OÜ Sompa Maja hagi J.K. vastu 6135,39 krooni nõudes
Kirjalik menetlus Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Sompa Maja (RK 10316841) Asuk. Aruserva 7, 30721 Kohtla-Järve
Hageja esindaja:
OÜ Julianuse Inkasso Agentuur (RK 10686553) asuk. Jõe 3, 10151 Tallinn volitatud esindaja Julia Palumets
Kostja:
J. K. (IK xxx
Kostja seaduslik esindaja Kostja nõustaja
L.Z. (xxx N. Z. (IK xxx
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
1.1.Välja mõista J. K. OÜ Sompa Maja kasuks elamuhoolduse ja keskkütte teenuse võlg summas 1212,82 krooni (tuhat kakssada kaksteist krooni kaheksakümmend kaks senti) .
2.Menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ega vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil, võib kohus asja läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust kohtuistungil arutamata.
1.ASJAOLUD 04.07.2005 andis OÜ Sompa Maja hagi kohtusse J.K. vastu vólgnevuse 6135,39 krooni nõudes. Hageja sõnul oli võlgnevus tekkinud kostja alusetu säästmise tulemusena, kuna ta ei olnud tasunud aadressil xxx tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlg, mis moodustas seisuga 01.06.2005 summa 6135 krooni 39 senti koosnes elamuhoolduse tasust 5493 krooni 65 senti ning tasust soojuse eest 641krooni ja 74 senti. Hageja leidis, on õigustatud nimetatud summat kostjalt nõudma,kuna ta on hagejana KohtlaJärve Linnavalitsuse lepingupartner hooldusteenuste osutamises kostjale, kes elab KohtlaJärve piirkonnas. Hageja tugines õigusliku alusena Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse seaduse rakendmise seaduse (VÕS, TsÜS ja RES rakendamise seaduse ) §-dele 2 ja 11, Tsiviilkoodeksi (TsK) §-dele 173 lg 1, 174, 222 lg 1, 477 lg 6, lg 1 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 5 lg 1 p 1, 60 lg 1.
2.KOSTJA VASTUS 02.09.2005 (tl 24-26) Kostja oma 02.09.2005 vastuses hagile hagi ei tunnistanud,kuna sellele ei olnud lisatud ühtegi dokumenti, millest saaks kontrollida, kas nimetatud summa on õige ja põhjendatud. Kostja leidis, et ühtegi tõendit ei ole esitatud, mis tõendaks kostja poolt arvete kättesaamist, ei ole aru saada, kust saab näha teenuste näitusid, xxx hoonet ei ole enam olemas, hoone endises asukohas on jäätmaa. Kostja ütles, et elas xxx aadressil alates 1990 jaanuar kuni 1997 lõpp, mil ta haigestus, viibis haiglas operatsioonil.1998. aasta aprillis ostis ta endale korteri aadressil xxx, kuhu viis mais 1998 kõik oma asjad. Seega lahkus ta elamispinnalt ja ärakolimise ajaks olid kõik temale esitatud arved tasutud. Ta ei mäleta, et midagi oleks tasumata.
3.KOHTU EELISTUNG 22.11.2006 Hageja selgitab, (protokoll tl 42-44) et võlg tekkis 1998a juulikuust ja on arvestatud kuni 2002 a augustikuuni, mil hageja lõpetas xxx teenindamise. Hageja teenindas kostjat KohtlaJärve Linnavalitsuse tariifide alusel. Kostja selgitas,et kui hageja lahkus elamispinnalt, oli seal juba elekter, soojus ja vesi välja lülitatud. Kostja taotles kohtu eelistungil temale riigi õigusabi määramist ja hageja taotles kohtuistungi edasilükkamist täiendavate tõendite esitamiseks.
