(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.aprill 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-10-10064
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi Kristi Rikk’ vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
8796.93 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide, esindaja Marko Jaani volikirja alusel Kostja: Kristi Rikk, isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
xxxxxxxxxxxx,
elukoht
19.aprillil 2010.a kirjalikus eelmenetluses Paides
02.03.2010.a esitas OÜ Paide Elamuhooldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Kristi Rikk’ vastu 8796.93 krooni majandamiskulude põhivõla ja viivise nõudes. 16.03.2010.a esitas hageja kohtule avalduse põhinõude vähendamiseks, menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Lõpliku nõudena palus hageja kostjalt välja mõista 2796.93 krooni põhivõlga ja 307.65 krooni sissenõutavaks muutunud viivist. Kohus toimetas nii hagiavalduse kui 16.03.2010.a avalduse kostjale kätte TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras, määras talle tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud
Tsiviilasi nr 2-10-10064 vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagi-avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Hagi asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud erastatud eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva mõttelise osa haldusleping (edaspidi Leping). Lepingu p-s 2.6 kohustus kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest järgneva kuu 25-ndaks kuupäevaks. Lepingu p-s 6 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei tasu tähtaegselt temale arvestatud majavalduse hoolduskulusid või kommunaalteenuseid, siis nõutakse temalt sisse viivis 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Alates 2009.a ei ole kostja tähtaegselt ja täielikult omapoolset Lepingust tulenevat rahalist kohustust täitnud. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale 8796.93 krooni. 02.03.2010.a tasus kostja hagejale põhivõlast 6000 krooni. Pärast võla osalist tasumist on kostja põhivõlg hageja ees 2796.93 krooni. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 307.65 krooni. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostjalt kommunaalteenuste võla ning viivise saamiseks hageja 16.03.2010.a esitatud avalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 1800 krooni hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivu ning 960 krooni lepingulise esindaja kulu. Hagiavalduse esitamise aja hagihinda arvestades on hageja kulu riigilõivule kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on mõistlik. Hageja põhjendatud ja mõistliku menetluskulu peab kostja hüvitama.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.