Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

kohtuotsuse jõustumisest arvates (TsMS § 179 lg 5). Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10) või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist (TsMS § 442 lg 6). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

I ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

II KOSTJA VASTUVÄITED

III KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt ÄS § 187 lg 2 on hageja tõendanud kahju osaühingu ees kohtuotsusega 2-04-56 (t 4-5 kahju). Võlausaldaja (hageja) peab tõendama, et juhatuse liige (kostja) on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees, näiteks hoolsuskohustust ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-4503 p 23). Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust sellega, et ajavahemikul 20072009 aastal eelistas osaühingu vara realiseerimisel pakkuda ja maksta seda mitte hagejale vaid teistele võlausaldajatele ja kostja ei täitnud seadusest tulenevat kohustust –ei esitanud mõistliku aja jooksul pankrotiavaldust ...ÄS § 180 lg 5-1 kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse..../ Kohus tuvastas kostja seletuste kaudu, et äriühingu makseraskused tekkisid juba 2007 aastal ja pankrotiavalduse esitas juhatuse liige alles 2009 aastal seega ÄS § 180 lg 5-1 nõudeid selgelt rikkudes. Kohus on seisukohal, et kostjal tekkis kohustus esitada pankrotiavaldus hiljemalt 2007 aasta detsembris. Kostja esitas alles 14.12.2009 a kohtule pankrotiavalduse seega 20 päeva asemel ca 730 päeva möödudes, millega rikkus ÄS § 180 lg 5-1 ja pani toime õigusvastase teo (vastutab hageja ees deliktiõiguse alusel), kuna juriidilise isiku juhatuse liikmena rikkus seaduses sätestatud kohustust. Kohus tuvastas, et juba alates 2007 aastast tekkisid osaühingul makseraskused (rendimaksete kaudu) ja kostja püüdis olemasolevat vara realiseerida eelistades teisi võlausaldajaid hagejale. Pankrotimenetluse õigeaegsel algatamisel oleks hageja saanud oma nõudeid kaitsta, kõigi võlausaldajate õigused oleksid saanud võrdselt kaitstud ja võlausaldajad võrdselt koheldud ning menetlust oleks läbiviinud objektiivsetel alustel kohus koos pankrotihalduriga. Kostja vastutusest vabanemist ei tõenda ka ajutise halduri kirjalik seisukoht, et „sel hetkel polnud tuvastatud kuriteotunnustega tegu või rasket juhtimisviga“ (PankS § 28 mõttes). Kohus märgib, et kostja ei esitanud pankrotihaldurile osaühingu raamatupidamise dokumente, seetõttu ei õnnestunud pankrotihalduril tutvuda raamatupidamise lõpliku korraldusega. Ajutise halduri seisukoht tugines olemasolevatele andmetele, mis ei pea olema lõplik. Seega pole kostja esitanud kohtule vastutusest vabanemiseks ühtegi tõendit, mis teda vastutusest vabastaks. Eeltooduga tuvastas kohus, et kostja rikkus osaühingu ees hoolsuskohustust ja osaühing oli tekitanud kahju hagejale, samuti deliktiõiguse alusel käitus õigusvastaselt ka hageja suhtes, kohus tuvastas eelpool ka põhjusliku seose. Hageja kahju nõude aluseks on deliktiõiguse alusel võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 7 (Riigikohtu lahend 3-2-1-150-09 p 11). IV Viivis

Kohtunik Fred Fisker

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.