4.HAGEJA HAGI TÄIENDUS (tl 47-49) 05.12.2006 esitas hageja kohtule dokumendi pealkirja all ”Hagi täiendus tsiviilasjas nr.2-0514909, mis kujutab endast hagi täpsustust, millele on lisatud täiendavad tõendid. Hageja suurendas võla tekkeperioodi kuu võrra ja nimetas võlaperioodiks ajavahemikku 01.06.1998 kuni 31.08.2002. Tõenditena esitas hageja ostu-müügi lepingu, millest tulenevalt kostja on Kohtla-Järvel xxx eluruumi omanik (tl 50); nimetatud eluruumi teenindamise lepingu hageja ja kostja vahel(tl51-52); teenindamise lepingu lõpetamist kajastava OÜ Sompa maja juhatuse koosoleku protokollilise otsuse (tl 72), hageja registrikaardi väljavõtte (tl 74,75); hageja poolt hooldustariifide aluseks võetavad Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldused (tl 53,56-70), kostjale arvestatud elamuhoolduse tasu võla arvestuse(tl 55), kostjale arvestatud keskkütte võla arvestuse(tl 71), tõendi kostja koondvõla kohta (tl 73).
5.Kostja poolt esitatud kohtuniku taandamisavalduse lahendamine
11.01.2007 ja 15.01.2007 lahendab Viru Maakohus määrustega kohtuniku taandamise küsimust (tl 78,79, 82,83). Kohtumäärustes on leitud, et kohtuniku taandamiseks puuduvad alused.
6.KOHTU EELISTUNG 22.01.2007 (tl 84,85) Kostja nõustaja teatab kohtule, et puudub vajadus kvalifitseeritud õigusabi kasutamiseks. Antud asi ei ole nii keeruline.Kostja soovib kohtuistungit helisalvestada, millega kohus nõustub. Kostja soovib näha hageja esindaja haridust tõendavat dokumenti ja soovib teada, kas temal üldse oli õigust hagi esitada. Kohus tutvustab kostjale hageja esindusõigust kinnitavaid dokumente ja kohustab hageja esindajat esitama kohtule enda haridust tõendava dokumendi.Kohus edastab kostjale hageja hagi täiendused ning määrab kostjale kuupäeva vastuse esitamiseks. Samuti määrab kohus ära hageja kirjaliku seisukoha esitamise kuupäeva kostja poolt esitatavale vastusele. 7.KOSTJA VASTUS HAGI TÄIENDUSELE 12.02.2007 (tl 91-94) Kostja märgib, et hoolduslepingut ei sõlminud mitte osaühing, vaid aktsiaselts. Osaühinguga ei ole kostja lepingut sõlminud. Hagejal ei ole mitte ainult õigused, vaid on ka kohustused kostja ees. Poolte vahel sõlmitud leping on standardleping, kostja ”ei saanud seda lepingu sisu sisuliselt mõjutada ”. Kostja on ametlikult hagejale teatanud enda elukoha muutmisest alates 29.06.1998, kusjuures ta ei ole varjanud enda uut aadressi. Hageja on esitanud kohtule dokumente ilma nendes märgitud lisadeta. Hageja ei ole nimetanud dokumente nende õigete nimedega. Alles 17 kuud peale hagiavalduse esitamist esitab hageja rahaliste nõuete põhjendused. Võlgade arvestamise metoodika on kostjale arusaamatu. Kostja ei mõista, miks hageja nõuab võlga kuni septembrini 2002 kui ta ise lõpetas majale teenuste osutamise alles mais 2003.
Kostja leiab, et hageja oleks pidanud esitama kohtule ka dokumendi samas majas üürivõlgade kustutamise kohta, kuna see on lisadokument dokumendile ”OÜ Sompa maja juhatuse koosoleku protokoll nr 1 ”, mis kohtule on esitatud. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud kohtule esitama kõik dokumendid, mis on seotud Aruserva 20 elanike lahkumisega majast ning maja hävitamisega. Kostja leiab, et kohus peaks need dokumendid hagejalt nõudma tuginedes TsMS § 279-le. Kostja nimetab hageja tõendit koondvõla kohta (tl 73) primitiivseks aritmeetiliseks arvestuseks, mille aluseks on andmed, mille tõelisust ei ole võimalik kontrollida. Sellel tõendil ei ole tõenduslikku jõudu. Kostja esitab kohtule ajalehe artikli Sompast. Julianuse Inkasso Agentuur, kellele hageja on oma nõuded üle andnud, on kostjalt nõudnud summat 7583,34 krooni, mitte summat 6135,39 krooni. Vastuse järjena toimiku lehtedel 92 pöördel kuni leheni 94 esitab kostja venekeelset teksti .
