Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

menetluses,

kui

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 30.12.2005.a. sõlmitud AS V lepingu alusel osutatud telekommunikatsiooni teenuse eest võlgnevuse 4759 krooni ja viivise 4758 krooni, kokku 9517 krooni väljamõistmist. Samuti menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja õigusabikuludena 3000 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1. Menetluse käik 29.06.2009 väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 02.07.2009 /tl.19/. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses 06.07.2009 teatanud, et ei tunnista hagi, kuna nõue on aegunud ja palunud asja arutada kirjalikus menetluses. Samuti kinnitab kostja, et tema ei ole AS-ga V sõlminud lepingut ning tema allkiri ei ole lepingul. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata (tl. 20) 14.07.2009 esitas hageja kohtule vastuse kostja avaldusele, milles põhjendab, et nõue muutus sissenõutavaks alates 2006.a. s.o pärast arve tasumise tähtaja saabumist. Lähtuvalt sellest, aegumistähtaeg algas 31.12.2006. Hagi oli esitatud 12.06.2009, seega tähtaegselt. Aegumise tähtaeg lõppeb 31.12.2009. Hageja leiab, et kostja väited, et tema ei sõlminud liitumislepingut on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on nõus arutama asja kirjalikus menetluses (tl. 23). 21.10.2009 kell 11.00 korraldatud kohtuistungil avaldab kostja, et soovib endale leida advokaadi, et kasutada õigusabi ja soovib esitada täiendavad tõendid. Kohus andis kostjale tähtaja 19.11.2009 täiendavate tõendite ja protsessuaalsete taotluste esitamiseks. Samas hoiatas kohus, et tõendite ja taotluste hilisemal esitamisel võib kohus jätta need tähelepanuta (tl.32). Kostja tähtaegselt kohtule oma tõendeid ja taotlusi esitanud ei ole. 25.01.2010 kell 10.00 korraldatud kohtuistungile kostja ei ilmunud (tl.42) 28.01.2010 kohtu poolt kostjale saadetud järelpärimisele kostja vastanud ei ole, kuigi on kohtu kirja kätte saanud (tl.44). 02.03.2010 väljastas kohus pooltele teate kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, kuna pooled on kohtule kirjalikult teatanud, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 45).

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

2 (4)

31.12.2008 AS Viasat loovutas hageja nõude kostja vastu summas 4759 krooni nõudes VÕS § 164 alusel OÜ-le X. Lähtuvalt nõude loovutamisest on nõude uueks võlausaldajaks OÜ X. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) § 147 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, s.o. ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 lähtuvalt, aegumistähtaeg algab arve alusel sissenõutavaks muutunud nõude osas alates selle aasta kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 2006 aastast, s.o pärast arve tasumise tähtaja saabumist 31.12.2006. Aegumise tähtaeg lõppeb 31.12.2009. Hagi on esitatud 12.06.2009. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” TsÜS §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5/ on tõendatud, et 30.12.2005 sõlmiti AS V ning kostja vahel V vaatajakaardi üüri-ja abonemendileping, mille alusel hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt ja vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas hageja teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 12.06.2009 on kostjale esitatud arved tasumata summas 4759 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1, 6, sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel on õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamisel viiviseintressi lepinguga ettenähtud määras. AS V tüüptingimuste p. 7.3 kohaselt on poolte vahel viivitusintressiks kokku lepitud 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 4758 krooni. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingjärgne võlgnevus ja viivis summas 9517 krooni. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule: V vaatajakaardi üüri-ja abonemendilepingu, arved, hagihoiatuse, teatise nõude loovutamise kohta, (tl 5-11). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult intressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 9517 krooni. 3 (4)

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni ning õigusabikulu summas 3000 krooni. Annemarie Gerassimov Kohtunik 09.04.2010.a.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.