Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-89888
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
16.04.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri L K hagiavaldus K H vastu kahju hüvitamise nõudes 60 000 krooni 16.03.2010 Hageja: L K, xxx, elukoht xxx. Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Alar Urm, e post: [email protected] Kostja: K H, isikukood xxx elukoht xxx Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Ene Ahas, e-post: [email protected] Jätta L K hagiavaldus K H vastu kahju hüvitamise nõudes täielikult rahuldamata.
Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 23.12.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt leppisid pooled 29.10.2008 kokku koera steriliseerimise operatsiooni Jüri loomakliinikus. Operatsioon algas 29.10.2008 kell 17.00,
operatsiooni ruumis viibis hageja koos VSM ning kuulis, et ava, mis lõigati koera kõhuõõnde osutus liiga väikeseks ja tekkisid komplikatsioonid. Tuleneval sellest ei saanud kostja kätte vajalikke organeid, mille eemalepaigutamine oli vajalik jõudmaks opereeritava kohani. Koera munasarja korrektselt kätte ei saadud. Operatsioon oli väga vererohke, kostja kiskus jõuliselt koera organeid, operatsiooni lõppfaasis toppis kostja koera kõhtu väikese ava kaudu organeid tagasi, mis oli vaevaline. Ilmselt selle kaudu toimus ühe veresoone rebenemine õmmeldud kohast. Operatsiooni eel ei saanud kostja koerale uinutusravimi andmiseks vaatamata mitmele katsele õigesti kanüüli sisse, surudes koera maha, mis tekitas talle stressi ning uinuti mõju ei ole ennustatav. Operatsioon viidi läbi steriliseerimata riistadega, mis suurendab tüsistuste võimalust. Kui koer hakkas ärkama oli talle tagurpidi alla pandud kassidele mõeldud lina, kuigi operatsioonihaav ei tohiks kontaktis olla põrandaga. Pärast operatsiooni koer ei tõusnud, samuti immitses haavast jätkuvat rohket verd, mis oli põhjustatud kõhuõõne täitumisest verega. Loomakliinikust lahkudes oli koos hagejaga veel TKja JV, kell 24.00 koer suri. Vastavalt lahanguaruandele põhjustas koera surma verejooks, ühe veesoone õmbluse koht oli rebenenud ja verejooks toimus koera kõhtu. Hageja ostis koera kutsikana 1500 EUR ehk 23 500 krooni eest, koer oli kasvatatud suureks, kusjuures oli tehtud märkimisväärseid kulutusi söögile hooldamisele ja koolitusele. Koer osales edukalt võistlustel. Koera väärtus on 60 000 krooni, mille hageja palub kahjuhüvitisena kostjalt välja mõista. Ajavahemikul 30.10.2008 kuni 23.12.2008 eest palub välja mõista viivitusintressi 994.40 krooni ja alates 24.12. kuni kohase täitmiseni 18.08 krooni päevas. Kostja ei käitunud lähtuvalt hea usu põhimõttest. Saades teada koera surmast ei vabandanud ta, v muutus vulgaarseks ja ebaviisakaks, hageja oleks leppinud vabandusega. Kostja on rikkunud arstieetikat. Kostja rikkus enda kohustusi ja tema raske hooletuse tagajärjel koer hukkus. Koer oli Liisi inglise mastif, sündinud Sankt - Peterburgis Hageja palus hagi rahuldada. Kostja vastuväited. Kostja on kohtule esitanud kirjalikud vastuväited 10.02.2009, mille kohaselt hagi ei tunnista. Hagi asjaolud ei ole vastavuses tegelikkusega. Hageja poolt hagiavalduses märgitud sündmuste kulg ja asjaolud ei leidnud reaalselt aset. 29.10.2008 viibisid ka kostja abitöötaja ja kliendid loomakliinikus. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist märgitud ulatuses, kostja süüd ning põhjuslikku seost kostja käitumise ja hagejale väidetavalt tekitatud kahju vahel. Arusaamatu, milliste kriteeriumite alusel on koera väärtus 60 000 krooni. Lahangu aruanne ei ole usaldusväärne dokument, sest lahangut ei viidud läbi vastavuses nõuetega ja selles sisaldub palju ebatäpsusi ja vastuolusid. Lahkamist ei ole läbi viidud kooskõlas Eesti Loomaarsti eetikakoodeksiga, mille punkti 5 järgi tohib loomaarst tunnistustes, aktides, õiendites ja ekspertiisides kinnitada ainult seda, mida ta vaatluste, uuringute, kaalutluste ja tõekspidamiste alusel õigeks ja põhjendatuks peab või kirjeldada tema poolt teostatud toiminguid ja langetatud otsuseid. Hageja ise käitus koeraga hooletult 22.04.2009 esitas kostja täiendava vastuse. Kostja soovib esitada Eesti Loomaarstide Ühingu 25.03.2009 vastuse koos lisaga, Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku morfoloogia osakonna juhataja dr. T J 09.02.2009 arvamuse. Koera lahangut ei viidud läbi nõuetekohaselt, mistõttu ei ole võimalik arvestada lahangu aruandes märgitud surma põhjust. Lahangut ei teostatud koera osas tervikuna, ei avatud rinnaõõnt, ei tuvastatud, kas kõhuõõnest leitud vedelik ca 2 l oli üksnes
veri või sisaldas muud vedelikku. Isegi kui arvestada, et lahangu käigus tuvastatud kogus 2 l vedelikku oli veri, siis 2 l verekaotus 85 kg koera puhul ei põhjusta surma. Põrna hall värvus viitab põrnahaigusele. Hageja ei ole üldse tõendanud, et koer, keda kostja opereeris on surnud, lahanguaruandest ei nähtu, mis koeraga tegu oli, hagejale kuulub mitmeid koeri. Hageja püüab rikastuda kostja arvelt . Kostja ei pidanud koera opereerimisel ette nägema, et hageja suhtub operatsioonijärgselt sedavõrd hooletult koera ning jätab talle antud juhtnöörid arvestamata. Ainuüksi auto peale tõstmisel kukutati koer maha. Koer viibis kostja juures operatsioonijärgselt 3,5 tundi ja mingeid tüsistusi ei ilmnenud. Operatsioon lõppes kell 16.15 ja anti hagejale üle kell
vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei ole kahju tekkinud ( conditio sine qua non reegel). Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele arvestades hagiavalduses esile toodud faktilisi asjaolusid. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt ei viinud kostja steriliseerimise operatsiooni läbi nõuetekohaselt, puudusid hügieeninõuded ja oma väidete kinnitamiseks on esitanud lahangu aruande ( tlk 9) kui dokumentaalse tõendi. Seega on kohtul hinnata kostjale etteheidetava teona võimaliku mittekohase steriliseerimise läbiviimine eelkõige lahangu aruande ja lahangu protokolli nr 96/08 ( tlk 61-62) põhjal. Lahangu aruanne 96/98, 04.11.2008 on allkirjastatud loomaarstide Sergei T , Oksana V ja N L poolt Veterinaardiagnostikakeskuses, XXX, Tallinn. Lahangu aruande juurde on esitatud fotod ( tlk 11, 12). Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et esitatud dokumentaalne tõend ei ole koostatud vormikohaselt ning selles sisalduva põhjal ei ole võimalik teha järeldusi juhtumi kohta, esile ei ole toodud koera kirjeldust ega surma põhjuseid. Seda kinnitab Eesti Loomarstide Ühingu presidendi Priit K teatis (tlk 42) ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi Morfoloogia osakonna morfoloogia osakonna lektori T J arvamus (tlk 43-44), keda tulenevalt nende proffessioonist on alust pidada asjatundjateks. T J on leidnud, et lõppjäreldust koera surma kohta ei saa pidada tõsikindlaks, sest lahanguleiu kirjelduses esitatud andmed on puudulikud, vastuolulised ja eksitud on terminites. T J arvamuse kohaselt hüsterektoomiaovariektoomia operatsiooni käigus on võimatu ligeerida munasarja veresooni koos peensoole kinnitiga, samuti ei