8.HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 100-102) Hageja selgitab, et OÜ Sompa Maja tekkis AS Sompa Maja ümberkujundamise tulemusel, seega ei ole AS Sompa Maja eksisteerimist lõpetanud. Need andmed on olnud avalikud ja kättesaadavad. Hageja selgitab rahaliste summade arvestamise metoodikat : Kohtla-Järve Linnavalitsus oma igakuiste korraldustega kehtestas Sompa linnaosa elanikele soojuse hinna piirmäärad, mida tuli korrutada kostjale kuuluva korteri pindalaga (mis omakorda oli korrutatatud soojusenergia jäägi koefitsiendiga) ning piirmääras märgitud ajaühikuga. Hageja kohustuseks ei ole olnud xxx elanike kohta informatsiooni kogumine, kes korterites elavad või kes mitte. Hageja osutas ainult kommunaalteenuseid. Hageja lõpetas kommunaalteenuste osutamise kui kõik elanikud olid korterid maha jätnud. Hageja ei ole teinud midagi, mis maja hävitaks. Hageja ei ole keeldunud informatsiooni andmisest kostjale võlgade kohta, kuna see oleks olnud hageja enda huvidega vastuolus. Hageja lisab seisukohale seda kinnitavad tõendid (loetelu tl 102), mis osaliselt on esitatud kohtusse juba varem.
9.KOHTU EELISTUNG 21.03.2007 (tl 117-119) Kohtuprotsessi kaasatakse kostja nõusolekul hageja nõustaja OÜ Sompa Maja raamatupidaja. Hageja teatab, et loobub nende küttearvete sissenõudmisest, mille kohta Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole hagejale korraldusi saatnud. Hageja selgitab, et suvekuude eest küttearveid ei ole esitatud, kuna kütmist ei toimunud. Hageja selgitab kütte eest arvestamise metoodikat. Kostja leiab, et metoodika on vale.Kui kütet üldse ei ole, ei saa piirmäärasid arvestada. Esitatud tõendeid ei saa arvestada.Hageja arvestus ise ei ole tõend. Las kostja tõendab seda, et soojus jõudis korterisse.Kui korter on maha jäetud,siis ei saa hageja nõuda mingit kohustuse täitmist. Hageja esindaja lubab esitada uue võlaarvestuse, millest on välja jäetud need arved,millede eest tasu nõudmisest hageja kohtuistungil loobus.
10.HAGEJA HAGI TÄIENDUS 27.03.2007 (tl 121-122) Hageja esitab kohtule hagi täienduse,millele lisatud arvestuses on välja jäetud kostja võlgnevused 2000a veebruari ja märtsikuu keskkütte eest,kuna hageja loobub nende kuude eest kostjalt tasu nõudmisest. Sisuliselt ongi esitatud dokument võlaarvestuse täpsustus,mitte hagi sisuline täiendamine. Kokku jääb kostja võlgnevuseks 6050,74 krooni, millest 5493,65 krooni, nagu ka varem esitatud, on elamuhooldustasu võlgnevus ja 557,09 krooni on võlgnevus keskkütte eest, mis on esitatud arvestuses kahe kuu võlgnevuse suuruses vähendatud.
11.Kostja saadab kohtule 13.04.2007 vene ja eesti keelte segus vormistatud dokumendi (tl 127-129)
12.KOHTU EELISTUNG 17.04.2007 (tl 130-131) Kostja nõustaja selgitab istungil, et tema poolt 13.04.2007 esitatud dokument on kostja seisukoht hageja esindaja poolt esitatud hagi täiendusele. Kostja täpsustab, et hagi esitamisega on hageja kuritarvitanud oma õigusi. Hagi täiendust ei või kohus menetleda , kuna see ei vasta protsessinormidele. Seda ei tohi kohus vastu võtta. Hageja on nõus eelmenetluselt üle minema kohtuistungile. Kostja ei ole üldse nõus minema üle kohtuistungile. Kohus eemaldab nõustaja kohtuprotsessist,kuna ta takistab protsessi. Kohus soovitab kostjal taotleda tasuta riigi õigusabi. Kostja ei nõustu õigusabi taotlemisega. Kohus katkestab kohtuprotsessi, kuna kostja hakkab lakkamatult karjuma.
