealt kive ära võtta ja hiljem üldse ilma siibrita kütta jne. Lõpuks tuli ahi lahti võtta ja siis ilmnesid ahju ehituslikud vead. Kostja väidab, et tema ehitas ahju vastavalt hageja tellimusele ja hageja materjalist, tingimus oli, et ahi peab ära kütma kolm tuba. Kuna ahi tuli ühendada vana korstnaga siis seadis see ka ahju ehitamisele eritingimused. Ahju valmimisel võttis hageja tema tööna valminud ahju vastu ja hakkas ahju ekspluateerima. Korra, so. vahetult peale ahju valmimist käis ta hageja kutsel ahju parandamas, kuid peale seda ta ei tea, et oleks ahjul midagi viga veel olnud, kuni hagejalt kirjaliku pretensiooni saamiseni 2008.a. septembrikuus, so. kolm aastat pärast ahju valmimist ja hageja poolt vastuvõtmist. Viga võib kostja arvates olla ebaõiges ahju ekspluateerimises. Teda ei ole enam ahju parandama kutsutud ega ole teda ka ahju avamise ega spetsialistide poolt ülevaatamise juurde kutsutud. Kostja on kohtule esitanud kutsetunnistuse, millest nähtub, et ta omab pottsepa kutsekvalifikatsiooni. Kohus leiab, et 2005.a. augustis - septembris ehitas kostja hageja suulisel tellimusel ahju ja 2005.a. septembrikuus toimus poolte vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu objekti – ahjuvastuvõtmine tellija (hageja) poolt VÕS § 638 tähenduses. Kostja töövõtjana andis hageja tellimusel ehitatud ahju kostjale üle ja hageja tellijana tasus kostjale tehtud töö eest. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti

kohaselt. Kohus peab kohe vajalikuks märkida, et poolte vahelist lepingut hagejale kuuluvasse kinnisasja – korterisse - ahju ehitamiseks ei saa vaadelda tarbijatöövõtulepinguna VÕS § 635 lg4 tähenduses, vaid töövõtulepinguna VÕS § 635 lg1 tähenduses. VÕS § 635 lg4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtt, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallaasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ahi on vastavalt Ehitusseadusele ehitise lahutamatuks osaks. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st. ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg4 tähenduses (RK lahend 3-2-1-80-08 OÜ Wolreks Ehitus hagi Joonas Maanurme vastu võla nõudes). VÕS § 635 lg1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna tellitu töö vastuvõtmisele peaks eelnema töö ülevaatamine, hakkab vastuvõtmise hetkest kulgema VÕS § 644 sätestatud puudustest teatamise tähtaeg. Poolte vahel oli suuliselt sõlmitud töövõtuleping, kus oli määratud, et hageja tellimusel peab valmima kolme tuba soojendav ahi korteris. Et pooled oleksid kokkuleppinud muude täiendavate ja täpsustavate või muude eritingimuste osas, sh. töö puudustest teatamise tähtaja pikkuses ahju lepingu tingimustele vastavuses, ei ole kohtulikus menetluse kindlaks tehtud. Ehitusseadus § 2 kohaselt ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Ehitusseaduse § 2 kohaselt ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. Ehitusseaduse § 3 kohaselt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Vastavalt Ehitusseaduse § 48 sätestatule on ehitusettevõtja kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi jne. Ehitusseaduse §-s 4 on sätestatud ehitise garantii. Ehitusseaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud töö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseaduse §-s 4 lg1 nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja omanik omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva loetakse ehituse garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Eeltoodud põhimõtetest tulenevalt tuleb lugeda kostja poolt ehitatud ahju garantii alguseks 2005.a. septembrikuud. Kostja selgituste kohaselt käis ta hageja kutsel ahju juures ilmnenud puudusi kõrvaldamas 2005.a. septembrikuus. Rohkem teda ahjul esinenud puudustest kuni 2008.a. septembrini teavitatud ei ole. Vastavalt eelpool nimetatud Ehitusseaduse sättele möödus seega töövõtjapoolne garantii ahjule 2007.a. septembrikuus. Kostja on eitanud hageja poolsete

