(tagaseljaotsus)
Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.aprill 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-30570
Tsiviilasi
OÜ Dominus Inkasso hagi Meelis Karpender’i vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
2525.00 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Dominus Inkasso, asukoht Narva mnt 11E Tallinn Esindaja: Ahti Jesse, juhatuse liige
registrikood
Kostja: Meelis Karpender, isikukood elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg
11449068,
xxxxxxxxxxxxxxxxx,
19.aprillil 2010.a kirjalikus eelmenetluses
Meelis Karpender ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Meelis Karpender võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb toimetada kätte väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Dominus Inkasso võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Oü Domino Inkasso esitas pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist kohtusse hagiavalduse Meelis Karpender’i vastu võla ja viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte (tl 52), määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud koh-
Tsiviilasi nr 2-09-30570 tule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagi-avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja 02.11.2007.a laenulepingu (edaspidi Leping) OÜ-ga SMS Kiirlaen ning sai Lepingu alusel kiirlaenusüsteemist WWW.smskiirlaen.ee laenu 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab laenusumma ja maksab 525 krooni lepingu sõlmimise tasu hiljemalt 01.01.2008.a. OÜ SMS Kiirlaen esitas kostjale ka arve laenu ja lepingu sõlmimise tasu kohta summas 2525 krooni, samuti teavitas kostjat laenutähtajast ja selle ületamisest mobiiltelefoni sõnumite ja e-kirjadega. Kuna kostja vabatahtlikult Lepingust tulenevat omapoolset rahalist kohustust ei täitnud, loovutas OÜ SMS Kiirlaen oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, kuid kostja neile võla tasumisega ei reageerinud. Kohtumenetluses nõuab hageja kostjalt 2000 krooni tagastamata laenu, 525 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 2518.74 krooni sissenõutavaks muutunud viivist. Lisaks nõuab hageja kostjalt ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla (tagastamata laenusumma ja tasumata lepingu sõlmimise tasu), samuti viiviste saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 750 kroonist riigilõivust, hagiavalduse esitamisel tasutud 250 kroonist täiendavast riigilõivust ja 1500 kroonist õigusabikulust. Hageja kulutus riigilõivule on tehtud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 800 krooni (s.o enam kui 30% tsiviilasja hinnast, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära).
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.