13.23.04.2007 esitab kostja kohtule vene ja eesti keelte segus vormistatud 2 dokumenti (tl 132-133, tl 136-138). Ühe dokumendi nimetus on ”Kohtuniku taandamise taotlus” ja teise nimetus on ”Taotlus” .Kohus saadab need dokumendid tutvumiseks hagejale.
14.Hageja esitab oma seisukoha teisele dokumendile – taotlusele.(tl 141-143) Hageja analüüsib taotlust. See on protokolli muudatuste sisseviimise taotlus.
15.Kohus vormistab 10.05.2007 dokumendi - 17.04.2007 kohtu eelistungi protokolli lisa protokolli muudatuste sisseviimiseks vastavalt kostja taotlusele(tl 141-143) ja hageja esindaja seisukohale (tl 144-145).
16.10. mail 2007 vormistab kohtunik enesetaanduse määruse (tl 146-147) Kohus saadab uued kutsed kohtuistungile ilmumiseks 27.09.2007, kuid kostja teatab oma 25.09.2007 avalduse eestikeelses osas kohtule, et tal ei ole mingit põhjust arvata, et see istung on määratud vastavalt TsMS nõuetele ning ta on saatnud selle kohta õiguskantslerile kaebuse (tl 155).
17.27.09.2007 KOHTUISTUNGILE (tl 157) kostja arutamise edasi 04. detsembriks 2007.
ei ilmunud, kohus lükkas asja
18.03.12.2007 saabus kohtusse kostjalt eesti ja vene keele segune dokument, mille eestikeelses osas on pealkiri ”Avaldus teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimise nõudmisest”( tl 173,174).
19.04.12.2007 KOHTUISTUNGIL (tl 175,180) kohus selgitab, et asendav kohtunik ei võta tsiviilasja ise oma menetlusse ja seega selle kohta dokumente vormistada ei saa. Kohus selgitab kostjale ka TsMS § 34 lg 1 sätteid: õigus kohtu tõlgile on vaid menetlusosalistel endil. Kohtusse ilmunud kostja esindajal ei ole tõlki kaasas. Ta taotleb kohtu tõlgi osavõttu tuginedes TsMS § 2-le. Kohus selgitab kostja esindajale täiendavalt kohtu tõlgi kaasamise võimalust. Samuti selgitab kohus. et tuginedes TsMS § 321 lg.1 saadab kohus kõik dokumendid üksnes menetlusosalise esindajale ning ei pea neid saatma menetlusosalisele endale.
20.Kostja esindaja saadab 14.12.2007 kohtule vene ja eesti keelte segus dokumendi(tl 186-187), mille puudused kohus palub kõrvaldada (tl 188).
21.Kostja esindaja saadab 27.12.2007 kohtule järjekordselt vene ja eesti keelte segus dokumendi, kuid märgib siinjuures ära, et venekeelse teksti osa on eestikeelse osa tõlge vene keelde ning et dokumendi sisu on täisulatuses esitatud eesti keeles (tl 190-191).
22.22.04.2008 KOHTUISTUNGIL (tl 201) arutab asja uus kohtunik,kes selgitab pooltele TsMs § 20 sisu : kuna asja menetluse käigus on kohtukoosseis vahetunud,peab asja arutama algusest peale.Kohus nõudis hagejalt hagi tervikteksti esitamist koos viidetega esitatud tõenditele.
23.Hageja esitab 07. mail 2008 hagi tervikteksti –lõpliku hagiavalduse tsiv.asjas 2-0514909 (tl 204-209). Ta palub kostjalt välja nõuda OÜ Sompa Maja kasuks võlgnevuse summas 6050,74 krooni ning kohtukulud. Hageja esitab ka viited kohtutoimikus asuvatele tõenditele. Kohus edastab hagi tervikteksti kostja esindajale.
24.Kostja esindaja saadab kohtule 16.06.2008 kaks vene ja eesti keelte segus vormistatud dokumenti. Kohus palub kostjal puudused kõrvaldada selgitades,et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimuvad eesti keeles. Kostja saadab 03.07.2008 kohtule vastuväite kohtu tegevuse peale menetluse juhtimisel, kuna ta ei saa vaatamata 22. aprilli 2008 toimunud kohtuistungil antud kohtuniku selgitustest (tl 201) aru, miks on kohtule esitatud mitu hagiavaldust.
25.03.07.2008 esitab kostja kohtule dokumendi (tl 217),mida nimetab ” ”Seisukoht dokumendi 30.04.2008 ”HAGIAVALDUS tsiviilasjas nr.2-05-14909 ” sisule ””.Dokumendi sisut lähtuvalt on see vastus hagi terviktekstile. Kostja väidab selles, et kui hageja oleks täitnud lepingu tingimusi,ei oleks maja muutunud elamiskõlbmatuks ja ei oleks lagunenud. Hageja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et elumaja Aruserva 20 üldse varustati sellel ajal soojusenergiaga kui temal võlg tekkis. Arvete esitamine ei tõesta fakti, et soojust anti. Kostja väidab, et hageja esitab õiguslikke väiteid, mitte faktiväiteid.
Kostja ei ole nõus katma hageja esindaja M. S. kulusid,kuna OÜ Sompa Maja oleks võinud istungile saata kas oma seadusliku esindaja või lepingulise esindaja OÜ Sompa Maja töötajate hulgast.
26.Hageja esitab 29.09.2008 vastuse kostja seisukohale (tl 228,229). Hageja märgib, et võlgnevus tekkis perioodil, mil maja oli elamiskõlblik ja kostjale osutati sellel ajal teenuseid. Hagejal ei lasu tõendamiskohustust, et ta soojaga varustamise teenust osutas. Vastupidise tõendamiskohustus lasub kostjal. Hagejale on kostja vastuväited ülejäänud punktides arusaamatud. Menetluskuludena on M. S. sõidukulud põhjendatud. Tema volikiri on kohtule esitatud ja sealt on lugeda, et isik on hageja esindaja töötaja. Hageja palub kostjale määrata rahatrahv menetluse venitamise eest, kuna tema menetlustaotlused on esitatud üksnes protsessi venitamise eesmärgil.
27.30.10.2008 KOHTUISTUNG (protokoll tl 234,239) Kohus lubab hageja nõustajana protsessist osa võtta OÜ Sompa Maja raamatupidajat N. B. ja kostja nõustajat N. Z. Kohus selgitab nõustajatele, et ei kindlusta nõustajatele kohtuistungitel tõlget. Antud juhul on kohtu tõlk nõus kohtuistungit tõlkima, kuna tema töökoormus seda käesoleval hetkel võimaldab. Kostja nõustaja ütleb, et ei saa aru, millisele seadusesättele tuginedes peab kostja hagiavalduse terviktekstile vastama. Kohus selgitab seda kostjale veelkordselt. Hageja ei ole nõus kirjaliku menetlusega. Ütleb, et kostja venitab protsessi ja eksitab kohut. Kostja ütleb, et ei ole ühtegi dokumenti, et arveid oleks esitatud. Kostja on maksnud 1997a. eest, kuid maja oli olemas ka 1998. aastal ja siis ei ole kostja maksnud. Kohus lükkab kohtuistungi edasi, annab kostjale veelkord võimaluse hagiavalduse terviktekstile vastamiseks.
28.Kostja saadab kohtule 13.11.2008 vene ja eesti keele segus vormistatud dokumendi (tl 240-242), kohus nõuab kostjalt järjekordselt puuduste kõrvaldamist selgitades uuesti, et kohtu menetluskeel on eesti keel.
29.Kostja esitab vastuse hagiavalduse terviktekstile kohtu töökeeles 03.12.2008 (tl 245247). Sisuliselt kostja uusi, varem esitamata vastuväiteid ei esita. Seda märgib ka hageja oma vastuses kostja vastusele(tl 250). Kostja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil (tl 247), st. ta on nõus kirjaliku menetlusega. 30.Kostja esitab kohtule 12.05.2009 taotluse aegumise arvestamiseks (tl 266).
31.20.mai 2009 KOHTUISTUNGIL (protokoll tl 268) taotleb kostja esindaja aegumise kohaldamist. Hageja vaidleb sellele vastu, kuna on esitanud kohtusse hagi enne 01.juulit 2005. Kuna tal vastav tõendusmaterjal puudub, palub hageja võimalust seda tõendada. Ka hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.
32.Hageja saadab 21.05.2009 kohtusse kirja,milles tõendab hagi aegumatust(tl 271,272).