suuliste pretensioonide saamist tema poolt ehitatud ahju kvaliteedile alates 2005.a. septembrikuust kuni 2008.a. septembrikuus hagejalt saadud kirjaliku pretensioonini, milline on lisatud ka hagi materjalidele. Kostja väidetel ei ole temale nimetatud perioodil teatatud ega teda kutsutud kohale, kui spetsialistid on ahju ülevaadanud ja selle ehituses puuduseid tuvastanud. Hageja ei ole kohtulikus menetluses vastupidist TsMS §-s 229 loetletud tõenditega tõendanud. VÕS §-s 647 on sätestatud töövõtulepingu olulise rikkumise tagajärjed töövõtja poolt. Nimetatud sätte lg1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg3 kohaselt ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Hageja on ise kohtus märkinud, et peale ahju kasutamisel ilmnenud puuduste ja peale 2005.a. septembrikuus kostja poolt ahju parandamise katset, ei ole ta soovinud, et kostja ise enam ahju parandaks või uuesti ehitaks vaid ta soovis, et kostja hüvitaks temale lepingutingimustele mittevastava ahju ehitamisega tekitatud kahju- tehtud kulutused ahju ehitamisele. Seega ei ole kostjale, kui töövõtjale pakutud VÕS §-s 647 sätestatud võimalusi tehtud töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. Kostjat ei ole kutsutud ka nende toimingute juurde, mille käigus väidetavalt tehti kindlaks kostja poolt ehitatud ahju lepingutingimustele mittevastavus. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus välistada või lugeda kõrvaldatuks kostja poolt püstitatud kahtlustust, et vead ahju küttekoldes – sisemuses - võisid olla tekkinud alates 2005.a. septembrikuust kuni pretensiooni esitamiseni 2008.a. septembrikuuni ebaõige ekspluatatsiooni käigus. Kuna hageja tellijana ei ole andnud kostjale töövõtjana võimalust töö parandamiseks ega võtnud vastu ka kostja ettepanekut ehitatud ahju üle vaadata ja väidetavad puudused kostja poolt ise parandada või uuesti teha, siis kohus leiab, et hageja ei saa VÕS §-s 648 sätestatust tulenevalt taotleda kostjale tehtud töö eest makstud tasu täielikku või osalist tagasinõudmist. Kohus pakkus kohtulikus menetluses korduvalt pooltele võimalust sõlmida kompromiss, sh. ka võimalust, et kostja ise kõrvaldab ahjul esinevad puudused, millega aga hageja ei nõustunud. Seega ei ole hageja tellijana andnud kostjale võimalust töövõtjana heastada väidetav lepingutingimustele mittevastav töö. VÕS § 651 lg1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Sama paragrahvi lg2 kohaselt uue töö tegemisel töövõtja poolt algab aegumistähtaeg uue töö valmimisest. Puuduste kõrvaldamisel algab hagi aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduste suhtes uuesti, alates puuduste kõrvaldamisest. TsÜS § 146 lg 2 kohaselt on ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat samas aga on ehitisele Ehitusseaduse alusel antav garantiiaeg kaks aastat. TsÜS § 146 lg1 alusel ei ole hageja nõude puhul tegemist aegumisega. VÕS § 646 lg 5 ja 6 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 646 lg-te 5 ja 6 koosmõjust tuleneb, et juhul, kui tellija ei järginud lg-s 6 sätestatud kohustust nõuda töö parandamist või uue töö tegemist mõistliku aja jooksul, kaotab ta õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks peale 2005.a. septembrikuud nõudnud kostjalt ahju ehituslike vigade parandamist või uue ahju ehitamist või, et kostja senine käitumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõtetega. Nimetatud asjaolu välistab hageja ehitustööde vigade parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamise nõude rahuldamise. Hageja ei ole esile toonud kaaluvaid asjaolusid, millega võiks VÕS § 644 lg 3 järgi mõistlikult vabandada töö väidetavast mittevastavusest teatamata jätmist ja kostjale ahju väidetavate vigade parandamise või uue ahju ehitamise võimaluse

lg2 p2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialXle oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd kasutatakse. Eelpool nimetatud tõenditest nähtub, et ligi kolm aastat peale ahju üle andmist hagejale on kindlaks tehtud, et ehitatud ahi ei vastanud lepingu tingimustele ning ahju ei ole enam sellel ajal ilma põhjalikuma remondita võimalik kasutada. Seega on tõendatud kostja poolt 2005.a. tehtud töö tulemusena valminud ahju mittevastavus lepingu tingimustele. Töö mittevastavus lepingu tingimustele on ilmnenud pärast töö üleandmist hagejale, mitte üleandmise ajal. Seega on formaalselt täidetud üks lepingu tingimustele mittevastava töö tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude eeltingimusi. Teine eeldus kahju hüvitamisele on töövõtja vastutus. Töövõtja vastutus ei ole töö lepingutingimustele mittevastavuse korral siiski absoluutne ning VÕS sätestab sellest mitmeid olulisi erandeid. VÕS §-s 644 lg3 sätestab põhimõtte, mille kohaselt vabaneb töövõtja osaliselt vastutusest juhul, kui tellija ei teata töö lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel õigeaegselt. Tellija peab töö väidetava lepingutingimusele mittevastavuse korral suutma tõendada nii lepingutingimustele viitava puuduse olemasolu tööl kui ka selle, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba töö üleandmise hetkel. Nagu juba eelpool korduvalt märgitud, töö üleandmise hetkel ei ole hageja viidanud kostja poolt üle antud töö puudustele. Töö üleandmise kuul -2005.a. septembris- käis kostja hageja kutsel viimase poolt viidatud puudust (ahi ei tõmba ja ajab suitsu sisse) kõrvaldamas. Järgmine kostjale teada olev vihje tehtud töö mittevastavusest lepingutingimustele oli 2008.a. septembrikuus kirjaliku pretensioonina. Hageja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et töö lepingutingimustele mittevastavus ei võiks olla tingitud ka ahju hilisema kasutamise käigus toimunud välismõjutustest (näit. ebaõige kütmine, ahju parandamine mittespetsialisti poolt, seda enam, et ahi avati vigade kindlaks tegemiseks ilma kostja juuresolekuta jne). Kohtulikus menetluses on kindlaks tehtud, et töö valmimisel ja selle vastuvõtmisel kostjalt 2005.a. septembrikuus hageja töö suhtes pretensioone ei esitanud. Kohus leiab, et kolm aastat lepingu tingimustele mittevastava töö teatamata jätmist on ebamõistlikult pikk aeg VÕS § 7 tähenduses. Hageja ja tunnistaja E. E. ütluste kohaselt oli võrdlemisi kiiresti peale ahju kostja poolt üleandmist selge, et ahi ei vasta lepingutingimustele ( ahju ei ole võimalik normaalselt kütta, ajab suitsu sisse jne) kuid vaatamata sellele ei ole nad selle kolme aastase perioodi jooksul kostjat informeerinud puudustest töös ning andnud kostjale võimalust tööl esinenud puuduste tuvastamiseks, nende puuduste kõrvaldamiseks või uue ahju ehitamiseks. VÕS § 6 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest