Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KÜS § 13 lg 4, VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1, AÕS § 75 alusel taotleb hageja kostjalt kommunaalteenuste võla väljamõistmist 27 084,57 krooni suuruses, millest võlgnevus on 19 693,92 krooni ja viivis 7 370,65 krooni. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. 14.05.2009 avalduses vähendas hageja nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 19 693,92 krooni ja riigilõivu 1 250 krooni. Viivisenõudest hageja loobub. Haldusfirma selgituse kohaselt arvestatakse vee tarbimist juhul kui veemõõtja näitusid ei teatata, elamu üldveemõõtja näidust veemõõtja näitusid esitanud elanike veetarbimist maha arvestades. Korteri uue omaniku selgituse kohaselt üleandmise-vastuvõtmise aktis veemõõtjate näitusid ei fikseeritud, kostja väitel polnud tal akti allakirjutamiseks aega. Uue Omaniku ja kostja andmed näitude kohta on erinevad, korteri uue omaniku andmetel oli sooja vee näit 0037 ja külma vee näit 0176. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, taotles asja arutamist tema kohalolekuta. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt, on nõus tasuma tarbitud teenuste ja kulude ulatuses. Kostja tunnistab 13 798,42 krooni ja viivist 4 164,20 krooni suurust nõuet. Veenäidikud ei ole usaldusväärsed, arvatavasti määras hageja vee tarbimise oma suva järgi. Korteris keegi ei elanud, kostja näite ei edastanud. Kolimise ajal oli sooja vee näit 34, külma vee oma 133. See on fikseeritud üleandmisevastuvõtmise aktis uue omanikuga. Põhikirja järgi tuli veearvesti näidud teatada 3.kuupäevaks, mitte 28.kuupäevaks nagu väidab hageja. Kohus peaks lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja määrama ühe inimese keskmise vee tarbimise kulu kuus. Kostja on nõus tasuma 17 962,62 krooni. Määratud kohtuistungitele kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, poolte poolt menetluse käigus esitatud avaldustega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 19 693,92 krooni. Vaidlus puudub selles, et kostja kasutas korterit Xxxomandiõiguse alusel kuni augustini 2007. Alates 25.05.2004 tegutseb elamus korteriühistu Xxx. Korteriühistule osutab ja vahendab kommunaalteenuseid ning esitab kommunaalteenuste osutamise ja vahendamise eest arveid OÜ O . Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil augustist 2005 kuni juulini 2007 19 693,92 krooni, millele lisandub viivis 7 370,65 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 järgi on majandamiskulud seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kostja tunnistab hagi 13 7989,42 krooni ja viivist 4 164,20 krooni suuruses. Kostja ei ole nõus tasuma vee eest, kuna korteris ei elatud ja näite ei edastatud. Näidud fikseeriti üleandmisevastuvõtmise aktis, mille järgi sooja vee arvesti näit oli 34 ja külma vee oma 133.

Hageja poolt esitatud Xxxmõõtjate näitude tabeli (lk 29, 31) kohaselt oli korteri 26 külma vee lõppnäit aprilli 2007 arves 133, kogus 22; sooja vee algnäit 34 kogus 0, lõppnäit puudub; juuni ja juuli 2007 näidud puuduvad. Hageja poolt tõenditena esitatud arvetest (lk 35-58) nähtub, et kostjale esitatud arvete kohaselt peaks kostja 10 m3 külma ja 10 m3 sooja vee eest tasuma augusti, septembri, oktoobri, novembri 2005 arvete järgi 10 m3 külma ja 10 m3 sooja vee eest ning detsembri 2005, jaanuari, veebruari 2006 ja mai, juuni, juuli 2007 arvete järgi 0 m3 eest ning märtsi 2006 arve järgi 1 m3 külma ja 0 m3 sooja vee eest ning aprilli, mai 2006 arvete järgi 2 m3 külma ja 0 m3 sooja vee eest ning juuni, oktoobri, novembri, detsembri 2006 arvete järgi 2 m3 külma ja 1 m3 sooja vee eest ning juuli, augusti 2006 arvete järgi 1 m3 külma ja 1 m3 sooja vee eest ning septembri 2006 arve järgi 2 m3 külma ja 2 m3 sooja vee eest ning jaanuari, veebruari, märtsi 2007 arvete järgi 5 m3 külma ja 0 m3 sooja vee eest ning aprilli 2007 arve järgi 22 m3 külma ja 0 m3 sooja vee.13.06.2007 arve kajastab ka 2005 vee ümberarvestust. Hageja 14.05.2009 avalduse kohaselt on see tasaarvestus perioodi kohta juulist novembrini 2005. Hageja põhikirja p 3, milles on sätestatud ühistu liikme õigused ja kohustused, alapunkt 5 c alusel lasub korteriomanikel kohustus tasuda külma vee ja kanalisatsiooni eest korteri veemõõtja näidu alusel+ühe kantmeetri üldkulu eest kvartalis, korteri veemõõtja puudumisel tuleb maksta proportsionaalselt korteri elanike arvuga. Kostja korteris oli veemõõtja olemas, kuid ta ei teatanud veemõõtja näite. Seega tegi kostja ise võimatuks talle vee ja kanalisatsiooni kasutamise eest arvete esitamise näitude alusel. Näitude esitamise kohustus on sätestatud põhikirja p 3 alapunktis 7. Kostja väide, et selle alusel tuli näidud teatada 3.kuupäevaks, hageja aga leiab, et need tuli teatada 28.kuupäevaks, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna kostja ei teatanud näitusid üldse ja apelleerib sellele, et näidud olid fikseeritud üleandmise-vastuvõtmise aktis uue omanikuga. Akti kostja kohtule ei esitanud. Kostja arvates peaks kohus lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja määrama ühe inimese keskmise vee tarbimise kulu kuus. Hageja 14.02.2009 selgituse ja 14.05.2009 avalduse kohaselt arvestatakse korterile, mis arvesti näitu ei esita, tasu vee tarbimise eest elamu üldveemõõtja näidust veenäitusid esitanud elanike veetarbimist maha arvestades. Sellist arvestust kasutavad ka teised korteriühistud ja see arvestus on mõistlik. Muu metoodika kasutamine ei oleks õigustatud. Kasutatud metoodika tagab kõigi ühistu liikmete poolt tarbitud vee eest tasumise. Kostja on oma tegevusetusega (veemõõtja näitude mitteesitamisega) seadnud ennast ise olukorda, kus hagejal puudus alus temalt vee mittetarbimise eest arveid mitte esitada. Kostja ei teatanud hagejale, et korteris ei elata ja vett ei tarbita. Ülalmärgitud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 19 693,92 krooni. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagi hind 19 693,92 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud – hageja poolt tasutud riigilõiv - jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.