Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-60459 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Tele2 Eesti AS (AS Ritabell õigusjärglane) ja Tõivi Timberg (praeguse nimega Lääts, edaspidi kostja) sõlmisid 06.03.2001 Tele2 mobiilteenuste lepingu nr 10106764, millega Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepinguga kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi üldtingimused). Seisuga 01.04.2005 on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees 3834,69 krooni. Vastavalt üldtingimuste ptk-le VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korra tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu Tele2 Eesti lõpetas 23.01.2005. a kostjaga lepingu ennetähtaegselt. 31.05.2008. a loovutas Tele2 Eesti AS nõude Aktiva Finants OÜ-le põhivõlgnevuse summas 3834,69 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. 16.11.2009. a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule hagiavalduse Tõivi Timberg (praeguse nimega Lääts) vastu võlgnevuse 3634,69 krooni ja viivise 3833,69 krooni nõudes. 04.12.2009. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 11.12.2009. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

2-09-60459 Hageja on 16.11.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 3834,69 krooni ja viivise väljamõistmist summas 3833,69 krooni. Hageja on kohtule esitatud AS Ritabell ja Tõivi Timberg vahel sõlmitud 06.03.2001 Tele2 mobiilteenuste Q leping (kliendi nr 0106764) /tlk 9/ ja nimetatud lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused /tlk 14-16/. Kuna kostja ei täitnud nimetatud lepingut nõuetekohaselt, lõpetas AS Ritabell'i õigusjärglane Tele2 Eesti kostjaga lepingu ennetähtaegselt s.o 23.01.2005. a /tlk 17/. 31.05.2008. a loovutas Tele2 Eesti AS nõude OÜ-le Aktiva Finants põhivõlgnevuse summas 3834,69 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid /tlk 18/. 03.06.2008. a on OÜ Aktiva Finants esindaja Julianus Inkasso OÜ saatnud kostjale võlateatise, milles on teinud ettepaneku nõude kogusumma s.o 7668,38 krooni tasumiseks hiljemalt 10. juuniks 2008. a /tlk 19/. Kuna nimetatud summat võlgniku poolt tasutud ei ole, on OÜ Aktiva Finants esitanud 14.07.2008. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. Timberg'i (Lääts) vastu 7668,38 krooni nõudes, mis jäeti Pärnu Maakohtu 08.10.2009. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, kuna kohtul ei õnnestunud võlgnikule maksettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada /tlk 24-25/. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses kuuluvad kohaldamisele vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lgle 1 tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse sätted. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-09-60459 Hagiavaldusele lisatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste /tlk 13-16/ p 7.5 kohaselt on lepingust tulenevate summade õigeaegselt tasumata jätmise korral õigus nõuda viivitatud poolelt viivist 0,15% päevas tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt seisuga 28.10.2009 on viivis kokku 6896,69 krooni /tlk 5/, mida on arvestatud alates viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus vähendat hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 3833,69 krooni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Tõivi Lääts'ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 7668,38 krooni, millest põhivõlgnevus on 3834,69 krooni ja viivis 3833,69 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 1250 krooni ning OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 2500 krooni /tlk 6/. Menetluskulude nimekirja kohaselt /tlk 8/ on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses summas 2500 krooni, millest 416,67 krooni moodustab 20%-line käibemaks, seega summa esindaja tasu ilma käibemaksuta on 2083,33 krooni /tlk 22/. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni /tlk 23/ ja hagiavalduse esitamisel 1000 krooni /tlk 26/, riigilõiv kokku 1250 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtukulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 08.10.2009.a määrusega jäeti OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiiremenetluse avaldus T. Timberg'i vastu võla 7668,38 krooni nõudes rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel /tlk 24/. Kuna kohtuinfosüsteem ei sisalda andmeid, mis kuupäeval nimetatud määrus OÜ-le Aktiva Finants kätte toimetati ja määrus jõustus, siis leiab kohus, et hagi on esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ja maksekäsu kiirmenetluse kulud tuleb lugeda kohtukulude hulka.

2-09-60459 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 20%-lise käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud alljärgnevalt - maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 1250 ja lepingulise esindaja kulud summas 2083,33 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.