33.Kohus määrab asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja annab pooltele võimaluse esitada tähtaegselt täiendavaid avaldusi ja dokumente (tl 275,276).
34.Hageja kordab seni protsessis avaldatut,kuid nõuab kostjalt ka viiviseid kohustuse täitmisega viivitamise tõttu (tl 279,280).
35.Kostja esitab kohtule dokumente: tsiviilasjaga nr 2-05-1921 seotud kohtumaterjalide koopiaid ning viitab analoogiale käesoleva kohtuasjaga
36.Kohus leiab, et kui hageja esitas põhinõudega seotud kõrvalnõude(viivisenõude) ja kostja ei ole saanud sellele vastata, ei saa kohus teha kohtulahendit enne kui on saanud kostjalt kõrvalnõude osas vastuse. Seetóttu kohus uuendab menetluse 29.juuni 2009 kohtumäärusega (tl 288,289). 37.Kostja, kellele eelnevalt kohus korduvalt selgitas, et kohtumenetlus toimub eesti keeles, esitas kohtule eesti ja vene keele seguse dokumendi, mida ta kaaskirjas ise nimetab kostja vastuseks (tl 293-295).
38.Vastuse tõlke eesti keelde (tl 297-299) saadab kostja peale kohtu meeldetuletust (tl 296) 06.11.2009. Kostja leiab, et tema ja hageja võrdõiguslikkust on rikutud. Kohus on rikkunud menetlusnorme. Kostja viitab endiselt hageja poolt 29.06.2005 koostatud hagiavaldusele, kuigi kohus on temale korduvalt selgitanud, et menetleb hagi,mille terviktekst on kohtule esitatud 07. mail 2008. Kostja poolt esitatud tõlgitud vastusest on võimalik välja lugeda, et ta ei ole nõus kõrvalnõudeid tasuma, kuna hageja on põhjendamatult viivitanud viivisenõude esitamisega. Viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuna põhinõue ise ei kuulu rahuldamisele.
39.KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 07.mail 2008 kohtule hageja poolt esitatud hagi tervikteksti kohaselt (tl 204- 209 ) võlgneb kostja hagejale kokku 6050,74 krooni. Summa koosneb kostjale osutatud elamuhoolduskuludest ja keskkütte soojuse arvestuslikust hinnast. Elamuhoolduskulud on summas 5493,65 krooni ja keskkütte maksumus on summas 557,09 krooni. Kuna kostja on esitanud taotluse lugeda hageja nõue aegunuks(tl 266), tuleb kohtul eelkõige seisukoht võtta hagi aegumise küsimuses. Kohtul tuleb võtta seisukoht tuginedes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)§143, 154 ja Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS,TsÜS ja RES rakendamise seadus)§ 9 lg 2-le. Hagiavaldus registreeriti Ida-Viru Maakohtu kantseleis 04.07.2005, mis on fikseeritud hagiavaldusele märgitud dokumendi saamise tempeljäljendis(tl 3). Ümbrikul(tl 20), milles dokument on saadetud, on Eesti Posti 30.06.2005a postitempel. Fotokoopia ümbrikust on Jõhvi kohtumaja kantselei teinud seoses 01.juulil 2005 kehtima hakkavate seadusandluse muudatustega aegumise arvestamise küsimuses. Kohtu kantselei fotokopeeris juulis 2005 sissetuleva posti ümbrised, mille postitamise templid kajastasid saadetise postipanekut juunis 2005(Jõhvi kohtumaja kantselei juhataja õiend tl 274). Seega kui hageja postitas hagi Eesti Posti vahendusel kohtusse 30.juunil 2005,oli hagejal lepingust tulenev korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeõigus kostja vastu tuginedes kehtinud TsÜS § 154-le aegumistähtajal kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Vastavalt nimetatud