ole võimalik fakt, et munasarja ligatuuri juurest oli emakaarter välja libisenud, sest seda ei saa sinna haarata. T J arvamuse kohaselt on jäetud tuvastamata, mis oli verejooksu põhjuseks. Lahangu protokolli nr 96/08 ( tlk 61-62) esitas hageja kohtule 18.06.2009 ehk pärast seda, kui olid ilmnenud vastuolud aruandes, kostja oli nendele viidanud kirjalikes vastuväidetes ja 15.05.209 toimunud kohtuistungil. Seega leiab kohus, arvestades tõendi esitamise aega, et sellel puudub piisav usaldusväärasus, on ebatõenäoline olukord, et kohtule esitatakse puudustega tõend, kui on vormistatud informatiivsem, kus on osaliselt kajastatud ka sellist teavet, mille olemasolu puudustele on asjatundjad viidanud. Tunnistaja ST (tlk 94) kinnitas oma ütlusi andes, et selle koostas assistent, tegi selle pärast aruande koostamist, kui s teada, et on esitatud aruandele pretensioon. Samas on esitatud ka Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi Morfoloogia osakonna morfoloogia osakonna lektori T J 24.08.2009 arvamus lahanguprotokolli kohta (tlk 80-81). Arvamuse kohaselt ilmneb protokollist mitmeid kaheldavusi, sh viide, et ligatuurid olid pandud kummalgi pool munasarjadele, kui ligatuuri panek toimub munasarja juures olevatele veresoontele, lahangu juures jääb selgusetuks kindel väide koera surma põhjuse kohta- äge verejooks kõhuõõnde emaka arterist. 2 l verd põhjustada kuni 10 kg koera surma, suure koera puhul ei pruugi see surmani viia, arvestada tuleb ka, et ägeda verejooksu tingimustes sureks loom 0,5- ühe tunni vältel pärast operatsiooni. Hageja väited ei ole asjakohased (tlk 123) T J antud arvamuse kohta, et talle anti v lahangu aruanne, ka kohtule ei ole hageja ise lisasid, vms, tõenditena esitanud. T J on esitanud eraldi arvamuse ka protokolli kohta. Hageja on esitanud vastukaaluks MS kui loomaarsti (tlk 126) vastuse hageja esindaja järelepärimisele, kohus leiab, et esitatud tõend ei kajasta käesolevat juhtumist, puudub teave, mida on temalt kui asjatundjalt küsitud.
TsMS § 293 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Kohus on ära kuulanud asjatundjana arvamuse andnud T J tunnistajana, (tlk 158), kes kinnitas, et lahangu aruandest ei ilmne sellise verejooksu olemasolu, mis võiks koera surma põhjustada, nii lahangu protokollis kui aruandes jääb kirjeldus puudulikuks, et sellisele järeldusele jõuda, nagu jõudis N L . Hageja taotletud tunnistajana ütlusi andnud HT(tlk 85) kinnitas samuti, et lahanguprotokolli kirjeldus on ebaloogiline, kasutatud on valesid mõisteid, samuti asjaolu, et 4-5 cm on piisavalt suur ava, et emakas sealt välja tuleks. Tunnistaja ei pidanud võimalikuks, et koer suri verejooksu tagajärjel, võis olla nii narkoosi kui südameprobleeme. Kohus arvestab tema ütlusi, kuivõrd ta on erialaspetsilist, ning ütlustes toodu kinnitab kostja taotletud asjatundjate arvamust. Tunnistaja VMS( tlk 89-90) andis ütlusi selle kohta, et viibis operatsiooni juures umber 15 minutit, tema arvates oli operatsiooniväli puudulikult ettevalmistatud, operatsiooniava tehti väike, arst ei kasutanud näomaski, operatsiooniriistad steriliseeriti aerosooliga. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistaja ütlused piisavalt hagiavalduses kirjeldatud mittekohaseid võtteid operatsiooni läbiviimisel. Tunnistaja ütlus on kohati vastuolus hagiavalduses toodud väidetega, tunnistaja kinnitas, et operatsiooniava osutus väikeseks, kuid seda suurendati, samas kui hageja väidab, et avaust kostja suuremaks teha ei tahtnud, mistõttu kostja munasarja korralikult kätte ei saanud. Tunnistaja viibis ca 15 minutit operatsiooni juures ega selgitanud, mis valesti tehti, vms. Tunnistaja ST on loomaarst, kes allkirjastas nii lahangu aruande kui lahangu protokolli ning viis läbi lahangu. Tunnistaja ütlused (tlk 93-94) ei kattunud samuti hageja väidetega, tunnistaja mäletas koera, et tegemist ei olnud suure koeraga, oli mittetõupuhas lambakoer, samas kui hageja väidel oli tegemist inglise mastifiga. Konkreetselt steriliseerimise kohta ta ütlusi ei osanud anda. Tunnistaja PK(tlk 97-99, 168) ütlustes järeldab kohus, et kohtule esitatud aruande põhjal ei ole võimalik koera surma põhjust selgeks teha. Tunnistaja esitas kohtule pildimaterjali (tlk 167) ja selgitas juurde et T. L kirjeldatud viisil ei ole võimalik teostada steriliseerimist anatoomilistel kaalutlustel. Tunnistaja N L (tlk 100-101, 165), ei teadnud, kes koostas lahangu protokolli, tema lahangut läbi ei viinud, kuid käis vaatamas kui looma kõhuõõs oli avatud, ligeerimata oli jäetud emakarter emaka kaela juures, muid asjaolusid lahkamise käigus välja ei selgitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt põhjustas koera surma verejooks emaka arteri ligatuurist välja libisemisega. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud ligatuurid õigesti pandud, emakaarter oli valest kohast ligeeritud, oli jäänud märkamata ja haaratud teise ligatuuri JV andis ütlusi selle kohta ( tlk104), et aitas koera umbes 20.45 autosse tõsta, samuti tegi seda TK ( tlk 107), kohtu hinnangul tunnistajate ütlustest koera maha kukkumist otseselt järeldada ei saa, mõlemad tunnistajad kinnitasid komistamist, mil koer maaga kokku ei puutunud. P S viibis operatsiooni juures (tlk 110), aitas koera koju viimisel autosse kanda, tema kinnitusel hageja kukkumisel vajus koer osaliselt maha, kuid väliselt ei olnud aru saada, et koeraga oleks midagi juhtunud, haavast verd ei tulnud. J K ( tlk 114-115) andis ütlusi selle kohta, et nägi kliinikus olles kuidas koera autosse tassiti ja koera tagumine osa teise trepi osa peal ja kukkus maha. Kohus loeb tunnistajate ütluste põhjal tõendatuks, et koera tagumine osa tema kandmisel autosse
küll maha libises või kukkus, kuid otsest kahjulikku tagajärge või kukkumise raskust, ei ole võimalikku järeldada. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited ei ole tõendamist leidnud. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kõiki tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik kindlaks teha, et kostja kasutas ebaõigeid steriliseerimisvõtteid, mil emakaarter oli emakaela juurest ligeerimata. Väidet, et haaratud oli paremal ja vasakul pool munasarja ligatuur, ning selline emakaarteri sulgemine põhjustas laisideme pinge alla sattumise, sest oli veetud kohta kuhu ta normaalselt ei ulatu, ei kinnita asjas esitatud dokumentaalsed tõendid ning on paljasõnaline. Ainuüksi tunnistajana ütlusi andnud N. L nõuetekohaselt dokumenteerimata ütlus seda ei saa tõendada. N. L ütlustest saab kohus järeldada, et tema isiklikult lahkamist läbi ei viinud, käis v korraks vaatamas. Kohtu hinnangul ei ole piisavalt tõendatud ka hagetava kahju suurus, puuduvad tõendid looma soetamise osas, hagiavalduses on viidatud koera koolituskuludele ning toidule, kuid konkreetset arvestust ei ole esitatud. Kohus on asja menetlemise käigus ( tlk 50) teinud hagejale ettepaneku esitada tõendeid kahju suuruse kohta, mida ei ole tehtud. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjendustel tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.