Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Acme Finants OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte antud kostja isale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo 29.04.2008 limiidilepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud limiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud summa tagastama lepingus märgitud tähtpäeval. Kostja jäi maksete tasumisega võlgnevusse ning lepingute üldtingimuste p 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks ja teavitas sellest ka kostjat ning nõudis lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Vaatamata AS Sampo Pank püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see tulemust ning pank loovutas nõude hagejale. Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt limiidisumma tasumata jätmisega tekkinud võlgnevust. 3.04.2009.a sõlmis hageja esindaja kostjaga kokkuleppe võlgnevuse summas 18 334.84 tasumiseks osade kaupa. Kostja täitis enesele kokkuleppes võetud kohustusi osaliselt ja on tasunud 600 krooni, tasumata on 17734.84 krooni. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja kostja vahel 3.04.2009 sõlmitud kokkuleppe punkti 4 kohaselt maksegraafiku järgsete maksete hilinemisel rohkem kui 10 päeva on hageja esindajal või hagejal õigus esitada kostjale ühekordne leppetrahvi nõue summas 3000 krooni, mis kuulub tasumisele viie päeva jooksul peale vastavasiulise nõude saamist rekvisiitides toodud aadressile. Hageja on kostjat leppetrahvist teavitanud 12.08.2009.a, kuid leppetrahvi kostja tasunud ei ole. Arvestades, et kostja ei ole maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud, on hageja nõue 17734.84 krooni põhi võla ja leppetrahvi saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagihinnalt täiendavalt tasutud riigilõiv 4250 krooni ning kulud õigusabile 3000 krooni. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.