seadusesättele aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Järelikult ei ole aegunud ainult 2002a hageja nõuded, kuna need muutusid sissenõutavateks alates 01. jaanuarist 2003 ning nõude kohtusse esitamise ajal 30. juunil 2005 ei olnud lõppenud 3-aastane nõude esitamiose tähtaeg. Kõik varasemad nõuded 1998 - 2001on aegunud, kuna nende sissenõutavaks muutumine oli lõppenud enne 01. juulit 2005. Seega kohus saab tuginedes aegumise tagajärgedest teha sisulise kohtulahendi ainult aegumata nõuete osas – so. 2002.a.elamuhooldustasu ja keskkütte maksete tasumise kohustuse osas ning ainult selle perioodi viivisenõuete osas. Elamuhooldustasu 2002 a eest on 1003,52 krooni (1 kuu tasu vastavalt koondarvele tl 123 on 125,44 krooni, kuude arv jaanuar kuni august on 8, seega 8 x 125,44 = 1003,52 krooni ), keskkütte tasu jaanuarist kuni aprillini 2002 on 209,30 krooni (vastavalt tl 124 jaanuar 64,56 krooni, veebruar 52,39krooni, märts 54,72 krooni, aprill 37,63 krooni) Kokku on võlgnevus 1212,82 krooni (1003,52 + 209.30 = 1212,82 ). Kohus leiab, et hagejal on alus nõuda kostja käest põhivõlga 1212,82 krooni, kuna elamu mahajätmine kostja poolt ei õigusta ühepoolset teenuste ülesütlemist ning seda koguni tagant järele.Hageja väidab, et võlg tekkis perioodil, mil maja oli elamiskõlbulik. Samuti nõustub kohus hageja seisukohaga keskkütteteenuste osutamise eest tasu nõudes. Et hagejal ei lasu tõendamiskohustust tõendada tema poolt teenuse osutamist nagu ta märgib oma 29.09.2008 vastuses, on kohtu arvates õige, sest tõendamiskohustus lasub menetlusosalisel, kes soovib oma väidet tõendada. Sellekohane põhimõte on sätestatud TsMS § 230 lg 1 : ”Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. ”Antud juhul kostja ütles kohtule, et hageja temale teenust ei osutanud, kuid ei tõendanud seda. Aktsepteeritav on ka samas vastuses antud hageja seisukoht, et kostja ei ole arvetele vastu vaielnud. Tal ei ole olnud teenuse kvaliteedile mitte mingisuguseid pretensioone. Kostja väidab, et ei ole tõendatud tema poolt arvete kättesaamine. Ta ei ela enam aadressil xxx ja on andnud hagejale oma uue aadressi. Kohus leiab, et kuna kohtul puudub tõend selle kohta, et kostja oleks hagejale avaldanud, et soovib posti saada ainult uuele elukohaaadressile, ei saa püstitada vaidlusküsimust, millisele aadressile hageja kostjale arveid pidi esitama. Kuigi hageja ei ole kohtule esitanud koopiaid igast kostjale esitatud arvest eraldi, vaid on esitanud ainult arvestamise ja tasumise koondloetelu (tl 123,124), on arvete igakuise tasumise kohustus iga jooksva kuu 15.kuupäevaks kirjas eluruumi teenindamise lepingu punktis 4 (tl 52). Sama lepingu punktis 6 on kirjas, et juhul, kui AS Sompa Maja jätab täitmata mingisugused teenused kostjale, väheneb kostja kuu tasu vastavalt antud teenuse maksumuse võrra. Kuna täitmata jätmise kohta kostjal hagejale pretensioone ei olnud, vaidlusi sel teemal ei ole fikseeritud,on hageja igakuise teenuse eest tasu nõudnud. Kohus leiab, et kuna teenused on osutatud, siis tuleb kostjal nende eest ka tasuda. Teenuste mitte osutamise kohta ühtegi tõendit kohtul ei ole. Võlg tuleb tasuda tuginedes Tsiviilkoodeksi (TsK) §-dele 173lg.1,174,222 lg.1,477 lg.1 ja 6 ning Võlaõigusseaduse(VÕS) § 115 lg.1-le. Mis puudutab teenuste arvestusi, siis hageja on arvestuse metoodikat selgitanud põhjalikult. Kirjalikus vormis tegi hageja seda oma 28.02.2007 kohtule esitatud seisukohas kostja vastusele (tl 100-102) ning suuliselt kohtu eelistungil 21.03.2007 (tl 117-119). Hageja on kohtule arusaadavalt selgitanud, et Kohtla -Järve Linnavalitsus oma igakuiste korraldustega kehtestas Sompa linnaosa elanikele soojuse hinna piirmäärad, mida tuli korrutada kostjale kuuluva korteri pindalaga (mis omakorda oli korrutatud soojusenergia jäägi koefitsiendiga) ning piirmääras märgitud ajaühikuga. Kui kostjale see arusaadav ei olnud ja ta kvalifitseeritud
