2-07-61143/11 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.1.2.kohaselt kohustus kostja arved õigeaegselt tasuma. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise 2244.82 krooni. Viivisemääraks oli üldtingimuste p 7.7 kohaselt 0,5% päevas ja viivituses oldud ajaks 20.08.1998-09.12.2009.a. Viiviste summa on tegelikkuses suurem, kuid hageja vähendas viiviste nõuet. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kostjale saadeti vahepealsel ajal võlanõudeid ja nõue esitati makskäsu kiirmenetlusse 2007.a, kuid kuna kostja oli oma elukohta muutnud, siis ei pruukinud ta nõudeid kätte saada. Elukoha muutmisest kostja hagejat ei teavitanud. Kostja vastuväited Kostja teatas, et ei tunnista hagi ja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et ei ole sõlminud lepingut mobiiltelefoni kasutamiseks. Kohtuistungil teatas kostja, et tema dokumendid oli lepingu sõlmimise ajal kadunud. Kui politsei kostja 1999.a kinni võttis, võeti ära ka pass. Kostja väitis ka, et ei ole kunagi elanud aadressil, mis on märgitud lepingule: xxxxxxxxxxxxxxxxx. Taotlust käekirja ekspertiisi tegemiseks kostja ei esitanud. Pooled kirjaliku menetluse käigus täiendavaid seisukohti ja tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõude aluseks on mobiilteenuste liitumisleping (t lk 34), mis on sõlmitud 26.06.1998.a. Lepingus on teenuse ostjaks UxxxxxSxxx. UxxxxxSxxx väitis, et ei ole nimetatud lepingut sõlminud ja tema dokumendid olid lepingu sõlmimise ajal kadunud. Tõendeid dokumentide kadumise kohta kostja ei esitanud. Kohus rahuldas kostja taotluse andmete saamiseks ja tegi järelpärimise Politsei- ja piirivalveametile. Vastuse kohaselt on Uxxxx Sxxxxxx väljastatud alates 19.06.1995.a pass kolmel korral: 19.06.1995.a, 22.05.1998.a ja 11.12.1998.a. Uute passide väljastamise põhjuseks on kõigil kordadel olnud dokumentide kaotus. Analüüsides nimetatud andmeid, märgib kohus, et mobiilteenuste lepingu sõlmimise ajal 26.06.19989.a oli Uxxxx Sxxxxxx just kuu varem väljastatud uus pass, mis tunnistati kehtetuks 21.10.1998.a- seega tegi Uxxxx Sxxxxalles oktoobris avalduse uue passi saamiseks ja teatas sama aasta mais saadud passi kaotamisest. Kuna kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et pass oleks tal kadunud olnud juba 1998.a juunis, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja sellekohane väide on alusetu ja tõendamata. Vaatamata kohtu selgitusele, ei kasutanud kostja õigust taotleda käekirja ekspertiisi, et tuvastada, kas 26.06.1998.a sõlmitud lepingul on tema allkiri või mitte.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et nõude aluseks oleva lepingu on siiski sõlminud kostja. Lepingut sõlmides on kostja võtnud endale kohustuse täita EMT NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja, mis moodustab liitumislepingu lahutamatu osa. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna leping sõlmiti 26.06.1998.a, tuleb kohaldada nimetatud ajal kehtinud seadust: tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Mobiiltelefoni kasutamise ajal (1998.a suvel) kehtinud mobiiltelefoni kasutamise üldtingimuste (t lk 41-48) p.4.1.2. kohaselt on abonent kohustatud tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arved osutatud EMT teenuste eest vastavalt eeskirjas fikseeritud arvelduste ja maksete korrale. Kostjale on esitatud arved kasutatud teenuste eest (t lk 36-37) perioodil juuni-juuli (k.a) 1998.a summas 2352 krooni. Maksetähtajaks on arvetel vastavalt 20.07.1998.a (juunikuu arvel) ja 20.08.1998.a (juulikuu arvel). Hageja palus välja mõista 2245.82 krooni, sest kostja ei ole arveid õigeaegselt tasunud. Kostja nimetatud väitele vastu ei vaielnud. Asjaolu, et kostja ei saanud väidetavalt kätte talle saadetud arveid ja kirju, ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Lepingus on kostja ise märkinud oma postiaadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nimetatud aadressile on saadetud ka arved. Üldtingimuste p 4.1.4 kohaselt oli abonent kohustatud viivitamatult kirjalikult teavitama EMT-d oma aadressi muutmisest. Kuna kostja on teenust tarbinud, kuid ei ole tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud, tuleb võlgnevuse summa temalt välja mõista. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Mobiiltelefoni kasutamise üldtingimuste p 7.7 kohaselt on EMT-l õigus nõuda viivist arvete tasumise hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja oli tasumisega viivituses ühe arve puhul alates 20.07.1998 ja teise arve puhul alates 20.08.1998, on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja on esitanud viivise nõude tunduvalt väiksemas summas, kui tal oleks õigus esitada ja palunud välja mõista viivise põhivõlaga samas suurusjärgus- summas 2244.82 krooni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud, sest kostja oli arvete tasumisega viivituses, ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.