õigusabist keeldus põhjendusega, et asi ei ole tema jaoks keeruline, puuduvad kohtul menetluslikud abivõimalused kostjale hageja poolt selgelt ja arusaadavalt esitatud arvestuse täiendavaks selgitamiseks. Kostjal on olnud raskused aru saada, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimuvad eesti keeles, millega seonduv on sätestatud TsMS 5.peatükis. Seda on kostjale korduvalt selgitatud nii kohtu esimehe (tl 83) kui kõikide asja menetlenud kohtunike poolt nii kohtuistungitel kui kostjale saadetud mitmetes kirjades (tl.188,212,243,296). Kui kostja oma esimese kirjaliku dokumendi kohtule esitas eesti keeles, siis kõik järgmised on ta esitanud eesti-vene keelses segus ning kõige viimase esitas ta ainult vene keeles, mille tõlke eesti keelde esitas kohtu järjekordsel meeldetuletusel 3 kuud hiljem. Kostja ei saanud aru ka hagi tervikteksti esitamise vajadusest kohtule ning sellest, et ta peab sellele vastama. Kohus on korraldanud mitmeid kohtuistungeid, mis kostja menetluse mittemõistmise pärast on olnud edasi lükatud(nt.kohtu eelistung 17.04.2007 ,kohtuistung 04.12.2007,kohtuistung 30.10.2008 ) Kuna kostja on keeldunud kvalifitseeritud õigusabist, on kohtumenetlus veninud. Kohus ei ole saanud määrata õigusabi sundkorras kui menetlusosaline on sellest teadlikult keeldunud. Ka hageja omalt poolt ei ole käitunud menetluslikult korrektselt. Tõendite esitamisega viivitamine (esmakordselt esitatud hagimaterjalide juures puudub isegi võla arvestus), viivisenõude esitamine 04.07.2005 asemel (mil kohtu kantselei registreeris esmaselt esitatud haginõude) alles 26.05.2009 (peale kohtu istungimenetluse lõppemist), annab samuti kohtule aluse hageja kui menetlusosalise käitumist protsessis taunida. Kostja märgib õieti,et viivised on aegunud,kuna põhivõlg on aegunud. Tuginedes TsÜS § 144 aegub koos põhikohustustest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustustest (antud juhul viivistest) tulenev nõue . Kohus jätab viivisenõude rahuldamata, kuna osaliselt on see koos põhivõla sissenõudmisega aegunud tuginedes TsÜS § 144 ning aegumata põhivõla viivise nõue 2002 aasta eest on esitatud erites häid kombeid. Hageja ei ole 4 menetlusaasta jooksul teadlikult viivisenõudeid kostjale esitanud ning ta esitab need alles peale istungimenetluse lõppemist takistades sellega ka kohtu poolt menetlustoimingute järjepidevat teostamist, mis viiks lõpuks võimalusele koostada kohtulahend. Kohus pidi menetluse 29.06.2009määrusega uuendama, et mitte rikkuda kostja õigusi sisuliselt täiesti uuele avaldusele vastuse küsimiseks. Kostja omakorda esitas vastuse vene keeles teades,et kohtumenetluse keel on eesti keel. Kohus ei ole menetlusosalisi menetluse takistamise või venitamise pärast trahvinud, kuigi mõlemad menetlusosalised on teineteise trahvimist kohtult taotlenud.Trahvimine antud asjas oleks olnud ainult menetlusosalise karistamiseks, mitte menetlusosalise suunamiseks kiirele menetluslikule tegevusele.Kostja puhul ei saanuks kohus eeldada, et ta ta trahvimisest aru saab. Hageja menetluse venitamine dokumentide esitamise viivitamisega ei olnud nii oluline, et selle eest oleks tulnud hagejale trahv määrata. Selgitav märkus: Hageja 2001 a nõue ei muutunud sissenõutavaks alates 01.01.2002, kuna TsÜS, millega sätestati korduvkohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumistähtaeg, võeti vastu 27.03.2002 ja see jõustus 01.07.2002.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 163 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis leiab kohus, et pooled peavad kandma menetluskulud võrdsetes osades. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.